2-25-1993/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-1993

Kohtuasi

DeliveryDone OÜ hagi AS-i SEB Pank vastu lepingu

erakorralise ülesütlemise toimetuse tuvastamiseks ja

teenuse osutamise jätkamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. juuni 2025. a määrus

menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

DeliveryDone OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: DeliveryDone OÜ (registrikood 14960347),

seaduslik esindaja Q.H

Kostja: AS SEB Pank (registrikood 10004252),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja

advokaat Mari Mikson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu määruskaebuse lisad.

2. Tühistada Harju Maakohtu 30. juuni 2025. a määrus osas, millega maakohus

mõistis DeliveryDone OÜ-lt AS-i SEB Pank kasuks välja menetluskulude hüvitise

3131,74 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise osas. Teha tühistatud osas

uus määrus, millega jätta DeliveryDone OÜ-lt AS-i SEB Pank kasuks välja

mõistmata menetluskulude hüvitis 3131,74 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatav

viivis. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda.

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1.

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

DeliveryDone OÜ-lt AS-i SEB Pank kasuks välja menetluskulude hüvitis

3131,74 eurot.

5.2.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni võla

tasumiseni.

2-25-1993

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli DeliveryDone OÜ (hageja) hagi AS-i SEB Pank (kostja)

vastu lepingu erakorralise ülesütlemise toimetuse tuvastamiseks.

2. Kohus keeldus 23.04.2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud

hageja kanda. Määrus jõustus 13.05.2025.

3. Kostja 18.06.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja menetluskulu lepingulise

esindaja kulu 4722,01 eurot (käibemaksuga). Kostja palus hüvitatavalt kulult välja mõista

viivise ja hüvitada kulud koos käibemaksuga, sest kostja ei saa krediidiasutusena nendelt

kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata.

4. Hageja esitas kostja menetluskulude vastuväited.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus määras kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ja mõistis hagejalt

kostja kasuks välja 4722,01 eurot. Maakohus märkis, et hageja kohustub tasuma kostjale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

6. Määruse kohaselt vastavad kostja menetluskulude nimekirjas toodud lepinguliste esindajate

kulud asjas esitatud menetlusdokumentidele ja tehtud toimingutele, sh nende sisule ja mahule.

Kostja esindamiseks tehtud toimingud on asjakohased ja nendeks kulunud aeg põhjendatud.

Tegemist ei ole põhjendamatute ja ebavajalike kuludega.

7. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu esindajate poolt dubleerivaid toiminguid ning

lepinguliste esindajate tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Kohus küsis kostjalt seisukohta hagi tagamise taotluse osas, mistõttu on

sellega seotud kulu põhjendatud. Samuti on põhjendatud menetluskulude nimekirja

koostamise kulu.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega määrata kostja

menetluskulude suuruseks kuni 1496 eurot.

2-25-1993

9. Kaebuse kohaselt ei arvestanud kohus hageja vastuväidetega ja tegi menetluskulude

hindamisel kaalutlusvea.

10. Kohus mõistis vääralt kostja menetluskulud välja koos käibemaksuga. Nii kostja kui ka

õigusteenust pakkunud advokaadibüroo on käibemaksukohuslased.

11. Väär on kohtu järeldus, et menetluskulude nimekirjast ei nähtu esindajate dubleerivat

tööd. Põhjendatud ühe esindaja ajakulu hagi tagamise taotlusele seisukoha esitamiseks on

maksimaalselt 5 tundi tunnihinnaga 170 eurot.

12. Kohus ei analüüsinud, kas ülejäänud toimingud on seotud õigusteenuse osutamisega. Ka

ei hinnanud kohus, kas siinsel juhul oli kahe lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud.

13. Esindaja põhjendatud tunnihind saab siinsel juhul olla 170 eurot.

14. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 3131,74 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab hagejalt kostja kasuks välja

mõistmata 3131,74 eurot ületava menetluskulude hüvitise ja sellelt arvestatava viivise.

Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

17. Hageja esitas määruskaebusega uued tõendid. Arvestades määruskaebuses esitatud

väiteid, on täiendavad dokumentaalsed tõendid asjakohased ja need tuleb võtta asja juurde

(TsMS § 238 lg 1).

