2-26-143/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 11. märts 2026

Tsiviilasja number

2-26-143

Tsiviilasi

N.Y hagi O.W ja F.H vastu elatise

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine ja kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja N.Y (laps) (isikukood XXX, elukoht

XXX 31–8, XXX-i), seaduslik esindaja R.H

(vanaema) (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX-i,

e-post XXX)

Kostja O.W (ema) (isikukood XXX, tegelik

elukoht XXX , XXX , e-post XXX)

Kostja F.H (isa) (isikukood XXX, elukoht XXX,

XXX-i, e-post F.H)

Kohtuistungi toimumise aeg

11.03.2026

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasi nr 2-26-143 ning kinnitada N.Y O.W ja F.H vahel 11.03.2026

sõlmitud kompromiss järgmiste tingimustega:

1.1. F.H kohustub tasuma N.Y-le igakuise elatisena 100 eurot alates käesoleva

kompromissimääruse jõustumisest kuni N.Y täisealiseks saamiseni

(02.11.2039).

1.2. O.W kohustub tasuma N.Y-le

igakuise elatisena 40 eurot alates

kompromissimääruse jõustumisest kuni N.Y täisealiseks saamiseni

(02.11.2039).

1.3. F.H ja O.W kohustuvad tasuma igakuise elatise R.H arvelduskontole nr XXX

hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

1.4. Pooled lepivad kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.5. Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kahe tööpäevani.

2. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 4 ja poolte vahel

sõlmitud kompromissilepingu kohaselt esitada määruskaebuse kahe tööpäeva jooksul alates

määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.Y (hageja) esitas 05.01.2026 hagi O.W (kostja I) ja F.H (kostja II) vastu elatise

saamiseks perekonnaseaduse (PKS) § 101 mõttes. Hagiavalduse kohaselt on kostjatelt Tartu

Maakohtu 25.01.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-13698 kostjatelt hageja hooldusõigus

täielikult ära võetud ning lapsele on määratud eestkostjaks isaema R.H (eestkostja). Ema ei

ole lapse ülalpidamises osalenud, isa osaleb lapse ülalpidamises vastavalt enda

majanduslikele võimalustele.

2. Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks 11.03.2026 kohtuistungi, kus osalesid hageja

eestkostja, nõustaja ning kostjad. Kohus täpsustas hageja nõuet ning hageja palus välja mõista

elatise alates kohtulahendi jõustumisest miinimummääras (PKS §-s 101 sätestatud määras).

Kohus arutas kohtuistungil kostjate sissetulekute ja kohustuste suurust.

Kostja I (ema) tõi välja, et tema sissetulekud on ligikaudu 913,94 (puuduva töövõime toetus

673,94 eurot, lasteraha 160 eurot, üksikema toetus 80). Väljaminekud on umbes 600 eurot.

Kuna kasvatan üksinda kahte alaealist last, kahe- ja kolmeaastast, siis toidule, ravimitele ja

esmatarbekaupadele kuulub märkimisväärne summa, mida siinkohal täpse summana on raske

välja tuua. Eluaseme kulusid pole, elab sotsiaalpinnal ja kulud katab vald. On ka võlad, mida

maksan. Tahtsin minna võlanõustamisse läbi töötukassa, aga ma ei saa, sest mul on kehtiv

tööleping Puiestee Rimiga, olen lapsehoolduspuhkusel kuni väiksema lapse 3-aastaseks

saamiseni. Tööle asusin sinna 2,5 aastat tagasi, enne vanema lapse sündi. Tööl käies oli raha

rohkem, kui praegu, töötasin täiskoormusega, täpselt summat ei mäleta, ilmselt miinimumpalk

umbes 765 eurot. Puuduva töövõime toetust sel ajal ei saanud, lasteraha ka mitte. Kui laps

saab 3, sooviksin tööle naasta, aga raske on leida tööd, mis lapse lasteaiaga sobiks. Täielikult

puuduv töövõime on määratud kuni 2027. Kostja I (ema) kinnitas, et ta oleks võimeline

maksma elatist 40 eurot kuus, kuid majandusliku seisundi ja teiste laste tõttu mitte suuremas

ulatuses.

Kostja II (isa) kinnitas, et 100 eurot kuus on võimalik maksta elatist, kuid mitte rohkem.

Sissetulekud on umbes 375 eurot osalise töövõime toetus ja puuderaha 35 eurot, kokku

keskmiselt u 410 eurot. Väljaminekud on eluasemekulud 50 eurot kuus, eelmise telefoni

järelmaks 48,66 eurot, kaks eraisiku võlgnevust kokku 80 eurot kuus, lõppevad selle aasta

juulis-augustis. Olen tasunud lapsele iga kuu 100 eurot, ostnud riideid. Rohkem lapsi mul ei

ole, 100 eurot on jõukohane maksta. Tööd otsin, hetkel ei käi. Õppinud olen plaatimist, aga

see ei ole mulle sobiv töö. Hageja kinnitas, et talle sobib sõlmida kompromiss, mille järgi

tasub kostja I elatist 40 eurot kuus ja kostja II 100 eurot kuus. Pooled palusid sõlmida

sellekohase kompromissi ja käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetada. Kohus selgitas pooltele

istungil kompromissi kinnitamise tagajärgi.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus märgib, et pooled võivad TsMS § 430 lg 1 kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommete või seadusega, rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohus leiab, et poolte kohtuistungil sõlmitud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3

sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist

avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul on õigus täpsustada kompromissi

sõnastust selle sisu muutmata. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada

tsiviilasja nr 2-25-14897 menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.

5. Kohus selgitab kompromissi kinnitamise tagajärgi. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus

on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal

alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Elatisenõude eripära arvestades on võimalik siiski pöörduda

uuesti kohtusse elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 kohaselt, kui asjaolud on vahepeal

oluliselt muutunud. Pooled on kohtuistungil kinnitanud, et on teadlikud kompromissi

kinnitamise tagajärgedest.

6. Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS 168 lg 3 järgi oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud,

et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

7. Pooled on TsMS § 661 lg-st 4 lähtudes kokku leppinud, et lühendavad kokkuleppel

määruskaebuse esitamise tähtaega. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on seda arvestades kaks

tööpäeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin