2-25-16760/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-16760

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.03.2026 Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-16760

Hagi ese

OÜ B2 Impact hagi A. A. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2 258,78 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ

(registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja: A. A. (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Lihtmenetlus (Kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista A. A.-lt (A.) B2 Impact OÜ kasuks kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 499,23 eurot, intressi nõue 72,42 eurot ja viivise

nõue 107,42 eurot.

3. Välja mõista A. A.-lt (A.) B2 Impact OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed alates maksepäevale järgnevast päevast järgmiselt:

3.1. 10.04.2026 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.2. 10.05.2026 laenu põhiosa makse

18,49 eurot; 3.3. 10.06.2026 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.4. 10.07.2026 laenu

põhiosa makse 18,49 eurot; 3.5. 10.08.2026 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.6.

10.09.2026 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.7. 10.10.2026 laenu põhiosa makse 18,49

eurot; 3.8. 10.11.2026 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.9. 10.12.2026 laenu põhiosa

makse 18,49 eurot; 3.10. 10.01.2027 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.11. 10.02.2027

laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.12. 10.03.2027 laenu põhiosa makse 18,49 eurot;

3.13. 10.04.2027 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.14. 10.05.2027 laenu põhiosa makse

18,49 eurot; 3.15. 10.06.2027 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.16. 10.07.2027 laenu

põhiosa makse 18,49 eurot; 3.17. 10.08.2027 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.18.

10.09.2027 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.19. 10.10.2027 laenu põhiosa makse 18,49

eurot; 3.20. 10.11.2027 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.21. 10.12.2027 laenu põhiosa

makse 18,49 eurot; 3.22. 10.01.2028 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.23. 10.02.2028

laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.24. 10.03.2028 laenu põhiosa makse 18,49 eurot;

3.25. 10.04.2028 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.26. 10.05.2028 laenu põhiosa makse

18,49 eurot; 3.27. 10.06.2028 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.28. 10.07.2028 laenu

põhiosa makse 18,49 eurot; 3.29. 10.08.2028 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.30.

2-25-16760

10.09.2028 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.31. 10.10.2028 laenu põhiosa makse 18,49

eurot; 3.32. 10.11.2028 laenu põhiosa makse 18,49 eurot; 3.33. 10.12.2028 laenu põhiosa

makse 18,22 eurot.

4. Välja mõista A. A.-lt (A.) B2 Impact OÜ kasuks intress resolutsiooni punktis 3 toodud

laenu põhivõla tagastamise osmaksetelt VÕS § 94 toodud määras tulevikus

sissenõutavaks muutuvalt põhivõla osamakselt alates maksetähtpäevale järgnevast

päevast.

5. Välja mõista A. A.-lt (A.) B2 Impact OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 3 välja

mõistetud tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa tasumata maksetelt viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

6. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

7. Jätta menetluskulud 57,06% ulatuses A. A. kanda ja 42,94 % ulatuses B2 Impact OÜ

kanda.

8. Välja mõista A. A.-lt (M.) B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 199,71 eurot ja viivis

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt ja koostatud kooskõlas

TsMS § 405 lg 1 p.9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

10. Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.

07.10.2025 maakohtule esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista lepingust nr XXX

tulenev põhivõlgnevus 1633,32 eurot, intress 238,88 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

185,80 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises

2-25-16760

lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 1633,32 eurolt, so alates 08.10.2025 kuni

põhinõude rahuldamiseni. Samuti on hageja esitanud hagis kahju hüvitamise nõude summas 35

eurot kostjalt välja mõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu (riigilõiv)

summas 350 eurot ja hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult viivise väljamõistmist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest.

2. Hageja täpsustas kohtule esitatud 29.10.2025 menetlusdokumendis seoses puuduste

kõrvaldamisega, pooltevahelise õigussuhtega seoses nõuete tulenemist lepingust numbriga

XXX ja esitas tõendi selle kohta, et esialgne krediidiandja on lepingust nr XXX tulenevad kõik

nõuded loovutatud hagejale.

3. Teistkordse puuduste kõrvaldamise tulemusena, esitas hageja kohtule nõuete ümberarvestuse.

Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et esialgse krediidiandja poolt on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid esitas siiski ümberarvestuse ja laenumaksete

tagasimakse graafiku. Hageja 26.11.2025 ümberarvestuse kohaselt võlgneb kostja laenu

põhiosa 1109,12 eurot seisuga 10.04.2025, intresse perioodil 27.12.23-10.04.2025 72,42 eurot

ning mis tuleb tagastada seadusjärgse intressimääraga 3,15% aastas, laenu perioodiga 60 kuud.

4. Hagiavalduse kohaselt tulenevad hageja nõuded esialgse krediidiandja- XXX OÜ ja kostja

vahel 27.12.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX krediidilimiidiga 2000 eurot. Selle

lepingu alusel sai kostja krediidilimiiti 2000 eurot, intressiga 41,0% aastas, krediidikulukuse

määraga 48,52%, kogukuluga 4093,30 eurot ja viivise määraga 24% aastas. Leping oli

sõlmitud tähtajatuna.

