2-25-21509/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-21509 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.03.2026, Jõgeva Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Tsiviilasja number 2-25-21509 Tsiviilasi E.P. hagi T.S.-i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E.P. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxx XXX-i, xxxxx XXX), Hageja seaduslik esindaja A.P. (isikukood: XXX; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxXXX; e-post: XXX); Kostja: T.S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i,xxxxxx XXX; e-post: XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistung 03.03.2026 RESOLUTSIOON 1. Kinnitada hageja E.P. esindaja ja kostja T.S. vahel 03.03.2026 istungil suuliselt sõlmitud ja protokollitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1. T.S. maksab E.P.-le elatist 250 eurot kuus alates 01.03.2026 kuni 31.08.2026 ning 270 eurot kuus alates 01.09.2026 kuni E.P. täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx). 1.2. Elatise võlgnevuse summas 100 eurot maksab T.S. kahe osamaksega – 50 eurot märtsis 2026 ning 50 eurot aprillis 2026. 1.3. Punktis 1.1 ja 1.2 märgitud elatis tuleb T.S.-il maksta A.P. pangakontole. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-21509 menetlus E.P. hagi T.S.-i vastu elatise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Hageja esitas 10.12.2025 hagi elatise nõudes. Hagi kohaselt maksab kostja elatist vaid 100 eurot kuus. Kostja rahaline toetus ei kata lapse tegelikke igakuiseid vajadusi. Hageja kulud ühes kuus on kokku 327,50 eurot. Hageja ema igakuine sissetulek on umbes 980 eurot. Hageja nõuab kostjalt elatist seadusjärgses miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. 1

2-25-21509 Tartu Maakohtu 30.12.2025.a määrusega võeti elatise nõue menetlusse. Kostja esitas nõudele vastuväited. Pooled esitasid kohtule kirjalikult sõlmitud kompromissi. Kohus määras kompromissi arutamiseks istungi 03.03.2026, sest kompromissis kokkulepitu oli ebaselge ning seda polnud esitatud kujul võimalik kinnitada. Pooled saavutasid kompromissi elatise tasumise osas. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 2