1-25-7213/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-7213

Kohtunik

Margit Roots-Dervishi

Kohtuistungi sekretär

Maarit Maria Kopso

Kriminaalasi

Oleg Berget süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2

p 3, § 119 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Dagne Mihkels

Süüdistatav

Oleg Berget – isikukood: 39405160846; XXX kodakondsus;

asukoht: Tallinna Vangla; vabaduses elukoht: xxx; emakeel:

xxx keel; xxx; töökoht: puudub; telefon: xxx; e-post xxx; 3

kehtivat kriminaalkaristust, sh viimati Harju Maakohtu

13.12.2023 otsusega nr 1-23-6235 süüdi mõistetud KarS §

184 lg 1 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 1 alusel lõpliku

liitkaristusena vangistusega 10 kuud, mis jäeti KarS § 74 ja §

75 alusel täitmisele pööramata 1 aasta ja 4 kuu pikkuse

katseajaga (katseaeg 13.12.2023-12.04.2025); Harju

Maakohtu 04.10.2024 määrusega pööratud karistus

täitmisele alates tema kinnipidamisest 27.08.2024. Viru

Maakohtu 28.02.2025 määrusega vabastatud tingimisi

ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega 1 kuu

katseajaga 6 kuud alates vabanemisest. Vabanes vanglast

18.03.2025. Harju Maakohtu 19.11.2025 määrusega

pööratud täitmisele Harju Maakohtu 13.12.2023 otsusega

mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga

ärakandmata karistus 3 kuud ja 9 päeva vangistust. Karistuse

kandmise alguseks loeti tema vahistamine 10.11.2025

(jõustunud 30.12.2025)

Tõkend

Ei ole kohaldatud (KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni

peetud 13. juuni 2024 kell 01.58 – 13. juuni 2024 kell 15.35

ja 13. juuni 2024 kell 20.24 kuni 14. juuni 2024, s.o kaks

päeva ning 23. – 24. juuli 2024, s.o kaks päeva)

Kaitsja

Sergei Politšev (lepinguline kaitsja)

MAAKOHUS OTSUSTAS

1-25-7213

1. Tunnistada Oleg Berget süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (episood 13. juunil 2024 kell

01.20-01.30) ja mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta.

2. Tunnistada Oleg Berget süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 (episood 13. juunil 2024 kell

20.05-20.10) ja KarS § 119 lg 1 järgi ning mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel

karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud.

3. Tunnistada Oleg Berget süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi - § 25 lg 2 järgi ja mõista

talle karistuseks vangistus 6 kuud.

4. KarS § 64 lg 1 ja § 63 lg 2 alusel mõista Oleg Bergetile liitkaristuseks vangistus 2

aastat ja 6 kuud, vähendades seda KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta ja 8 kuu pikkuse

vangistuseni.

5. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 13. – 14.

juuni 2024 ja 23. – 24. juuli 2024, s.o 4 päeva ning ärakandmata karistuseks lugeda

1 aasta 7 kuud ja 26 päeva vangistust.

6. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu

13. detsembri 2023 otsusega nr 1-23-6235 mõistetud karistuse ärakandmata osa

võrra (17. veebruari 2026 seisuga 2 päeva vangistust) ning mõista kohtuotsuste

kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

7. Karistuse kandmise algust arvestada alates 18. veebruarist 2026.

8. Rahuldada kannatanu V. N. tsiviilhagi ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 440 lg 1 alusel Oleg Bergetilt kannatanu V. N. kasuks välja 1800 eurot,

mis tuleb Oleg Bergetil hüvitada kannatanu arveldusarvele nr EEXXX SEB pangas.

9. Rahuldada kannatanu D. C. R. tsiviilhagi ning mõista TsMS § 440 lg 1 alusel Oleg

Bergetilt kannatanu D. C. R. kasuks välja 549 eurot, mis tuleb Oleg Bergetil

hüvitada kannatanu arveldusarvele nr EEXXX.

10. Mõista Oleg Bergetilt menetluskuludena riigi kasuks välja määratud kaitsja tasu

131,76 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 155 eurot ja teise astme

kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot, s.o kokku 1615,76 eurot.

11. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o

igas kuus vähemalt 134,65 eurot ning viimase kuu osamakse suurus on 134,61 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning

makse tegemisel märkida viitenumber

99926700005461

. Viitenumbri märkimine

maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtajaks tasumata,

hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses

täitemenetluses.

EDASIKAEBAMISE KORD

1-25-7213

Kohtumenetluse pooled võivad kohtuotsuse peale esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (KrMS

§ 318 lg 1, § 319 lg 2).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav

kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (KrMS § 189 lg 3).

SÜÜDISTUS

Oleg Bergeti süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on Harju Maakohtu 25.09.2019

otsusega 1-19-5091 süüdi mõistetud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, lõi 13.06.2024 kella 01:20-

01:30 vahel Tallinnas, Rävala pst 8 juures tänaval D. C. R.t ühe korra rusikaga näo piirkonda,

tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused: verd jooksva haava paremal kulmul.

Seega pani Oleg Berget oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise

ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, see on KarS §

121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Oleg Bergeti selles, et ta 13.06.2024 ajavahemikul 20:05-20:10

Tallinnas, E. Vilde tee 101 asuva Rimi kaupluses lõi kannatanut G.S.-S. kaks korda parema

käega näo piirkonda ning põlvega vastu jalga, kaupluse juures tänaval aga kannatanu V. N.d

ühe korra rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Sellise tegevuse tagajärjel tundis

kannatanu V. N. füüsilist valu ja sai järgmised tervisekahjustused: turse ja põrutushaava

parema silma all, nahaaluse verevalumi parema silma all, rindkere põrutuse ja

nahamarrastused küünarnukkidel. Kannatanu G. S.-S. tundis füüsilist valu ja sai paremale

põsele punetuse.

Lisaks põhjustas Oleg Berget sama eelkirjeldatud tegevusega ettevaatamatusest kannatanu V.

N. parema käe teise sõrme küüslüli liigesesisese nihkega sirutajakõõluse ärarebimismurru

koos tursega teisel sõrmel, milline vigastus paraneb kauem kui neli kuud.

Seega, oma tahtliku tegevusega pani Oleg Berget toime teise inimese tervise

kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt,

s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sama tegevusega pani Oleg Berget toime raske tervisekahjustuse tekitamise

ettevaatamatusest, s.o KarS § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Oleg Bergeti selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud vargusi ja

kes on Harju Maakohtu 13.12.2023 otsusega 1-23-6235 süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 4

järgi, uuesti, 23.07.2024 kella 17:05 paiku Tallinnas, Liivalaia 53 asuva Stockmanni

kaubamajas, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks Armani

kaubamärgiga jopet (ühe hind 279 eurot), kokku kaupa summas 558 eurot, möödus nimetatud

kaubaga kaupluse kassaliinist ja jättis kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule

viimata Oleg Bergeti tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna pärast kauplusest väljumist pidas

turvatöötaja ta kinni. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele.

1-25-7213

Seega pani Oleg Berget, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti toime

võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on

KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus käsitleb esmalt O. Bergetile esitatud süüdistust (I). Seejärel peatub kohus O.

