4-25-4296/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-4296 (2317,25,006238)

Kohtunik

Margit Roots-Dervishi

Kohtuistungi sekretär

Maarit Maria Kopso

Väärteoasi

Martin Küti (Kütt) väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2

ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 järgi

Menetlusalune isik

Martin Kütt – isikukood: 38903120244; elukoht: XXX;

XXX kodakondsus; telefon: XXX; e-post: XXX

Kaitsja

Mart Missik (vandeadvokaat, lepinguline kaitsja)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalitus, esindajad Triin Lindau, Jekaterina

Koreneva, Ivan Moskaljov

Kohtuistungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindajad Triin Lindau, Jekaterina

Koreneva, Ivan Moskaljov, menetlusaluse isiku kaitsja Mart

Missik

MAAKOHUS OTSUSTAS

1. Tunnistada Martin Kütt süüdi LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks arest 15 päeva.

2. Tunnistada Martin Kütt süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks arest 7 päeva.

3. Kokku kuulub Martin Kütil karistusena kandmisele arest 22 päeva.

4. Mõistetud arest tuleb ära kanda Tallinna Vanglas aadressil Linnaaru tee 5,

Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond.

5. Arest tuleb ära kanda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Aresti

kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

6. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud,

kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates

menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

4-25-4296

7. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Martin Kütilt riigituludesse

menetluskuluna joobeseisundi tuvastamise kulu 274 eurot.

8. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank,

EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või

EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99925700034336. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui

menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur

täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil

tervikotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

VÄÄRTEO ASJAOLUD

1. 3. novembril 2025 koostati väärteoprotokoll nr 2317,25,006238 selle kohta, et 28. aprillil

2025 kell 10.58 Harju maakonnas XXX peatus garaažibokside värava ees juhtis Martin Kütt

mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimisnumbriga XXX omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Olles

eelnevalt tarvitanud narkootilisi, psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid amfetamiin,

metamfetamiin, kokaiin, bensoüülekogniin ilma arsti ettekirjutuseta. Aine sisaldus tuvastatud

EKEI aktiga nr 25T-AOT00324-01.

2. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus M. Kütt LS § 90 lg 1 p 1, 3 ja § NPALS § 3 lg-t 1 ning

pani sellega toime LS § 201 lg 2 ja NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

3. Menetlusalune isik M. Kütt kohtuistungile isiklikult ei ilmunud.

4. Kohus määras kohtuistungiajaks 2. detsember 2025. Kohtuistungile M. Kütt ei ilmunud,

samuti puudus kohtute infosüsteemi kohaselt informatsioon, et M. Kütt oleks talle edastatud

kohtukutse kätte saanud. Telefonile M. Kütt samuti ei vastanud.

5. Kohus määras uueks istungiajaks 16. detsembril 2025, kuid kohtuistungile M. Kütt ei

ilmunud. Politsei kontrollis M. Küti elukohta 11. detsembril 2025 aadressil XXX, aga

kohtukutset ei õnnestunud M. Kütile üle anda, sest kodus oli alaealine laps. M. Kütt ei läinud

ka ise politseisse kutsele järele 12. detsembril 2025 kell 13.00. Hiljem kontrollis politsei

uuesti sama korterit, kuid uksekellale keegi ei vastanud. Kohus kontakteerus M. Kütiga ka ise

15. detsembril 2025. Kõne võttis vastu naisterahvas, kes väitis, et on M. Küti endine

elukaaslane L. L. ja ta ei tea M. Küti elukohta. Kohtusekretär teatas M. Küti endisele

elukaaslasele M. Küti kohtuistungi toimumise aja 16. detsembril 2025 kell 12 ja palus selle

teabe esitada ka M. Kütile. 16. detsembri 2025 hommikul edastas M. Kütt e-maili XXX

aadressilt, mille kohaselt on M. Kütt ja soovib teatada, et ei osale täna kohtus kell 12.00, sest

on haigestunud. Soovib anda kirjalikult teada, et kahetseb aprillis toimuvat sündmust, süütegu

omaks ei võta. Kohus kontakteerus telefoninumbril XXX 16. detsembril 2025 kell 11.14,

telefonikõnele vastas naisterahvas, kes andis telefoni edasi menetlusalusele isikule M. Kütile.