18. Maakohus rahuldas vaidlustatud määrusega kostja taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise

4722,01 eurot (käibemaksuga) ja sellelt seadusjärgses määras arvestatud viivise.

Määruskaebuse kohaselt saab põhjendatuks pidada kostja ühe lepingulise esindaja kulu kuni

1496 euro (käibemaksuta) ulatuses. Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega osaliselt ja

leiab, et maakohus rikkus kostja menetluskulude kindlaksmääramisel materiaal- ja

menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb määrus osaliselt tühistada. Kolleegium põhjendab oma

seisukohta järgmiselt.

19. Esmalt märgib kolleegium, et ei nõustu hagejaga selles, et maakohus eksis, kui mõistis

hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja käibemaksuga. Üksnes asjaolu, et nii kostja kui

kostjale õigusteenust osutanud advokaadibüroo on käibemaksukohustuslased, ei välista

menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Seejuures kinnitas kostja, et ei saa tulenevalt

käibemaksuseaduse § 16 lg 2¹ ja § 29 lg 1 koosmõjust krediidiasutusena õigusabi kuludelt

sisendkäibemaksu maha arvata. TsMS § 174 lg 10 kohaselt piisab menetluskuludelt

arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosalise kinnitusest.

20. Õige on hageja etteheide, et maakohus ei võtnud selget seisukohta, kas praeguses

menetluses oli mitme lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud. Seejuures märkis hageja

2-25-1993

juba vastuses kostja menetluskulude nimekirjale, et kulutused mitmele esindajale ei ole

põhjendatud. Maakohus viitas vaid sellele, et menetluskulude nimekirjast ei nähtu

dubleerivaid toiminguid. Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lg-st 8 (koosmõjus TsMS §

463 lg-ga 2) tulenevat põhjendamiskohustust, mis tõi kaasa ebaõige lahendi.

20.1. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused

hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Mitme

esindaja võtmist võib põhjendada esmajoones asja keerukusega. Asja keerukus võib seostuda

vajadusega süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või

seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms. Asja keerukus võib seostuda ka tõendite

hindamisega, eelkõige siis, kui hinnatavate tõendite maht on suur (RKTKm 09.11.2009, 3-2-

1-112-09, p 17). Teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt võib kõne alla tulla

eelkõige siis, kui teisel esindajal on mingis valdkonnas eriteadmised (nt patendiõigus,

kaubamärgiõigus vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud (RKTKm

17.04.2024, 2-17-124505, p 14; 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17). Õiguskirjanduses on

selgitatud, et kui mingeid erilisi põhjendusi mitme esindaja kasutamiseks ei ole, tuleks

piirduda esindajakulude väljamõistmisega, mis oleks tehtud ühele esindajale (TsMS komm I

(2017) § 175, p 3.4.3.5.a).

20.2. Mitme esindaja kasutamise vajadust peab põhjendama pool, kes kulude hüvitamist

nõuab (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 14). Kostja selgitas kulunimekirjas, et kostja

esindajatena tegutsesid paralleelselt kaks advokaati, kuid see ei toonud kaasa õigusabi

osutamiseks kulunud aja dubleerimist. Kostja väite kohaselt tegeles kostjat esindav

vandeadvokaat kliendiga vahetu suhtlemisega ning menetlusdokumentide ülevaatamisega,

vandeadvokaadi abi valmistas aga ette kostja menetlusdokumentide projektid vandeadvokaadi

juhendamise all.

20.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis põhjendaks mitme

lepingulise esindaja kasutamist. Seejuures ei nõustu kolleegium kostja ja maakohtuga selles,

et mitme esindaja kasutamine ei toonud kaasa õigusabi osutamiseks kulunud aja dubleerimist.

Kostja kulunimekirjast nähtub, et hagi tagamise taotlusele seisukoha esitamise ja kliendiga

suhtlemisega tegelesid nii vandeadvokaat kui advokaat. Eeltoodut arvestades peab kohus

kostja esindajate tehtud vajalike toimingute osas põhjendatuks ajakulu, mis vastab ühe

lepingulise esindaja põhjendatud ajakulule.

21. Õige on ka hageja etteheide, et maakohus rikkus kostja menetluskulude hindamisel TsMS

§ 175 lg-t 1.

21.1. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka

menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle

otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus.

Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire.