Bergetile mõistetaval karistusel (II). Pärast seda lahendab kohus tsiviilhagid (III) ja viimaks

muud kohtuotsuse tegemisel tõusetuvad küsimused (IV).

(I)

Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (episood 13. juunil 2024 kell 01.20-01.30)

2. O. Bergetile heidetakse ette KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemist, s.o teise inimese tervise kahjustamist ja valu tekitavat kehalist väärkohtlemist,

mis on toime pandud korduvalt.

3. Esmalt on kriminaaltoimiku materjalidest tuvastatav, et O. Berget peeti 13. juunil 2024 kell

01.58 sündmuskohal aadressil xxx, Tallinn kinni (II kd tl 55-60). Tal oli seljas musta ja punast

värvi jope, sinised lühikesed teksapüksid. Kahtlustatavana antud ütlustes O. Berget ennast

esmalt süüdi ei tunnistanud, selgitades, et tarvitas 12. juunil 2024 oma sõbra M. suurtes

kogustes alkoholi, mille tõttu ei mäleta midagi. Samas mäletab, et läksid kuhugi kesklinna,

vist Kaubamaja lähedale (II kd tl 61-62). Täiendaval ülekuulamisel on O. Berget end siiski

süüdi tunnistanud ning selgitanud, et tegi kõike mitte kaine peaga, oli ainete ja alkoholi mõju

all (II kd tl 99-103). Kohtuistungil jäi O. Berget eeluurimisel antud ütluste juurde.

4. Kannatanu D. C. R. on andnud ütlusi (II kd tl 22-25, 26-28), mille kohaselt oli ta 13. juunil

2024 koos sõpradega K. P., A. V., A. P. ja M. P. ning tüdruksõbraga K. M. baaris X, mis asub

Tallinna Kaubamaja juures. Nad väljusid baarist kella 01.20-01.30 ajal, väljas oli teine

seltskond, seisid oma seltskonnaga selle teise seltskonna kõrval. Sealt seltskonnast tuli nende

juurde pikka kasvu meesterahvas, kellel oli seljas punast ja musta värvi riietus. Meesterahvas

küsis, kas on mingi probleem ning kui kannatanu vastas, et probleemi ei ole ja palun mine ära,

lõi isik kannatanut rusikaga ühe korra näkku, parema kulmu piirkonda. Löögi tagajärjel

purunesid kannatanu prillid ning ta tundis füüsilist valu ja tekkis paremale silmalaule

marrastus. Löök oli väga valus, kulmust tuli päris palju verd, kannatanu tossud ja särk olid

kõik verised. Arsti juurde ta ei läinud, sest õmblemist haav ei vajanud. Turvatöötaja andis vere

peatamiseks sidemeid. Pärast lööki oli kaks nädalat silm sinine ja kulmule jäi arm. Kannatanu

oli väga endast väljas. Seejärel jõudis kohale politseipatrull ja pidas isiku kinni. Selgus, et see

sama mees oli enne X ees kellegi autot löönud. Sündmus toimus aadressil xxx, Tallinn.

5. Kannatanu ütlusi kinnitavad kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajate ütlused. Nii on esmalt

K. M. andnud ütlusi (II kd tl 43-45) selle kohta, et oli 13. juuni 2024 öösel koos enda

elukaaslase D. C. R. ja D.i töökaaslastega A., M., A. ja K. P. Tallinna Kaubamaja juures

asuvas karaokebaaris X. X seltskonnaga välja tulles seisid nad X ja selle kõrval oleva

bussipeatuse vahel. Nende juurde tuli üks võõras mees, kes tundus olevat purjus ja mingi aine

mõju all, mehe silmad olid väga suured ja ta tuikus. Tunnistaja oli seltskonnast sel õhtul kõige

kainem, seega mäletab juhtunut hästi. Mehel oli seljas punast värvi mustade elementidega

1-25-7213

tuulejope, jalas tumedat värvi lühikesed püksid. Mees seisis D.i kõrvale ja küsis agressiivselt,

et milles probleem. D. ütles, et probleemi pole, kuid mees ei jätnud rahule ning kui D. ütles, et

ta ära läheks, siis läks mees närvi. Mees haaras D.il ühe käega õlast, tõmbas teda enda poole

ja lõi teise käega ühe korra D.ile otse näkku. Seejärel pani mees jooksu. Tunnistaja oli väga

ehmunud. D.il ei olnud pärast lööki prille ees. Selgus, et prillid olid maha kukkunud ja need

olid katki läinud paremalt poolt, kuhu D.it löödi. D.il oli ka parema kulmu alt katki ja tuli

verd. Seejärel tuli üks naissoost turvatöötaja, kes aitas vere ära pühkida. Suhteliselt kohe tuli

ka politsei, lööja istus bussipeatuses pingil, näitasid politseile teda ja ütlesid, et tema lõi D.it.

Pärast selgus, et see sama mees oli enne ka kellegi teise autot lõhkunud ja teises seltskonnas

samuti tüli norinud, mistõttu talle ka politsei kutsuti.

6. Tunnistaja A.P.on samuti andnud ütlusi (II kd tl 46-47), millest nähtuvalt käis ta 13. juuni

2024 öösel kella 01-02 ajal koos enda õe M. P., töökaaaslase D. C. R., tema elukaaslase K.

(täisnime ei tea), A. V. ja K. P. X karaokebaaris. Mingi hetk tulid baarist välja, seisid bussi- ja

trollipeatuste juures ning arutasid, et mida edasi teha. Tunnistaja läks veidi eemale ühe neiuga

rääkima. Oli väga purjus, aga mäletab, et see neiu ütles, et üks purjus mees on juba mõnda

aega ringi jooksnud, autosid peksnud ja talle on politsei kutsutud. Umbes minuti või kahe

pärast saabuski politsei. Kui läks enda sõprade juurde tagasi, siis nägi, et D.il oli parema silma

juures haav. D. rääkis, et purjus mees lõi teda, näitas, et prillid on katki. Tunnistaja löömist ise

pealt ei näinud. Samuti ei näinud seda purjus meest, kes D.it lõi, aga kuulis, kuidas see mees

politseibussis märatses – peksis vastu seina.

7. Tunnistaja K. P. ütlustest (II kd tl 48-50) nähtub, et käis millalgi selle aasta juuni alguses

pärast südaööd D. C. R., D.i tüdruksõbra K.(täisnime ei mäleta), A. P., A. V. ja vist M. P.

karaokebaaris X. Tulid baarist välja, seisid seltskonnaga baari ees, ajasid juttu. Järsku tuli

mingi võõras mees, hakkas midagi rääkima, jauras, aga tunnistaja ei saanud aru, sest talle

tundus, et mees rääkis vene keeles. Sai aru, et mees on väga purjus, ta tuigerdas. Siis hakkas

mees D.i ja Alvari vahel järske liigutusi tegema, kätega vehkima ja tõmbles kehaga nagu

otsiks põhjust kakelda. D. kommenteeris mehe pükse, et miks need nii skinnyd (kitsad) on.

Selle peale astus mees sammu tagasi ja lõi D.it ühe korra rusikaga näkku kuhugi silma juurde.