4-25-4296

Kohus selgitas M. Kütile, et istungilt puudumist vabandab üksnes arstitõend, mis tuleb

kohtule esitada. Lisaks teatati M. Kütile, järgmine kohtuistung toimub 13. jaanuaril 2026 kell

14.00. M. Kütti hoiatati, et kui ta ei ilmu kohtuistungile, siis arutab kohus väärteoasja ilma

temata.

6. Kaitsja Mart Missik teavitas 11. jaanuaril 2026 e-kirjaga, et on M. Küti lepinguline kaitsja,

edastades ka vastava volikirja.

7. 13. jaanuari 2026 kohtuistungile M. Kütt isiklikult ei ilmunud, kohtuistungil osales M. Küti

kaitsja M. Missik. VTMS § 89 lg 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus võtta väärteoasja

arutamisest osa mh ka kaitsja vahendusel.

8. VTMS § 98 lg 5 kohaselt kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik

teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu.

Väärteotoimikust nähtuvalt ei ole menetlusalune isik ütlusi andnud, vaid lisanud, et selgitused

annab 15 päeva jooksul e-maili teel. Otsust soovib e-posti teel. Väärteoprotokolliga on M.

Kütt tutvunud, kinnitades seda oma allkirjaga, samuti on talle tutvustatud tema õigusi ja

kohustusi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistaja kohtuistungil antud ütlused

ning kohtuvälise menetleja arvamuse, vaadanud videosalvestist, asub seisukohale, et

menetlusalusele isikule etteheidetavate väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud.

Samuti ei ole kohtuväline menetleja väärteoasja menetlemisel rikkunud väärteomenetluse

õigust.

Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu

10. LS § 90 lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1), samuti isik, kes on kõrvaldatud

sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91. Vastavalt LS § 201 lg-le 2 karistatakse

mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt,

kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on

peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.

11. Vaidlust ei ole selles, et politseipatrull saabus 28. aprillil 2025 XXX asuva garaažibokside

värava juurde, kus seisis sõiduk. Sõidukis istus juhikohal M. Kütt ja kõrval istus naisterahvas.

12. Kohtuistungil üle kuulatud politseiametnikust tunnistaja R. P. selgitas, et teenistuses olles

sai väljakutse Vergi korrapidajalt XXX tänava garaažibokside juurde, et seal mingid kahtlased

isikud. Keegi oli seal roninud üle selle mingi garaažibokside ees oleva aia. Kohale jõudes

märkasid garaažiboksi ees seisvat sõidukit – autos viibisid kaks isikut, juhikohal meesterahvas

ja kõrval naisterahvas. Meesterahvaks osutus Martin Kütt, kes tundus olevat joobeseisundis.

Alkomeetriga kontrollides oli näit 0, aga isik ise tunnistas neile, et oli tarbinud mingit

narkoainet mõni tund tagasi autos. Meesterahva jutu järgi ootasid nad Sveni nimelist

meesterahvast, kes oli ka seda autot juhtinud. Ajal, mil patrull isikutega toimetas (ca 30

minutit), keegi kolmas auto juurde ei tulnud.

4-25-4296

13. Kohtuistungil andis ütlusi ka nn „Vergi“ korrapidaja A. A., kellelt politseiametnik R. P.

sai väljakutse minna XXX tänava garaažibokside juurde. Tunnistaja A. A. töötab Politsei- ja

Piirivalveametis julgestusbüroos teabetehnika talituse valvepolitsienikuna. Tunnistaja selgitas,

et 2025. aasta kevadel sai nende üksus teate töötajalt, kes märkas XXX garaažibokside juures

naisterahvast, kes tõmbas garaažiuksi lahti. Pärast teadet kontrollisid nad olukorda videovalve

kaamerate kaudu ning kutsuti politseipatrull. Tunnistaja jälgis koos kolleegiga sündmust

kaameratest kuni patrulli saabumiseni. Mingi hetk politseipatrull küsis, kas on ka videoseirest

näha, kes roolis oli, seega vaatasid videosalvestist järgi ja selguski, et lõuna paiku sõitis tume

sõiduauto kohale. Roolist tuli välja päikeseprillidega meesterahvas ja naisterahvas

kõrvalistuja kohal. Naisterahvas kuidagi kangutas neid garaažiboksi uksi. Tunnistaja sõnul ei

näinud nad videost, et selle aja jooksul oleks keegi veel autosse tulnud või autost lahkunud.

Samuti ei täheldatud, et isikud oleksid omavahel kohti vahetanud. Kaamera oli mastikaamera,

mis vaatas ülevalt garaažide ja sissesõidutee suunas. Kaamera oli zoomitav ja kvaliteetne,

ning võimaldab vajadusel lähemalt pilti vaadata, sealhulgas riietust või sõiduki numbrit.

