2-26-3043/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Kohtujurist

Eva-Liis Bome

Määruse tegemise aeg ja koht

12.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-3043

Tsiviilasi

X maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: X (isikukood XXX)

Usaldusisik: Ly Müürsoo (e-post xxx)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku X (XXX) pankrot 12.03.2026 kell 09:35.

2. Nimetada X pankrotihalduriks Ly Müürsoo.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 06.04.2026 kell 13:00.

Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4004).

4. Kohustada võlgnikku X andma võlgniku vanne 06.04.2026 kell 13:00 enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

6. Algatada X kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

8. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

9. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

10. Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasuks 2157,60 eurot (käibemaksuga), mis

mõista välja võlgnikult X usaldusisiku Ly Müürsoo kasuks.

11. Hüvitada usaldusisikule Ly Müürsoo kindlaksmääratud usaldusisiku tasust 982,08

eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Osaühing

Sentire MK arvelduskontole XXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise

ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15

päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. X (võlgnik) esitas kohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist

kirjalikus menetluses. Kohus võttis 17.02.2026 avalduse menetlusse ja nimetas

usaldusisikuks Ly Müürsoo.

2. Usaldusisik esitas 09.03.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, mille kohaselt on

võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgniku töötasu

2025. aasta detsembris oli 1543,25 eurot (neto) ja 2026. aasta jaanuaris 1077 eurot (neto).

Igakuised jooksvad kulutused on summas 1234 eurot. Arvelduskontode jääk on 0,54

eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 25 829,30 eurot,

mis on täitemenetluses. Usaldusisiku hinnangul tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ja

algatada kohustustest vabastamise menetlus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamine

3. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

4. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

5. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik

on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg

2).

6. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul

realiseeritav vara puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on vähemalt 25 829,30 euro

ulatuses (vt ülal, p 2). Võlgnikul ei ole seega piisavalt vara, et oma sissenõutavaks

muutunud rahalised kohustused täita, ka võlgniku sissetulek ei ole selleks piisavalt suur.

7. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.

Usaldusisik Ly Müürsoo andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks.

Kohus nimetab pankrotihalduriks Ly Müürsoo (PankrS § 31 lg 6).

8. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

9. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja tegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

10. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt

otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti

väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab

see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

11. Võlgnik taotleb enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka

usaldusisik peab seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3.

Kohtule teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

12. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

13. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3).

14. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 1).

15. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg

4, PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

16. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku

tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti

väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

17. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida

tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu

ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

18. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka

usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on

177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

19. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2),

mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Kohus leiab, et arvestades

usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud

ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid.

Usaldusisiku tunnitasu 145 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole

ebamõistlikult suur. Usaldusisikule tuleb seega määrata tasuks 1740 eurot, koos

käibemaksuga 2157,60 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt

usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

20. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku

tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku

varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub,

et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks.

Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

21. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot,

sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab

usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1,

§ 2 lg 1).

22. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 12 tunni eest

summas 792 eurot (alustatud pooltunde 24 × 33), s.o koos käibemaksuga 982,08 eurot.

Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid

määrab, et see hüvitatakse osaliselt, s.o 982,08 euro ulatuses usaldusisikule riigi

vahenditest.

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

23. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada

pankrotihalduriga.

24. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine

ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab.

Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning

võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on

võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse

kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

25. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma

tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule

üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis

arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu

väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaisa Margus

kohtunik