Tunnistaja ei ole kindel, kumma silma poole mees lõi, aga vist vasaku. Pärast seda pani mees

kohe jooksu. D. hakkas ka mehele järgi jooksma, midagi nad seal rüselesid ja mürasid, aga

ühtegi lööki ei tehtud (täpselt ei näinud mida nad tegid). Võõras mees istus lõpuks nende

kõrvale bussipeatuse pingi peale maha ning mõne sekundi möödudes tuli ka politsei. Selgus,

et teine seltskond, kus olid välismaalased, oli kutsunud politsei, sest sama purjus mees oli

mingit autot lõhkunud. Politsei pani mehe politseibussi kongi. Löömisest läksid D.i prillid

katki – prillisang oli väänatud, prillid ei läinud enam korralikult pähe. Kuna löögi hetkel olid

D.il prillid peas, oli tal kulmu alt verine. Mäletab ka, et purjus mees märatses ja laamendas

politseibussi kongis.

8. Kohtu hinnangul on tunnistajate K. M., A. P. ja K. P. ütlused oma sisult olulises osas

kokkulangevad ja kooskõlas ka kannatanu poolt antud ütlustega, mistõttu puudub alus ütluste

usaldusväärsuses kahelda. Nende ütlusi ei muuda ebausaldusväärseks ka asjaolu, et kõik olid

eelnevalt tarvitanud alkoholi, sest ütluste põhiolemus on omavahel kattuv, erinevused

seisnevad vaid detailides või nüanssides, olenevalt sellest, kus keegi parasjagu asus (või kui

vahetult sündmuse tunnistajaks oli). Nii on ütlustega tuvastatud, et 13. juunil 2024 käisid

1-25-7213

kannatanu D. C. R. ning K. M., A. P., K. P., M. P. ja A. V. baaris X. Kui seltskond väljus

baarist, tuli nende seltskonna juurde meesterahvas, kes oli purjus ja agressiivselt meelestatud

ning lühikesele jutuajamisele järgnes meesterahva poolt vägivalla kasutamine D. C. R. suhtes.

Nimelt lõi meesterahvas kannatanut ühe korra rusikaga näkku, mille tagajärjel tundis

kannatanu valu ja tekkis haav parema kulmu piirkonnas ning samuti kukkusid maha

kannatanu prillid, mis läksid katki.

9. Kriminaalasja materjalide pinnalt on tuvastatav, et kannatanut löönud meesterahvas oli

O. Berget, kuivõrd ta peeti sündmuskohal kinni ning lisaks vastab tema välimus

kinnipidamise hetkel kannatanu ja tunnistajate poolt kirjeldatule.

10. Kannatanul löömise tagajärjel tekkinud kehavigastust tõendab isiku läbivaatuse protokoll

koos fototabeliga (II kd tl 30-37), millest nähtuvalt tuvastati kannatanul parema silma

ülemisel silmalaul marrastus. Samuti nähtub fotodelt prillide seisukord pärast rünnakut

(prilliraam väändunud).

11. Kriminaalasjas on tunnistajana üle kuulatud ka B.M. (II kd tl 51-53), kes sõitis 13. juunil

2024 oma autoga taksot ja pani sõitja maha aadressil Rävala pst X. Ootamatult tahtis üks

joobes mees ilma loata tunnistaja autosse tulla, tunnistaja ütles, et ta läheks autost välja. Mees

ütles midagi vene keeles ja kui tunnistaja üritas teda autost välja saada, siis mees ärritus, üritas

tunnistaja lüüa. Tunnistaja põgenes, jooksis ära. Mees lõi rusikaga kolm või neli korda vastu

tunnistaja autot, tunnistaja filmis teda. Seejärel tegi politseile väljakutse ning nägi, et politsei

pidas mehe kinni. Rünnak toimus öösel kella 01.30 ajal. Auto kuulub tunnistaja vennale.

12. Tunnistaja B. M. ütlused kinnitavad seega samuti, et O. Berget oli tol õhtul joobes ja

agressiivne. Samuti kinnitavad tunnistaja B. M. ütlused kannatanu ning tunnistajate K. M.ja

K. P. poolt antud ütlusi selle kohta, et kannatanut rünnanud meesterahvas oli varasemalt ka

kellegi autot löönud.

13. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et O. Berget lõi 13. juunil 2024 kella

01.20-01.30 vahel Tallinnas, Rävala pst X juures tänaval D. C. R.t ühe korra rusikaga näo

piirkonda ning põhjustas sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse, s.o haava

paremal kulmul, mis jooksis verd.

14. Subjektiivsest küljest on O. Berget teo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. KarS §

16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. O. Berget teadis, et

lüües kannatanut D. C. R. rusikaga näkku, tekitab ta seesuguse tegevusega kannatanule

vähemalt valu. On ilmne, et rusikaga näkku löömine on valus ja sellest sai ilmtingimata ka

süüdistatav aru.

15. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

16. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on O. Berget ka varem toime pannud vägivallaga

seotud süüteo. Nimelt on ta Harju Maakohtu 25. septembri 2019 otsusega nr 1-19-5091 mh

süüdi tunnistatud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Seega on

O. Bergeti tegevus kvalifitseeritud õigesti KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

17. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et O. Berget on toime pannud teise inimese

1-25-7213

tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt.

Seega täidab O. Bergeti tegu KarS § 121 lg 2 p 3 süüteokoosseisu.

Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 119 lg 1 järgi (episood 13. juunil 2024 kell 20.05-20.10)

18. O. Bergetile heidetakse selles episoodis esmalt ette KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist, s.o teise inimese tervise kahjustamist ja valu tekitavat

kehalist väärkohtlemist, mis on toime pandud korduvalt. Samuti ka sama tegevusega KarS §

119 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist, s.o raske tervisekahjustuse tekitamist

ettevaatamatusest.

19. Kuriteo toimepanemine O. Bergeti poolt on tõendatud nii kannatanute kui ka tunnistajate

ütlustega, samuti osaliselt videosalvestisega, süüdistatava enda süüd tunnistavate ütlustega kui

ka teiste kogutud kirjalike tõenditega. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

20. Kannatanu G. S.-S. ütlustest (I kd tl 1-2) nähtub, et ta oli 13. juunil 2024 turvatöötajana

tööl Rimi kaupluses aadressil Vilde tee 101, Tallinn, kui nägi kell 20.07, kuidas ilmselgete

joobetunnustega mees pani korvi kaupa täis ning liikus kaubaga sissepääsuväravate kaudu

kauplusest välja kauba eest tasumata. Meesterahvas oli pikka kasvu, umbes 2 m pikk, mustade

juustega, umbes 35-40 aastane, seljas must-punane jope, tumesinised lühikesed püksid. Kui

mees oli turvaväravad läbinud, üritas kannatanu takistada tal kauplusest lahkuda, jõudis

sissepääsu juures mehele järele, tutvustas end turvatöötajana, proovis meest uksest eemale

lükata. Hoidis mehe jopest käega kinni, kui mees hakkas osutama vastupanu. Mees lõi

kannatanut parema käega näo piirkonda, seejärel surus kannatanu nurka. Kannatanu hoidis

meest käega kinni, mees lõi veel ühe korra käega näo piirkonda, seejärel ka põlvega vastu

jalga. Isik vabanes, aga ära ei jooksnud, vaid jäi kohapeale ähvardama. Isikuga oli kaasas

tema tuttav, tumehalli jope, mustade lühikeste pükstega, valgete jalatsite ja päikeseprillidega

mees, kes takistas maksmata kaubaga väljunud mehe kinnipidamist, lükkas kannatanut ja teist

turvatöötajat. Kõik liikusid õue, kus kannatanu proovis jätkata maksmata kaubaga väljunud

isiku kinnipidamist. See isik oli agressiivne, kannatanu turvatöötajast paariline hoiatas teda ja

lasi siis isikule gaasi näo piirkonda. Kinnipeetav liikus kannatanu paarilise poole ja lõi teist

turvatöötajat käega näkku, paariline kukkus seljaga vastu maad. Kinnipeetav proovis tema

peale hüpata. Kannatanu lükkas kinnipeetava eemale ning lasid koos paarilisega mõlemad

kinnipeetavale gaasi näkku. Kannatanu nägi, et ta paarilisel oli nägu verine. Isik, kes aitas

kinnipeetaval vabaneda sai ka gaasi, kuna üritas sekkuda maadlusesse õues. Kuna isikud said

gaasi ning see hakkas mõjuma, siis enam ära nad ei jooksnud. Kohale saabus veel üks

turvatöötaja ja koos oodati politsei saabumist. Löökide tagajärjel tundis kannatanu valu.