Tunnistaja selgitas, et ka nemad zoomisid sisse, muidu ei saa ju aru, kas isikud vahetavad

kohti või mitte. Auto oli pargitud kaamera suunas ning läbi esiklaasi oli võimalik autosse

näha, kuigi auto ees asus ka puu. Samas tunnistaja sõnade kohaselt lehti puul ei olnud, kuna

oli kevadine aeg. Tunnistaja jälgis sündmust reaalajas alates hetkest, kui teade saabus, kuni

politseipatrulli saabumiseni. Selle aja jooksul nägi ta, et üks meesterahvas väljus sõidukist

ning kedagi juurde ei tulnud ega lahkunud.

14. Tunnistajate R. P.i ja A. A.e kokkulangevaid ütlusi kinnitab ka vormikaamera salvestis.

Salvestiselt on tuvastatav, et mootorsõiduki Škoda juhikohal istub M. Kütt, kellel on peas

tumedad päikeseprillid. M. Kütt tunnistab, et on tarvitanud amfetamiini ca 3-4 tundi tagasi.

M. Küti selgituste kohaselt sõitis S. sõidukiga sinna, S. ise läks kuhugi kortermajade vahele ja

senimaani ei ole tagasi tulnud. Väidetavalt oli naine üle aia roninud. R. P. võtab ühendust

„Vergi“ korrapidajaga ja uurib, et kas on näha ka, kes sõiduki roolis oli. Edasi küsib R. P., et

kas olid nad kahekesi või oli keegi kolmas ka (salvestiselt 02:45). Selgitab, et meestrahvas,

kes roolis, selgitab, et keegi kolmas sõitis siia. Meesterahval, kes roolis, juhtimisõigust ei ole.

R. P.ile edastatakse teave, et kedagi kolmandat ei ole olnud, et see sama meesterahvas, kes

sõidukit juhtis, sõitis ka mootorsõidukiga sinna (salvestis 03:45). Edasi toimetatakse M. Kütt

narkoekspertiisi. R. P. täpsustab veel, et videolt on näha, et prillidega tüüp oli roolis (salvestis

04:43). Keegi autost rohkem välja ei läinud. M. Kütt selgitab, et tema istus tagaistmel ja tuli

vasakult poolt välja.

15. Vormikaamera salvestis kinnitab A. A.e ütlusi selles osas, et sündmus toimus selge

kevadise ilmaga. Mootorsõiduki Škoda juures oli küll puu, kuid see ei olnud lehtedega kaetud,

lehed alles hakkasid tekkima. Seetõttu oli kaamera vaateväli selge ja nähtav. Samuti tuleb

märkida, et puu asus sõiduki ees paremal pool, kõrvalistuja ukse juures, mitte otse sõiduki

ees. Sellest tulenevalt oli A. A.el võimalik kaameraga sisse zoomida läbi auto esiklaasi, kuna

auto esiosa oli kaamera poole suunatud ning puu seda ei takistanud.

16. Kohtu hinnangul on nii tunnistajate ütluste kui ka politseiametnik R. P.i vormikaamera

salvestise põhjal tõendatud, et M. Kütt oli isik, kes juhtis 28. aprillil 2025 väärteoprotokollis

märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit Škoda Octavia. Nimetatud sõiduki oli M. Kütt saanud

ligikaudu kaks kuud enne sündmust kasutamiseks oma tuttavalt Z.-T. S., kes andis

4-25-4296

kohtuistungil ütlusi, et sõiduki omanik on tema ning ta andis selle M. Kütile kasutada

sõidukite jagamise grupi kaudu.

17. Kohtule ei nähtu tunnistajate R. P.i ja A. A.e ütlustes seesuguseid asjaolusid, mis

muudaksid tunnistaja ütlused mitteusutavaks. Kohtumenetluses ei ole tuvastatud, et

tunnistajatel oleks isiklik huvi anda valeütlusi M. Küti vastu. Tunnistajad isiklikult M. Kütti ei

tunne ega ei ole temaga ka varasemalt kokku puutunud. Samuti on neid kohtuistungil ka

hoiatatud, et valeütluste andmise eest on ette nähtud kriminaalvastutus.