21.2. Maakohus ületas diskretsioonipiire kostja lepinguliste esindajate tunnihinna

põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel. Maakohus pidas kostja vandeadvokaadist esindaja

tunnihinda 295 eurot ja advokaadist esindaja tunnihinda 170 eurot mõistlikuks. Tunnihind 295

eurot ületab aga oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt HMKo

2-25-1993

16.06.2025, 2-23-13795, p 19; HMKo 04.06.2025, 2-22-15789, p 27; HMKm 2-22-18543,

27.05.2025, p 11n). Arvestades, et põhjendatud on ühe esindaja kasutamine ja kostja

kulunimekirja järgi tegi valdava osa toimingutes advokaat, kelle tunnihind oli 170 eurot, loeb

kohus põhjendatud esindaja tunnihinnaks 170 eurot.

21.3. Osaliselt on õige ka hageja etteheide, et maakohus ületas diskretsioonipiire kostja

lepinguliste esindajate toimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel.

21.3.1. Kostja 14.02.2025 seisukoha koostamise ajakulu ei ole kulunimekirjas toodud ulatuses

põhjendatud. Asjaolu, et hageja hinnangul puudus vajadus hagi tagamise taotluse

kättetoimetamiseks kostjale, ei ole määrav kostja seisukohale kulunud aja põhjendatuse

hindamisel. Kohtul on õigus enne hagi tagamise taotluse lahendamist kostjalt seisukohta

küsida, mida kohus praegusel juhul ka tegi. Ringkonnakohus peab kostja 14.02.2025

seisukoha koostamisega seotud toimingute (s.o kulunimekirjas toimingud 10.02.2025 kuni

14.02.2025) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 13 tundi. Kohus arvestab seejuures hagi sisu

ja mahtu (17 lehekülge koos 7 lisaga) ning kostja 14.02.2025 seisukoha sisu ja mahtu (13

lehekülge koos 5 lisaga) ning asjaoluga, et hagi tagamise taotlusele seisukoha esitamiseks ei

pidanud kostja esitama sisulist seisukohta hagile, kuid pidi siiski hindama hagiavalduse

perspektiivikust.

21.3.2. Samuti ei ole tervikuna põhjendatud kostja esindaja ajavahemikul 10.03.2025 kuni

09.04.2025 ja 08.05.2025 tehtud toimingud. Õige ei ole hageja seisukoht, et kliendiga

suhtlemise ajakulu ei ole hüvitatav. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab

vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate

menetlustoimingute üle (vt RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Kliendiga suhtlemise

ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse

käiku ja konkreetseid menetlustoiminguid. Samuti on menetlusosalise esindajal õigus ja

kohustus tutvuda asja materjali ja seisukohtadega, mis talle nähtavaks tehakse. Seega on

hageja 27.02.2025 hagiavalduse täienduse ja hageja 31.03.2025 seisukohaga (ja selles

sisalduva menetlusabi taotlusega) tutvumine ja analüüs iseenesest põhjendatud ja vajalikud

toiminguid kostja õiguste kaitsmisel. Küll aga ei ole põhjendatud kostja 10.04.2025 seisukoha

koostamise ajakulu, sest kohus ei andnud kostjale tähtaega seisukoha esitamiseks. Eeltoodut

arvestades on kostja esindaja toimingud ajavahemikul 10.03.2025 kuni 08.05.2025

põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses.

21.3.3. Ülejäänud kostja esindaja toimingute (s.o kulunimekirjas toimingud 23.04.2025 ja

17.06.2025) ajakulu 1,1 tundi ei ole hageja vaidlustanud. Kohtu hinnangul on need toimingud

põhjendatud ja kooskõlas asja materjaliga.

22. Eelnevast tulenevalt tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja kostja menetluskulud

lepingulise esindaja 15,1 tunni eest tunnitasuga 170 eurot, s.o 2567 eurot (15,1 × 170, millele

lisandub käibemaks, s.o kokku 3131,74 eurot (2567 × 22%). Lisaks peab hageja tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi ja kostja taotluse alusel

viivist VÕS §113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni

täitmiseni.

23. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostja menetluskulud

hagejalt välja 3131,74 eurot ületavas osas, s.o 1590,27 eurot (4722,01 – 3131,74).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

24. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei

hüvitata (TsMS § 178 lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

poolte endi kanda.

2-25-1993

(allkirjastatud digitaalselt)