21. Kannatanu V. N. on andnud ütlusi (I kd tl 18-20), mille kohaselt oli ta samuti 13. juunil

2024 turvamehena tööl aadressil Vilde tee 101, Tallinn. Kella 20:05 ajal märkas, et

joobetunnustega pikka kasvu mees, musta pikkade varrukatega särgis, kirsipunastes lühikestes

pükstes, pani toiduaineid korvi, mida saab ratastel järel vedada. Kui korv oli peaaegu täis, läks

mees eesväravate poole. Ootas, et keegi siseneks ja väljus siis kauplusest kauba eest

maksmata. Teine turvamees G. S. läks teda peatama, kannatanu järgnes. Isik vaidles teise

turvamehega, isikuga oli kaasas veel keegi, lühem, tüsedam, poolkiilas, kes võttis isiku suhtes

kaitsva positsiooni. Kannatanu üritas isikut kinni pidada, aga ta hakkas füüsiliselt vastu.

1-25-7213

Lükkas teise turvamehe vastu kaupluse koridori seina (kahe välisukse vahel), tekkis füüsiline

rüselus. Seepeale tuli maksmata kaubaga väljunud isikuga kaasas olnud teine isik teist

turvameest eemale tõmbama ja kaitses varastada üritanud isikut. Rüselus liikus kaupluse

uksest välja, välisuksest eemale Ehitajate tee poole. Ühel hetkel lõi varastada üritanud isik

kannatanut ühe korra rusikaga näkku (ei mäleta, kas parema või vasaku käega), kannatanu

kukkus löögi tagajärjel murule pikali. Pärast seda lasi kannatanu koos teise turvamehega

mõlemale isikule gaasi. Mõlemad isikud rahunesid maha ja nad said neid kinni hoida (isikud

olid kükkis asendis). Seejärel helistas G. hädaabinumbrile. Lühemat kasvu isik jooksis üle tee

Solnoki bussipeatusesse ja siis tuli temaga tegelema kolmas turvatöötaja D.V., kes pidas ta

kinni. Siis saabus kiirabi ja politsei. Rusikalöögi tagajärjel ja seejärel kukkumisel tundis

kannatanu füüsilist valu, veri oli parema silma all. Tunneb ka, et parema käe nimetissõrme

liiges on valus. Samuti tunneb valu vasakul küünarnukil, see on ka marraskil. Parema silma

all on ca 2 cm pikkune haav, vasaku käe küünarnukk punetab ja on paistes. Täiendavalt on

kannatanu 22. oktoobril 2024 ülekuulamisel kirjeldanud (I kd tl 39-41), et varga

kinnipidamise käigus ta kukkus ja tema parema käe nimetissõrm sai vigastada. Kukkumise

hetkel võis sõrm olla pipragaasi ballooni peal. Pöördus sellega ise 14. juunil 2024 EMO-sse,

kus tehti röntgen ning tuvastati luumurd. Sõrm oli lahases umbes viis nädalat. Nüüdseks on

juhtunust möödas üle nelja kuu ning sõrme liikuvus ei ole endiselt täielikult taastunud, pooleli

on ka taastusravi. Haiguslehel viisi juhtumi tõttu kolm või neli nädalat.

22. Kannatanute ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja D. V. ütlused (I kd tl 23-24). Nimelt

töötab ta Forus Security turvatöötajana Rimi kaupluses aadressil E. Vilde tee 101, Tallinn,

kuid 13. juunil 2024 oli tal vaba päev. Sõitis bussiga, kui nägi umbes kell 20.10, kuidas tema

kolleegi pekstakse õues. Ta väljus bussist ja läks kiiresti appi. Kohale jõudes nägi ta, kuidas

kaks agressiivset isikut vehklevad käega, ähvardavad ja ei kuula turvamehe käske. Üks

meesterahvas oli tumedate lühikeste pükstega, musta jopega, musta värvi jalanõudega,

tumedate juustega ja pikka kasvu ning teine meesterahvas oli musta värvi päikeseprillidega,

musta jope ja lühikeste pükstega, musta värvi jalanõudega, tumedate juustega ja lühikest

kasvu. Tunnistaja nägi, et politsei saabus ja võttis õiged isikud kinni.

23. Kannatanute G. S.-S. ja V. N. ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 25, CD-

plaat toimiku tagaküljel), milles on vaadeldud aadressil E. Vilde tee 101, Tallinn asuva Rimi

kaupluse turvakaamera videosalvestist. Salvestisest nähtub, kuidas poe kahe ukse vahelisse

eesruumi tulevad kaks meesterahvast, kellel ühel on käes poekorv, mis on kaupa täis.

Meesterahvaste liikumise suund on poe välisukse poole. Korviga mees on tumedate lühikeste

juustega, musta värvi ja punaste käistega jopega, lühikeste tumesiniste pükstega ja tumedate

jalatsitega (tuvastatud kui O. Berget). Teine isik on lühikese tumedate juustega, tumedat värvi

jopega, tumedate lühikeste pükstega ja heledate jalatsitega (tuvastatud kui M. K. R.).

Salvestistelt on näha, kuidas ühe lahases käega meesterahvas (tuvastatud kui G. S.-S.) jookseb

O. Bergetile järgi. G. S.-S. paneb oma terve käe O. Bergetile ette ja takistab tal koos korviga

välisuksest väljumist. Sellel ajal on M. K. R. juba väljunud. Seejärel saabub kohale teine

turvamees (tuvastatud kui V. N.), isikute vahel tekib rüselus ning G. S.-S. ja V. N. üritavad

takistada O. Bergeti lahkumist ja neid omakorda üritab takistada M. K. R.. Rüseluse käigus

lööb O. Berget kaks korda käega ja ühe korra põlvega turvamees G. S.-S.it. Seejärel kõik

väljuvad ning eemalduvad turvakaamera vaateväljast.

1-25-7213

24. Viimaks on asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 84-85,CD-plaat toimiku tagakaanel)

vaadeldud ka 13. juunil 2024 kell 20.10 vene keelt kõneleva naisterahva poolt

Häirekeskusesse tehtud kõne. Helistaja ütleb, et toimub suur kaklus Vilde tee Rimi juures,

pekstakse meesterahvast. Helistaja sõnul kaklevad umbes kaheksa inimest, pritsitakse

balloonidega.