18. Valvekaameraid jälginud tunnistaja A. A. jälgis sündmust reaalajas alates teate saamisest

ning vaatas hiljem üle ka videosalvestise, kust selgus, et lõuna paiku sõitis tume sõiduauto

kohale. Roolist väljus päikeseprillidega meesterahvas ja kõrval istus naisterahvas.

Vormikaamera salvestiselt on tuvastatav, et ka M. Kütil olid sündmuskohal päikeseprillid.

Pärast sõiduki peatumist väljus meesterahvas juhiuksest ning naisterahvas kõrvalistuja poolt.

Naisterahvas kuidagi kangutas neid uksi garaažiboksi uksi. Videovalve jälgimise käigus ei

olnud näha, et sõidukisse oleks tulnud või sealt lahkunud kolmas isik. Kasutatud kaamera

võimaldas pilti suurendada ning ka läbi auto esiklaasi sisse zoomida, mistõttu oli võimalik

jälgida, et sõidukis viibinud isikud omavahel kohti ei vahetanud. Kasutatav kaamera

võimaldab hästi sisse zoomida ja seda ka läbi auto esiklaasi tehti, et tuvastada, et keegi

sõidukis kohti ei vahetaks. Sama teabe edastastati ka sündmuskohale saabunud

politseiametnikule R. P.ile, kes sündmuskohal vahetult „Vergi“ korrapidajaga suhtles

selgitamaks välja, ega keegi kolmas mootorsõidukit ei juhtinud.

19. Eeltoodud tõendite kogumist tulenevalt ei pea kohus usutavaks M. Küti väidet, et

mootorsõidukit juhtis sündmuskohal kolmas isik S., kuna ükski menetluses kogutud tõend

seda ei kinnita. Hoolimata juhtimisõiguse puudumisest näitavad ka M. Küti teod – sõiduki

kasutamiseks võtmine – selgelt, et tema eesmärk oli sõiduki juhtimine ning sellega liiklemine.

20. Kohus märgib täiendavalt, et ei menetlusalune isik ega ka tema kaitsja ei ole loonud

kohtule võimalust menetlusaluse isiku versiooni kontrollimiseks. Kohus rõhutab, et kaitsja on

kindlasti teadlik sellest, et kõiki oma väiteid tuleb tõendada. Kui isik on asunud teostama nn

aktiivset kaitset, eeldab see esitatavate väidete kontrollitavust. Riigikohtu praktikas on

korduvalt väljendatud seisukohta, et kui isik esitab mingi kaitseversiooni, peab ta selle

versiooni tõestuseks esitama tõendeid või vähemalt looma reaalse võimaluse oma väidete

kontrollimiseks (vt nt Riigikohtu 14. juuni 2021 otsus asjas nr 1-19-7945 p 25, Riigikohtu 3.

märtsi 2016 määrus asjas nr 3-1-1-10-16, p 37). Sellist võimalust ei kaitsja ega ka

menetlusalune isik ei loonud. Seega juhul, kui menetlusalune ei loo reaalset võimalust oma

väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kõrvaldamata kahtlusest, mida tuleks tõlgendada

kohtualuse kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. veebruari 2004 lahend nr 3-1-1-120-

03, p 29 koos viidetega – vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 1999 otsus

kohtuasjas nr 3-1-1-112-99 - RT III 2000, 2, 20 ja 27. veebruari 2003 otsus kohtuasjas nr 3-1-

1-12-03 - RT III 2003, 6, 66, p 9.4.) Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda

seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava

jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad

toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav

ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see

4-25-4296

nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest.

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. novembri 2019. a otsus asjas nr 1-18-86, p 58; vt ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-8-10, p 8, ja 13.

oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17‒19.) Praegusel juhul ei ole tegemist

kahtlusega, mida tuleks tõlgendada M. Küti kasuks, kuivõrd ükski teine tõend esitatud

kaitseväidet ei kinnita.

21. Kokkuvõttes leiab kohus, et kogutud tõendite põhjal on tõendamist leidnud, et M. Kütt oli

isikuks, kes juhtis 28. aprillil 2025 väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit

Škoda Octavia reg.nr XXX.

22. Puudub vaidlus selles, et M. Kütil juhtimisõigus puudub.

23. 28. aprilli 2025.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati M. Kütt

juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 1 alusel, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või

psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid, ja LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal

puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega oli 28. aprillil 2025 tegemist

isikuga, kes on mootorsõiduki juhtimisel kõrvaldatud. Ka 9. juuli 2019 sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati M. Kütt juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal

puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. PPA detailandmete päringu vastuse

kohaselt M. Kütil juhtimisõigust ei ole.