25. O. Berget peeti sündmuskohal 13. juunil 2024 kell 20.24 aadressil xxx Tallinn kinni (I kd

tl 27-29). Tal fikseeriti punetavad marrastused näopiirkonnas ja marrastused põlvede peal.

Seljas oli tal musta värvi pikkade varrukatega särk ja lühikesed teksapüksid. Samuti tuvastati

tal indikaatorvahendi kasutamise protokolli (I kd tl 26) kohaselt kell 21.14 joove 0,82 mg/l.

Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt oli O. Berget rahutu ja

käitus omamehelikult. Ka oli tema reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane, esinesid häired

aja-, isiku ja kohatajus ning ka koordinatsioon oli väga häiritud.

26. O. Berget on 14. juunil 2024 kahtlustatavana ülekuulamisel üksnes kinnitanud, et võis teo

toime panna, kuid oli tarvitanud alkoholi ja ei mäleta (I kd tl 30-31). Samas 12. septembril

2024 kahtlustatavana antud ütlustes (I kd 34-35) on O. Berget kirjeldanud, et oli

kassajärjekorras, kui temaga hakkas rääkima erariietes mees, kes ütles talle, et ta läheks välja,

et siin ei ole turvameest. Ta ei tahtnud minna, kuid pressimise peale siiski läks, pool naljaga.

See mees tuli talle järgi ning tõmbas ukse juures jope lahti ja nimesildi välja, öeldes, et on

turvamees. Pärast seda läks rüseluseks. Ta ei mäleta, kes keda lõi esimesena, kuid temast võeti

kindlasti esimesena füüsiliselt kätest kinni. Proovis sealt ära põgeneda. Rüseluse käigus lasti

talle pipragaasi ning mingi teine mees ka sekkus, keda esimene mees kutsus nimepidi appi.

Rüselus algas Rimi ukse juures ja jätkus uksest väljas tänaval. Poes oli ta üksinda ja mingit

eesmärki varastada ei olnud. Tahtis ainult naljaga korviga poest välja minna ja seda ka ainult

sellepärast, et see mees ässitas teda. Kahtlustatavana ülekuulamisel 16. detsembril 2025 on O.

Berget end täielikult kõigis episoodides süüdi tunnistanud ning selgitanud, et ei mäleta

toimunust väga midagi, oli ainete ja alkoholi mõju all (II kd tl 99-103).

27. Kohtu hinnangul ei ole O. Bergeti poolt 12. septembril 2024 kirjeldatud versioon aset

leidnud sündmusest kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nii on kaupluse

turvakaamera salvestiselt konkreetselt tuvastatav, kuidas O. Berget tuleb koos teise

meesterahvaga kauplusesse ja võtab viimaks suuna kaupa täis korviga poe välisukse poole,

misjärel jookseb talle järele kaupluse turvamees ja takistab tal kauplusest tasumata kaubaga

lahkumist. Ehk et videosalvestis ei kinnita O. Bergeti ütlusi selle kohta, et turvamees varjas

end erariietes ja ässitas O. Bergetit kauplusest lahkuma, et seejärel ta kinni võtta. Samuti on

nii videosalvestisega kui ka kannatanute ütlustega tõendatud, et O. Berget ei olnud kaupluses

üksinda.

28. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et kaupluses ja kaupluse ees toimunud rüseluse

käigus said kannatanud tervisekahjustusi. Nii tuvastati kannatanu G. S.-S.il isiku läbivaatuse

protokollist (I kd tl 3-9) nähtuvalt rünnaku tagajärjel paremal põsel punetus. Kannatanu V. N.l

tuvastati aga isiku läbivaatuse protokollist (I kd tl 3-9) nähtuvalt parema silma all põsesarna

ülemises osas 2 cm pikkune haav, paistetus ja punetus, vasaku käe küünarnuki piirkonnas

marrastused. Kannatanu V. N. vigastuses nähtuvad ka kiirabikaardist nr 75019371 (I kd tl 21),

mille kohaselt tuvastati tal 13. juunil 2024 kella 20.33 ajal sündmuskohal aadressil Vilde tee

1-25-7213

101, Tallinn parema silma all turse ja kriimustus ca 2 cm, mis õmblemist ei vaja. Lisaks

kinnitavad SA PERH EMO kaart nr 2024047864 ja V. N. haiguslugu (I kd tl 44-50), et V. N.l

tuvastati 14. juunil 2024 lisaks nahaalusele verevalumile parema silma all ja

nahamarrastustele küünarnukkidel ka rindkere põrutus ja parema käe 2. sõrme küüslüli

selgmise osa liigesesisene nihkega sirutajakõõluse ärarebimismurd koos tursega 2. sõrmel.

Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 24E-AOI00360-01 (I kd tl 64-68) kohaselt võisid V.

N.le tekitatud vigastused tekkida 13. juunil 2024 löögist näkku kõva tömbi piiratud pinnaga

esemega, näiteks rusikaga (vigastused parema silma piirkonnas) ning kukkumisest/hooga

paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu (parema käe 2. sõrme

küüslüli murd, rindkere põrutus ja nahamarrastused küünarnukkidel). Tervisekahjustused ei

ole eluohtlikud, kuid parema käe 2. sõrme küüslüli liigesesisese nihkega murd põhjustab üle

nelja kuu kestva tervisehäire (parema käe II sõrme kaugmise lülide vahelise liigese

liigesliikuvuse piiratuse), ülejäänud tervisekahjustuste paranemise kestus ei ületa nelja

nädalat.

29. Vaidlus puudub ka selles, et kannatanutel on vigastused tekkinud O. Bergeti teo

tulemusena. Kui O. Berget ei oleks kannatanute suhtes vägivalda tarvitanud, ei oleks

kannatanud ka tervisekahjustusi saanud.

30. Kogud tõenditega on seega tõendamist leidnud, et O. Berget lõi 13. juunil 2024 Rimi

kaupluses kannatanut G. S.-S.it kaks korda parema käega näo piirkonda ja põlvega vastu jalga

ning lisaks kaupluse juures tänaval kannatanu V. N. ühe korra rusikaga näkku, mille tagajärjel

kannatanu kukkus. Oma tegevusega põhjustas O. Berget kannatanule G. S.-S. füüsilist valu ja

paremale põsele punetuse. Samuti põhjustas O. Berget kannatanule V. N. nahaaluse

verevalumi parema silma all, nahamarrastused küünarnukkidel, rindkere põrutuse ja viimaks

ka parema käe 2. sõrme küüslüli selgmise osa liigesesisene nihkega sirutajakõõluse

ärarebimismurru koos tursega 2. sõrmel – seega ka raske tervisekahjustuse § 118 lg 1 p 2

tähenduses.

31. Kohtu hinnangul on subjektiivsest küljest O. Berget kannatanu G. S.-S.i suhtes teo toime

pannud vähemalt otsese tahtlusega. O. Berget teadis, et lüües kannatanut kahel korral käega

näopiirkonda ja põlvega vastu jalga, põhjustab ta seesuguse tegevusega kannatanule vähemalt

valu. Süüdistatav sai ilmtingimata aru, et käega näkku ja põlvega vastu jalga löömine on

valus.

32. Subjektiivse külje hindamisel kannatanu V. N. suhtes toime pandud teos tuleb arvesse

võtta järgmist. O. Berget lõi kannatanut V. N. rusikaga näkku, mille tulemusena kannatanu

kaotas tasakaalu ja kukkus sedavõrd õnnetult, et tagajärjeks on ka üle 4 kuu paranev

sõrmevigastus. Lähtuvalt O. Bergeti ütlustest (aga ka kannatanute ja tunnistaja ütlustest) oligi

O. Bergeti eesmärgiks takistada vastupanu, mida osutasid temale kannatanud, selleks, et ta

saaks lahkuda. V. N. löömisele eelnes rüselus/kaklus ka juba Rimi poes. Arvestades, et O.

Berget tabati turvatöötajate poolt just varguse toimepanemiselt, ongi eluliselt usutav, et

eesmärgiks oli lõpetatu segamatult lõpuni viia, kuid tekkisid takistused. O. Bergeti löögi

eesmärgiks oli turvamehe vastupanu maha surumine. Nähtuvalt teo tehioludest oli O. Bergeti

löök näkku sedavõrd tugev, et piisas vaid ühest löögist, kui kannatanu V. N. maha kukkus.

Seega saab juba teo tehiolude põhjal väita, et O. Bergeti eesmärgiks oligi peatada turvamees

1-25-7213

selliselt, et ta teda enam ei takistaks ning ta saaks rahulikult sündmuskohalt lahkuda. Seega

saab vähemalt teo tehiolude avaldumise põhjalt väita, et O. Berget pidas võimalikuks ja

möönis, et löögi tagajärjel võib kannatanu maha kukkuda. Kukkumise tagajärjed võivad aga

juba olla igasugused, mh ka käele tekkiv vigastus. Lisaks on pea piirkonda löögi tagajärjel

kukkumine kindlasti midagi sellist, mida saab hinnata (vastavalt tuvastatud asjaoludele, sh

subjektiivsele koosseisule) süüdistatava poolt toimepandud teo tüüpilise tagajärjena.

33. Olemasolevate tõendite pinnalt saab väita, et O. Bergeti tahtlus oli kindlasti suunatud valu

tekitamisele ja sh ka vastupanu maha surumisele, mis viitab sellele, et löök oli tugev –

kannatanu kukkus löögi tagajärjel ka maha. Samas ei hõlmanud kohtu hinnangul O. Bergeti

tahtlus V. N.le näkku suunatud löögi sooritamisel kannatanul tervisekahjustuse tekitamist.

Seega saab kannatanu V. N. ründamise osas rääkida O. Bergeti vastutusest KarS § 121 ja §

119 lg 1 järgi ideaalkogumis. O. Bergeti teo tulemusena on kannatanu kukkunud ja saanud

raske tervisekahjustuse.

34. KarS § 19 kohaselt vastutab isik seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta

põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Tahtliku teoga põhjustatud enamohtlik tagajärg,

mis ei ole isiku tahtlusega hõlmatud, on süüdlasele käesoleva paragrahvi alusel

inkrimineeritav üksnes juhul, kui see vastab ettevaatamatusest põhjustatud tagajärje

omistamise eeldustele. See tähendab esmalt, et taoline tagajärg peab olema toimepanija

tahtliku teoga kausaalseoses ja talle ka normatiivselt omistatav. Tegemist on iseseisva

tervisevastase süüteoga. Tegemist on suvalise teokirjeldusega igaühedeliktiga, mille võib

toime panna iga süüvõimeline isik ükskõik millise käitumisaktiga. Sätte subsumeerimiseks on

vaja tuvastada üldise hoolsuskohustuse rikkumine (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-1-1-12-

16 p 12; Riigikohtu lahend nr 3-1-1-136-05, p 15).

35. Kohtu hinnangul oli O. Berget kannatanule sõrme vigastuse tekitamise osas hooletu KarS

§ 18 lg 3 mõttes, sest ta ei pidanud võimalikuks, et näkku löömise tagajärjel kannatanu kukub

ning et tema sõrm jääb pipragaasi ja maa vahele, mille tõttu tekib sõrmeluu murd.

Hoolsuskohustusele vastav käitumine oleks olnud kannatanu tervise kahjustamisest

hoidumine. Kannatanule rusikaga näkku lüües rikkus süüdistatav teise inimese elu ja tervise

hoidmisele suunatud hoolsuskohustust. Teise isiku elu ja tervise suhtes hoolas inimene kas ei

kasutaks teise inimese suhtes üldse füüsilist vägivalda või teeks seda vähemasti nii, et raske

tagajärje saabumine on välistatud. Süüdistatav oleks pidanud tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et sedavõrd tugeva löögi tagajärjel näkku võib

kannatanu tasakaalu kaotada ja kukkuda ning sellest tulenevalt saada ka raske

tervisekahjustuse.

36. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

37. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on O. Berget ka varem toime pannud vägivallaga

seotud süüteo. Nimelt on ta Harju Maakohtu 25. septembri 2019 otsusega nr 1-19-5091 mh

süüdi tunnistatud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Samuti

süüdistatakse teda ka käesolevas asjas KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises. Seega on O. Bergeti tegevus kannatanu G. S.-S.i suhtes kvalifitseeritud

õigesti KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

38. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et O. Berget on toime pannud teise inimese

1-25-7213

tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt.

Seega täidab O. Bergeti tegu KarS § 121 lg 2 p 3 süüteokoosseisu. Samuti on tõendamist

leidnud, et O. Berget on toime pannud raske tervisekahjustuse tekitamise ettevaatamatusest,

s.o KarS § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi - § 25 lg 2

39. O. Bergetile heidetakse ette KarS § 199 lg 2 p 4 järgi - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemist, s.o võõra vallasasja äravõtmise katset selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

40. O. Bergetile esitatud süüdistust 23. juulil 2024 kella 17.05 paiku aadressil Liivalaia 53,

Tallinn asuvas Stockmanni kaubamajas toime pandud varguse katses kinnitab esmalt

Stockmann AS süüteoteade (II kd tl 1) ja õigusvastase teo toimepanemise akt (II kd tl 2),

millest nähtuvad nii kuriteo toimepanemise aeg ja koht kui ka varastatud esemed (kaks

Armani jopet) ja nende väärtus kogusummas 558 eurot, samuti esemete rikkumata kujule

kauplusele tagastamine. O. Berget peeti sündmuskohal varguse katse toimepanemiselt kinni

(II kd tl 9-11).

41. Kuriteo toimepanemist tõendavad ka tunnistaja J. S. ütlused (II kd tl 3-5). Nimelt olles 23.

juulil 2024 Stockmannis aadressil Liivalaia 53, Tallinn turvatöötajana tööl, nägi ta kella 16.50

paiku, kuidas spordiosakonnas läks proovikabiini noormees musta kampsuniga, käes valge

spordikott. Kui mees tuli proovikabiinist välja, olid osad asjad, mis ta kabiini viis, kadunud ja

spordikott suurem. Noormees läks peauksest välja kell 17.05 ja peeti turvakontrolliks kinni.

Kontrolli käigus avastas tunnistaja spordikotist kaks Stockmannile kuuluvat Armani jopet,

mille eest oli tasumata. Maksmata kaup oli kogusummas 558 eurot ja tagastati rikkumata

kujul. Tunnistaja ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 18-21),

milles on vaadeldud Stockmanni kaubamaja turvakaamera salvestisi ning millelt nähtub,

kuidas 23. juulil 2024 kella 16.45 ajal sisenevad kaubamajja kaks meesterahvast.