24. Eeltooduga on seega tõendatud, et M. Kütt on isikuks, kellel juhtimisõigust ei ole, samuti

on ta eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

25. Kaitsja hinnangul ei ole M. Küti tegevuses tuvastatav mootorsõiduki juhtimine § 201 lg 2

tähenduses ka juhul, kui kohus peab tõendatuks, et ta sõidukit juhtis. Nimetatud sätte

kohaldamiseks peaks tegemist olema isikuga, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud. Kaitsja seisukoht on, et 2019. aastal koostatud juhtimiselt kõrvaldamise otsus ei

saa omada nii pikaajalist õiguslikku mõju. Seetõttu on vaidluse all küsimus, kas 2019. aastal

M. Küti suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus oli 28. aprillil 2025 selle teo

toimepanemise ajal kehtiv.

26. 9. juulil 2019.a liiklusjärelevalve teostamise käigus M. Kütil, juhtides mootorsõidukit M1

Skoda reg.nr XXX, puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Tema suhtes

koostati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kõrvaldamise lõppemise tingimuseks oli

kuni juhtimisõiguse saamiseni. Otsusesse on märgitud, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on

ametiisiku otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise

aluse äralangemiseni. Otsus jõustub selle tegemisest (LS § 91 lg 1 ja 4). 2019.a otsuses on

kirjas, et selle otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul esitada vaie Politsei ja Piirivalveameti

peadirektorile või pöörduda kaebusega halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et selle otsuse peale oleks vastavalt otsuses

sätestatule kaebust esitatud, seega vastavalt LS § 91 lg 4 jõustus otsus selle tegemisest.

27. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et nimetatud dokumendi näol on

tegemist haldusaktiga. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt

haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi

reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele

4-25-4296

suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Riigikohus on lahendis nr

3-1-1-63-04 märkinud, et juhtimisõiguse peatamise otsus on haldusakt HMS§ 51 lg 1 mõttes

ning selle kehtivuse eelduseks on akti teatavakstegemine või kättetoimetamine adressaadile.

M. Kütt on allkirjaga kinnitanud, et on otsuse kätte saanud. Haldusakti kehtivus ei sõltu

sellest, mitu aastat on sellest möödunud. HMS § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni

kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku

realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. M. Kütt kõrvaldati

nimetatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele LS § 91 lg 2 p 3 alusel kuni

juhtimisõiguse saamiseni. 28. aprillil 2025, mil M. Kütt taaskord sõiduki juhtimiselt kinni

peeti, ei ole ta nimetatud kohustust täitnud (tal ei ole endiselt vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust), mistõttu 9. juuli 2019 koostatud juhtimiselt kõrvaldamise

otsuse lõppemiseks vajalikud tingimused ei olnud saabunud. Seega on menetleja poolt

kohaldatud kvalifikatsiooni LS § 201 lg 2 kohaldamine õige.

28. Seega on eeltooduga tõendamist leinud, et 28. aprillil 2025 kell 10:58 ajal XXX

garaažibokside juures juhtis M. Kütt mootorsõidukit, omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui

ka sellest, et teda on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellegipoolest asus ta

mootorsõidukit juhtima. Kohtu hinnangul on tegu seega toime pandud kavatsetult. Puuduvad

ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega on tõendamist leidnud, et M.

Kütt rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 ja pani toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo.

Karistus

29. Seadusandja on LS § 201 lg-s 2 kirjeldatud väärteo toimepanemise eest karistusena ette

näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette

alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik

kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol.

30. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on teda varem samaliigiliste väärtegude

toimepanemise eest rahatrahviga karistatud, kuid need on tasumata ega ole mõjutanud teda

uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Sellest järeldub, et kergemaliigiline karistus

rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning isik jätkab liiklusalaste väärtegude

toimepanemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast ammendanud ning tuleb kohaldada

aresti.

31. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. M. Küti süü tuleb

lugeda keskmiseks. Kohtu hinnangul on võimalik M. Kütile mõista LS § 201 lg 2 alusel

karistus sanktsiooni keskmises määras. Tegemist on ühe teoga. Karistust kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tegu on toime pandud kavatsetusest, mis on

tahtluse raskeim vorm. M. Kütti oli juba korduvalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud,

kuivõrd tal puudus vastava kategooria juhtimisõigus, kuid M. Kütt ignoreeris talle määratud

sanktsiooni ning asus sellest hoolimata mootorsõidukit juhtima. M. Kütt juhtis mootorsõidukit

päevasel ajal, mil liiklus on eelduslikult ka suurem. See viitab suuremale süüle. Samas on

teda varem juba sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Tal on kehtivad karistused samaliigiliste

väärtegude eest (31. juuli 2019.a ja 2. juuni 2019.a otsused). M. Kütile ei ole varem mõistetud

4-25-4296

karistuseks aresti, küll aga on M. Kütil kehtiv kriminaalkaristus mh ka samaliigilise kuriteo

eest, s.o juhtis mootorsõidukit süstemaatiliselt juhtimisõiguseta– nimelt on M. Kütti karistatud

Harju Maakohtu 24. aprilli 2020 otsusega KarS § 184 lg 1, § 4231 ja § 424 lg 1 järgi ning

karistuseks mõistetud 2 aastat ja 2 kuud ja 26 päeva vangistust, mille kandmiselt on ta

osaliselt tingimisi vabastatud – talle kohaldati šokivangistust 6 kuud. Seega ka

kriminaalkaristus, sh reaalne vangistus, ei ole M. Küti käitumist mõjutanud ega suunanud

teda õiguskuulekale teele. Eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et karistuse eesmärkide

saavutamiseks tuleb määrata arest sanktsiooni keskmises määras. Seetõttu mõistab kohus LS

§ 201 lg 2 alusel M. Kütile karistuseks 15 päeva aresti.

32. Kohtu hinnangul ei ole võimalik M. Kütile mõistetavat aresti asendada üldkasuliku tööga.

Esiteks puudub selleks M. Küti nõusolek. Üldkasulikku tööd saab kohaldada üksnes

menetlusaluse isiku nõusolekul. Ei piisa üksnes sellest, et kaitsja hinnangul võiks üldkasulik

töö mõistlik karistus olla. Samas leiab kohus, et isegi nõusoleku andmisel näiteks

apellatsioonimenetluses, ei ole põhjendatud aresti asendamine üldkasuliku tööga ja seda

eripreventiivsetel kaalutlustel. Arvestades M. Küti suhtumist oma tegudesse ja ka tema

varasemat karistatust, nähtub, et ta ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest. Menetlusalust

isikut on korduvalt liiklusalaste süütegude eest karistatud. Kohus ei pea üldkasulikku tööd

piisavalt mõjusaks vahendiks, tagamaks, et isik hoidub edaspidi uute rikkumiste

toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et M. Kütt on varasemalt kokku

puutunud kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli nõuete/kohustustega, samuti ka varasemalt

kohaldatud reaalse vangistusega, kuid hoolimata sellest paneb M. Kütt toime uusi

liiklusalaseid rikkumis ja seda olukorras, kus ta on teadlik, et tal ei ole lubatud mootorsõidukit

juhtida, sest tal juhtimisõigus puudub ning ta on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega

on M. Kütt juba olnud kriminaalhoolduse all, kandnud ka reaalset vangistust, samuti on teda

varem samaliigiliste väärtegude eest karistatud, kuid see kõik ei ole avaldanud talle soovitud

mõju ja ta jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades

M. Küti varasemat elukäiku (korduv karistatus nii kriminaal- kui ka väärteokorras, juba

mõistetud raskemaliigiline karistus reaalse vangistuse näol), ei pea kohus võimalikuks M.

Küti süü suurust arvestades aresti asendamist üldkasuliku tööga.

NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu

33. Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse M. Kütile ette seda, et

ta tarvitas narkootilisi, psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid (amfetamiin,

metamfetamiin, kokaiini metaboliit, bensoüülekogniin) ilma arsti ettekirjutuseta. Aine

sisaldus on tuvastatud EKEI aktiga nr 737T.

34. Kohtule esitatud tõenditega on tuvastatav, et M. Kütt tarvitas narkootilisi aineid

väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas.

35. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et 28. aprillil 2025 võeti M. Kütilt

uriiniproov. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi saatekirjast/teenusjuhtumist nr 25T-TXT02288

kohaselt tuvastati tema uriiniproovis aineid amfetamiin, metamfetamiin, kokaiini metaboliit,

besoüülekogniin ja kodeiin.

36. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest

põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nr 34/7 ja uuringuaktis nr 25T-

4-25-4296

AOT00324-01 eksperti M. T. antud eksperthinnangust M. Kütil joobeseisundi esinemise

kohta nähtub, et menetlusalusel isikul ei esinenud joovet, kuid M. Kütil esinevad narkootilise

või psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused. Sellele viitab

vormikaamera salvestiselt (28. aprill 2025 kell 11:29) nähtavad joobele viitavad järgmised

tunnused: sahmerdav, liigutused suure amplituudiga, silmad läikivad, pupillid ahenenud, kõne

kiirenenud, kerge düsartikulatsioon, suukuivus, niisutab keelega huuli, hiljem närib nätsu,

eksib kuupäevaga; tunnistab ise, et oli 3-4 tundi tagasi amfetamiini tarvitanud. Uuringuaktis

on toodud joobele iseloomulikud kliinilised leiud: milliseid ravimeid on tarvitanud viimase 24

t jooksul – epilepsia rohi vastu, ATH ravim Concerta patsiendi sõnul; nüstagm; horisontaalne;

anamneesis neuroloogilisi või psüühilisi haigusi: epilepsia; oma sõnade järgi tarvitas

narkootikume; muu kliiniline leid normis ja saarekirjas fikseeritud uriinist leitud ainetest

(amfetamiin, metamfetamiin, kokaiini metaboliit, bensoüülekogniin).

37. Kohtuistungil üle kuulatud politseiametnikust tunnistaja R. P. selgitas, et XXX tänava

garaažibokside juures juhikohal istunud meesterahvaks osutus Martin Kütt, kes tundus olevat

joobeseisundis. Alkomeetriga kontrollides oli näit 0, aga isik ise tunnistas neile, et oli tarbinud

mingit narkoainet mõni tund tagasi autos. Juhikohal olnud meesterahvas viidi

narkoekspertiisi.

38. Politseiametniku ütlusi kinnitab vormikaamera salvestis. Salvestiselt nähtub vestlus

M. Kütiga ja temal avalduvad joobeseisundile viitavad tunnused, mida kirjeldatud

uuringuaktis nr 25T-AOT00324-01. M. Kütt ise ka kinnitab salvestisel, et oli tarvitanud

amfetamiini.

39. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sealhulgas

tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või

psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks

või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 1 ls 1

kohaselt kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Viidatud sätte alusel on kehtestatud sotsiaalministri 18. mai 2005. a

määrus nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil

käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad“. Amfetamiin ja metamfetamiin on

narkootiliste ainetena toodud ära määruse lisaks olevas I nimekirjas, kokaiini metaboliit II

nimekirja, kodeiin III nimekirjas ja bensoüülekogniin VI nimekirjas.

40. NPALS § 151 lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti

ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või

valdamise eest. Seega on M. Kütt narkootilisi aineid tarvitades pannud toime NPALS § 151

lg-s 1 sätestatud väärteo.

41. Kohtu hinnangul on väärtegu toime pandud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Narkootilist ainet

tarvitades on see isiku eesmärk. Narkootilisi aineid pidi M. Kütt tarvitama enesele

manustamise kaudu, sealjuures oli ta ka teadlik, et vastavatele ainetele arsti ettekirjutus

puudub. Tema eesmärgiks oligi enesele joobe tekitamine. Asjaolusid, mis seda välistaks,

tõenditest ei nähtu. M. Küti narkootiliste ainete tarvitamise osas puudub ka vaidlus ja seda on

4-25-4296

kinnitanud ka M. Küti kaitsja. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud.

Karistus

42. NPALS § 151 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Kuivõrd NPALS § 151 lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas

menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol.

43. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud M. Kütile NPALS § 151 lg 1 alusel karistuseks

rahatrahvi mõistmine. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on teda varem väärtegude

toimepanemise eest rahatrahviga karistatud, kuid need on tasumata ega ole mõjutanud teda

uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Seega ei avalda rahatrahvid menetlusalusele

isikule mõju ja karistuseks tuleb mõista arest. Mööda ei saa vaadata M. Küti karistustest

sellestki, et tegemist ei ole tema esmase kokkupuutega narkootiliste ainetega. Nimelt on M.

Kütil ka üks kehtiv kriminaalkaristus. M. Kütti on karistatud Harju Maakohtu 24. aprilli 2020

otsusega KarS § 184 lg 1, § 4231 ja § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõistetud 2 aastat ja 3

kuud vangistust, mille kandmiselt on ta osaliselt tingimisi vabastatud – ka kriminaalkaristus ei

ole M. Küti käitumist mõjutanud ega suunanud teda õiguskuulekale teele.