Meesterahvas halli-triibulise pluusiga valib esemeid ja liigub esemetega proovikabiini,

seejärel siseneb proovikabiini musta pluusiga meesterahvas, käes valge spordikott (tuvastatav

kui O. Berget) ja halli-triibulise pluusiga meesterahvas viib kabiinis olevale meesterahvale

juurde esemeid. Viimaks on salvestistelt näha, kuidas turvatöötaja peab mustas särgis

meesterahva kinni ja ta viiakse turvaruumi, kus leitakse turvaelemendita ese.

42. O. Berget ise on samuti kahtlustatavana antud ütlustes (II kd tl 12-14, 99-103) tunnistanud

kuriteo toimepanemist ja kirjeldanud, kuidas läks jopedega proovikabiini, eemaldas jopedelt

turvaelemendid ja peitis joped endaga kaasas olnud kandekotti ning viimaks väljus kaubaga

peauksest ilma tasumata. Kinnitab ka, et varguse pani toime üksinda, enda initsiatiivil ja

tahtlikult. Ka on O. Berget selgitanud, et varastas kauba müügiks, tal puudus raha kauba eest

tasumiseks ja soovis teenida söögiraha. Kohtuistungil jäi O. Berget eeluurimisel antud ütluste

juurde.

43. Kohtu hinnangul vastab O. Bergeti tegu varguse, s.o KarS § 199 objektiivsetele ja

subjektiivsetele tunnustele. Stockmanni kaubamajast ära võetud esemed olid O. Bergeti jaoks

võõras vara ehk need esemed ei olnud süüdistatava omandis. On selge, et esemete

äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja, s.o kannatanu valduse ja

1-25-7213

kehtestada esemetele uue, s.o enda valduse ning selleks puudus esemete senise valdaja

nõusolek. Kuivõrd O. Berget peeti pärast kauplusest väljumist koos varastatud kaubaga

turvatöötaja poolt kinni, jäi vargus süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpuni

viimata ehk katsestaadiumisse. Samuti pani O. Berget esemete äravõtmise toime selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nii nähtub kriminaalasja materjalidest üheselt, et O.

Berget soovis esemete äravõtmisega jätta nende senise omaniku esemetest kestvalt ilma.

Seega on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

44. Kohus on ka seisukohal, et O. Berget on varguse katse pannud toime kavatsetult. KarS §

16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks.

Tahtluse hindamisel võtab kohus arvesse just O. Bergeti enda ütluseid, mille kohaselt varastas

ta edasimüügi eesmärgil. O. Berget läks kauplusesse eesmärgiga varastada ehk ta pani teo

toime teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult.

45. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

46. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on O. Berget ka varem toime pannud vargusi. Viimati

mõisteti ta Harju Maakohtu 13. detsembri 2023 otsusega nr 1-23-6235 mh süüdi KarS § 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Seega on O. Bergeti tegevus

kvalifitseeritud õigesti KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.

47. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et O. Berget on toime pannud võõra

vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud

isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Seega täidab O. Bergeti tegu KarS § 199 lg 2

p 4 - § 25 lg 2 süüteokoosseisu.

(II)

Karistus

48. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab

arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

49. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus või kuni viieaastane vangistus. KarS § 119 lg 1 näeb karistusena ette rahalise

karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS 199 lg 2 p 4 järgi toimepandud kuriteo eest on

karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

50. O. Berget on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Nimelt nähtub

karistusregistri andmetest (I kd tl 95-97), et tal on 3 kehtivat ja lisaks ka 2 arhiveeritud

kriminaalkaristust, mis kõik on seotud kas varavastaste või vägivallaga seotud kuritegude

toimepanemisega. Viimati karistati O. Bergetit Harju Maakohtu 13. detsembri 2023 otsusega

nr 1-23-6235 KarS § 184 lg 1 järgi ning talle mõisteti liitkaristusena vangistus 10 kuud, mis

jäeti täielikult täitmisele pööramata 1 aasta 4 kuu pikkuse katseajaga. Harju Maakohtu

4. oktoobri 2024 määrusega pöörati karistus täitmisele, kuna O. Berget rikkus temale

määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu 28. veebruari 2025 määrusega

vabastati O. Berget tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega 1 kuu

1-25-7213

katseajaga 6 kuud alates vabanemisest. O. Berget vabanes vanglast 18. märtsil 2025. Viimaks

pöörati Harju Maakohtu 19. novembri 2025 määrusega Harju Maakohtu 13. detsembri 2023

otsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus 3

kuud ja 9 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti tema vahistamine 10.

novembril 2025.

51. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse O. Bergetit kahes kehalise väärkohtlemise

episoodis, raske tervisekahjustuse tekitamises ettevaatamatusest ja lisaks ka ühes varguse

katse episoodis. Nimetatu näitab, et süüdistatav ei ole temale varasemalt mõistetud

karistustest mingeidki järeldusi teinud. O. Bergetile on antud võimalusi vangistust mitte

kanda, kuid ta on jätkanud sellest hoolimata uute kuritegude toimepanemist, mistõttu ei ole ka

käesolevas asjas muud võimalust, kui mõista talle taas karistusliigina vangistus. O. Bergeti

teosüü on liiga suur selleks, et mõista talle rahaline karistus. Arvestades teo toimepanemise

asjaolusid – spontaanne ja ilma põhjuseta teiste isikute ründamine, kehaline väärkohtlemine

valu tekitaval viisil, kavatsetult varguse katse toimepanemine - leiab kohus, et süüdistatavale

tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus.

52. Karistusena vangistuse mõistmine on kahtlemata põhjendatud ka süüdistatava isikust

tulenevalt. Nimelt kuritarvitab O. Berget alkoholi ja narkootilisi aineid, mille tõttu ta ka uusi

kuritegusid pidevalt toime paneb. Ka käesoleva kriminaalasja aluseks olevate vägivallaga

seotud kuritegude toimepanemise ajal oli O. Berget joobes. Lisaks on oluline välja tuua, et

Harju Maakohtu 4. oktoobri 2024 (tingimisi karistuse täitmisele pööramine) ja Harju

Maakohtu 19. novembri 2025 (tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata

karistuse täitmisele pööramine) määrustega pöörati O. Bergeti karistus samuti täitmisele just

seetõttu, et ta rikkus kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid (sh sellega seoses kohustust

ilmuda määratud ajal registreerimistele). Kohtuistungil kinnitas O. Berget samuti, et tal on

probleem alkoholi liigtarvitamisega ning tema elu on aeg-ajalt kujundanud ka narkootiliste

ainete tarvitamine. Niisiis saab öelda, et O. Bergetil on tõsine alkoholi ja narkootiliste ainete

sõltuvuse probleem, mida ei ole suutnud mõjutada ükski O. Bergetile antud võimalus, sh

reaalse vanglakaristuse kandmine. On ka selge, et üksnes vangistuses viibimine seesuguseid

sõltuvusi ei ravi, sõltuvusest vabanemine võtab täiendavalt aega. Seejuures on sõltuvusest

vabanemisel esmatähtis isiku soov ja tahe enda sõltuvusega tegeleda ning O. Bergeti

käitumine on seni näidanud, et temal selline tahe puudub.

53. O. Bergeti süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta, et ta pani lühikese ajavahemikul

jooksul toime mitu tegu. Seejuures on märkimisväärne, et 13. juuni 2024 kella 01.20-01.30

vahel toime pandud kehalise väärkohtlemise episoodis kinnipidamiselt vabanemisel pani ta

sama päeva õhtul kell 20.05-20.10 toime uue kehalise väärkohtlemise episoodi, seejuures

põhjustades ühele kannatanule lisas ka ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse. Seega

süüdistatava tegevusele ei pannud punkti ka tema kinnipidamine, vaid kinnipidamiselt

vabanemisel jätkas ta alkoholi tarvitamist ja seeläbi ka uute kuritegude toimepanemist. Ei ole

ka kahtlust, et O. Berget on vägivaldne inimene, ta lahendab konflikte vägivallaga. Ka siis,

kui konfliktsituatsioon on tegelikkuses tema enda põhjustatud. Nii on ka käeolevas asjas ta

mõlema vägivallaga toime pandud teo osas ise konflikti algatanud, kui esimesel juhul läks ise

võõra seltskonna juurde tüli norima, mis lõppes kannatanu löömisega ning teisel juhul üritas

kauplusest maksmata kaubaga lahkuda, mis samuti lõppes rüseluse ja kahe kannatanu

1-25-7213

löömisega. Kohus arvestabki karistuse mõistmisel, et süüdistatav on põhjustanud

tervisekahjustusi kolmele kannatanule ning lisaks pannud toime ka varguse katse neljanda

kannatanu suhtes. Samas tuleb märkida, et vargus jäi katsestaadiumisse ja kaup tagastati

kauplusele rikkumata kujul ehk O. Berget ei tekitanud vargusega varalist kahju. Karistuse

mõistmisel on ka oluline arvesse võtta, et teod on toime pandud katseajal. Karistust

kergendava asjaoluna saab arvesse võtta süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust KarS §

57 lg 1 p 3 järgi. Samuti on O. Berget nõustunud vabatahtlikult hüvitama kahju (ehk võtnud

tsiviilhagid õigeks). Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega võiks kohtu

hinnangul süü suurusest lähtudes jääda karistused siiski sanktsiooni keskmisest madalamasse

määra.

54. Kohus on ka seisukohal, et O. Bergetile mõistetavat vangistust ei ole võimalik asendada

üldkasuliku tööga ega jätta ka tema karistust kas täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata.

Kriminaalasja materjalid näitavad üheselt, et O. Berget ei ole ei kriminaalhoolduseks ega

üldkasulikuks tööks sobiv isik. Arvestades O. Bergeti varasemat karistatust ja tema

alkoholisõltuvust, puudub kohtul igasugune alus uskuda, et O. Berget suudaks vabaduses

viibides uute kuritegude toimepanemisest hoiduda ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Seda

enam, et ükski eelnev karistus, sh karistusest tingimisi vabastamine koos käitumiskontrolli

nõuetega ja ka reaalse vanglakaristuse kandmine, ei ole O. Bergeti käitumist muutnud. Kuigi

O. Berget tunnistab kuritegude toimepanemist ja avaldab ka kahetsust, jäävad need

väljaütlemised kohtu hinnangul siiski pelgalt paljasõnalisteks. O. Berget on oma käitumisega

näidanud ükskõikset suhtumist õiguskorda ning tema suhtes varasemalt tehtud kohtuotsusesse

ja sellega määratud karistusse. Kuritegude toimepanemise vältimiseks ja selleks, et O. Berget

saaks tegeleda ka enda alkoholisõltuvusega, tuleb ta ühiskonnast isoleerida ja karistada teda

käesolevas kriminaalasjas reaalselt kandmisele kuuluva vangistusega.

55. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus O. Bergetile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (episood 13.

juunil 2024 kell 01.20-01.30) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks

vangistuse 1 aasta. KarS § 121 lg 2 p 3 (episood 13. juunil 2024 kell 20.05-20.10) ja KarS §

119 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel

karistuseks vangistuse 1 aasta ja 6 kuud. Viimaks KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistuse 6 kuud. KarS § 64 lg 1 ja

§ 63 lg 2 alusel mõistab kohus O. Bergetile liitkaristuseks vangistuse 2 aastat ja 6 kuud.

Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, vähendab kohus mõistetavat karistust KrMS §

238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja mõistab O. Bergetile karistuseks vangistuse 1 aasta 8

kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeb kohus karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja 13.–14.

juuni 2024 ja 23.–24. juuli 2024, s.o 4 päeva ning ärakandmata karistuseks on 1 aasta 7 kuud

26 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendab kohus mõistetud karistust Harju

Maakohtu 13. detsembri 2023 otsusega nr 1-23-6235 mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra (17. veebruari 2026 seisuga 2 päeva vangistust) ning mõistab

kohtuotsuste kogumis O. Bergetile liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta 7 kuud 28

päeva alates 18. veebruarist 2026.

(III)

Tsiviilhagi

1-25-7213

56. Kannatanu V. N. on esitanud tsiviilhagi (I kd tl 52-61) süüdistatava O. Bergeti vastu.

Kannatanu palub süüdistatavalt välja mõista tsiviilhagi 1800 eurot, mis seisneb esmalt

varalises kahjus 300 eurot, s.o sõrme liikuvuse taastamiseks füsioteraapiale kulunud summas

ning lisaks ka mittevaralises kahjus 1500 eurot.

57. Süüdistatav nõustus kohtuistungil tsiviilhagi hüvitamisega, võttes sellega TsMS § 440 lg 1

järgi hagi õigeks. KrMS § 381 lg 6 sätestab, et samas seadustikus reguleerimata küsimuse

lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust.

TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab

kohus hagi. Seega rahuldab kohus V. N. tsiviilhagi.

58. Kannatanu D. C. R. on esitanud tsiviilhagi (II kd tl 38-42) süüdistatava O. Bergeti vastu.

Kannatanu palub süüdistatavalt välja mõista tsiviilhagi 549 eurot, mis seisneb tema löömise

tagajärjel maha kukkunud ja purunenud prillide, s.o prilliraamide ja prilliklaaside maksumuse

hüvitamises.

59. Süüdistatav nõustus kohtuistungil tsiviilhagi hüvitamisega, võttes sellega TsMS § 440 lg 1

järgi hagi õigeks. KrMS § 381 lg 6 sätestab, et samas seadustikus reguleerimata küsimuse

lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust.

TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab

kohus hagi. Seega rahuldab kohus D. C. R. tsiviilhagi.

(IV)

Muud küsimused

Asitõendid

60. Kriminaaltoimikute juures olevad elektroonilised andmekandjad, s.o 3 CD-plaati (I kd

toimiku tagaküljel) ja 1 DVD-plaat (II kd toimiku tagaküljel), tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1

alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

61. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 alusel on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

62. O. Bergeti menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud

kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 131,76 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel isiku

kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 155 eurot. Samuti kuulub O. Bergetilt väljamõistmisele

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev

sundraha 1329 eurot. Seega menetluskulud kokku on 1615,76 eurot. Arvestades

menetluskulude suurust, määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasumisele ositi

12 kuu jooksul. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 134,65 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)