44. M. Kütile tuleb arest mõista alla sanktsiooni keskmise määra. Tegemist on ühe episoodiga

ning karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse määramisel

arvestab kohus siiski, et M. Kütt oli tarvitanud mitut erinevat narkootilist ainet. Samas nähtub

karistusregistrist, et M. Kütile ei ole varem mõistetud karistuseks aresti, küll aga on talle

kriminaalkorras kohaldatud šokivangistust 6 kuud (24. aprilli 2020 Harju Maakohtu

otsusega). Samuti arvestab kohus, et karistusregistrist nähtuvalt ei ole M. Kütti varem

samalaadse väärteo eest karistatud, küll aga on ta varasemalt karistatud mh KarS § 424 lg 1

alusel mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes (amfetamiin, kokaiin, GHB). Eeltoodut

kogumis hinnates leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks piisab arestist, mis jääb

alla sanktsiooni keskmise määra. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti

kuni 30 päeva. Seetõttu mõistab kohus NPALS § 151 lg 1 alusel M. Kütile karistuseks 7 päeva

aresti.

45. Kohtu hinnangul ei ole võimalik M. Kütile mõistetavat aresti asendada üldkasuliku tööga.

Esiteks puudub selleks M. Küti nõusolek. Üldkasulikku tööd saab kohaldada üksnes

menetlusaluse isiku nõusolekul. Ei piisa üksnes sellest, et kaitsja hinnangul võiks üldkasulik

töö mõistlik karistus olla. Samas leiab kohus, et isegi nõusoleku andmisel näiteks

apellatsioonimenetluses, ei ole põhjendatud aresti asendamine üldkasuliku tööga ja seda

eripreventiivsetel kaalutlustel. Arvestades M. Küti suhtumist oma tegudesse ja ka tema

varasemat karistatust, nähtub, et ta ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest. Menetlusalust

isikut ei ole varem küll väärteokorras narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise eest

karistatud, kuid kohus ei saa siinkohal mööda vaadata tema karistustest tervikuna. Tal on kaks

kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest. Samuti on teda kriminaalkorras

karistatud 24. aprilli 2020 Harju Maakohtu otsusega mh selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit

olles narkojoobes (amfetamiin, kokaiin, GHB). Seega ei ole tegemist M. Küti esmakordse

kokkupuutega narkootiliste ainete tarvitamise näol. Ja ka praegu on M. Kütt tarvitanud

narkootilisi aineid ja siis asunud mootorsõidukit juhtima. Kohus ei pea üldkasulikku tööd

4-25-4296

piisavalt mõjusaks vahendiks, tagamaks, et isik hoidub edaspidi uute rikkumiste

toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et M. Kütt on varasemalt kokku

puutunud kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli nõuete/kohustustega, samuti ka varasemalt

kohaldatud reaalse vangistusega, kuid hoolimata sellest paneb M. Kütt toime uusi rikkumisi.

Seega on M. Kütt juba olnud kriminaalhoolduse all, kandnud ka reaalset vangistust, kuid see

kõik ei ole avaldanud talle soovitud mõju ja ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist

Eeltoodust tulenevalt ja arvestades M. Küti varasemat elukäiku (korduv karistatus nii

kriminaal- kui ka väärteokorras, juba mõistetud raskemaliigiline karistus reaalse vangistuse

näol), ei pea kohus võimalikuks M. Küti süü suurust arvestades 7-päevase aresti asendamist

üldkasuliku tööga.

Menetluskulud

46. VTMS §-st 38 tulenevalt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses

menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab

süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt

on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulud.

KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskulud muud menetlejal kriminaalasja

menetlemisega tekkinud kulud (v.a eri- või lisakulud). Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on

menetluskuludeks proovi võtmisega ja selles narkootilise ning psühhotroopse aine sisalduse

tuvastamisel/uuringute tegemisel tekkinud kulud kokku summas 274 eurot. See kulu kuulub

M. Kütilt väljamõistmisele, kuivõrd käesolevas asjas tehtud uuringud ja proovide võtmised on

tingitud tõendamisvajadusest ning nende tulemus aitab tõendina kaasa väärteoasja

lahendamisele. Seega tuleb VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Martin

Kütilt riigituludesse menetluskuluna joobeseisundi tuvastamise kulu 274 eurot. Menetluskulu

tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447

Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank

ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700034336. Viitenumbri märkimine

maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab

neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

(allkirjastatud digitaalselt)