5. Hagiavalduse aluse ja selle lisade kohaselt jättis kostja kokkulepitud tähtpäevadel oma

rahalised kohustused täitmata, mistõttu edastas esialgne krediidiandja 02.04.2025

krediidilepingu nr ülesütlemise teate, määrates kostjale täiendava tähtaja 17.02.25 seisuga

02.04.2025 lepingu alusel tekkinud koguvõla 308,97 eurot tasumiseks. Samas hoiatuses

selgitati kostjale, et kui kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, lõpeb leping alates

17.04.2025 ja lepingu ülesütlemisega muutuvad sissenõutavaks kõik lepingust tulenevad kostja

rahalised kohustused.

6. Hagiavalduse lisaks 18 on hageja 21.04.2025 nõudekiri nõudenumbriga 921691, milles hageja

teatab kostjale, et on vastavalt hageja ja XXX OÜ vahel sõlmitud nõude loovutuse lepingule

omandanud nõuded kostja vastu, mis tuleneb kostja ja XXX vahel sõlmitud lepingust.

Nõudekirja alusel nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud võlgnevust summas 2240,57

eurot ning kohustab kostjat tasuma summa hiljemalt 28.04.2025. Nõudekirja kohaselt koosneb

viidatud summa kostja käsutusse antud krediidi summast 1944,76, intressist summas 238,88

eurot, viivisest 6,93 eurot, sisse nõudekuludest 50 eurot.

7.

05.05.2025 on hageja edastanud kostjale pretensiooni nõudenumbriga 921691, milles on hageja

kostjale andnud tähtaja 12.05.2025 võlgnevuse tasumiseks hageja arvelduskontole.

13.05.2025 on hageja edastanud kostjale hagihoiatuse nõudes võlgnetava summa 2268,54 eurot

tasumist hiljemalt 20.05.2025 vastasel juhul esitab hageja hagi kostja vastu kohtusse.

8. Hageja esitas 27.02.2026, milles selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtet ja esitas VÕS §

403⁴ lg 7 järgsed alternatiivsed nõuded.

Kostja seisukoht

9. Kostja hagile ei vastanud, kuigi hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise

määrusega on kostjale kätte toimetatud 18.12.2025 ning kostjale oli antud tähtaeg

hagiavaldusele vastuse esitamiseks. Kostja ei ole esitanud täiendavaid seisukohti, avaldusi ega

tõendeid 25.02.2026 kohtumääruse alusel.

2-25-16760

Kohtu põhjendused

10. Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS §

402 lg 1 mõttes.

11. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et kostja vastu esitatud nõuded tulenevad hageja

nõuded esialgse krediidiandja- XXX OÜ ja kostja vahel 27.12.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX krediidilimiidiga 2000 eurot. Selle lepingu alusel sai kostja

krediidilimiiti 2000 eurot, intressiga 41,0% aastas, krediidikulukuse määraga 48,52%,

kogukuluga 4093,30 eurot ja viivise määraga 24% aastas. Leping oli sõlmitud tähtajatuna.

12. Seega on esialgne krediidiandja XXX OÜ. Hageja on esitanud kohtule tõendid, et nimetatud

lepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale ning seega on hageja õigesti esitanud hagi

kostja vastu.

13. VÕS § 406² lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

14. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 48,52% ja kogukuluga 4093,30 eurot.

Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 17,36%.

Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära (VÕS § 406² lg 1).

15. Edasi analüüsib kohus, kas kostja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

16. Eesti Vabariigi seadusandlusest tuleneb krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld ning

seega on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbijast krediidisaaja

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda hindama (VÕS § 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS

§ 4034 lg 13), selle rikkumise tõttu on tühine üksnes intressi kokkulepe. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 403 4 lg-te 6 ja 7 alusel

tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses

sätestatud erandi korral). Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud

krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma

tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26).

17. Nähtuvalt asja materjalidest sõlmisid XXX OP kui esialgne krediidiandja ja kostja 27.12.2023

tarbijakrediidileping nr XXX krediidilimiidiga 2000 eurot. Reaalselt anti kostjale laenu kokku

2333, 07 eurot ning leping oli sõlmitud tähtajatuna.

18. Kohus asub seisukohale, et esialgne krediidiandja ei ole järginud lepingu nr XXX sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet. See tähendab, et esialgne krediidiandja ei ole kogunud

lepingu sõlmimise eelselt asjakohaseid kostja maksevõimega seotud tõendeid ega ole neid

hinnanud, et jõuda järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja seega võimeline täitma

lepingust nr XXX tulenevaid rahalisi kohustusi. Selleks ei saa pidada hageja hagi lisadena

esitatud päringuid kolmandatele isikutele, kui esialgsel krediidiandjal reaalselt puudus eelkõige

ülevaade kostja tegelike sissetulekute ja juba olemasolevate kohustuste osas enne lepingu

sõlmimist. Muuhulgas ei ole kohtule esitatud teavet ja tõendeid selle kohta, et esialgne

krediidiandja oleks kostjalt välja nõudnud pangakonto väljavõtte enne lepingu sõlmimist.

Kohtu hinnangul ei olnud võimalik käesoleval juhul võimalik kostja varalist seisundit ja

olemasolevaid kohustusi teha kindlaks ilma kostja pangakonto väljavõtteta. Seega ei ole kohtu

hinnangul sisuliselt kostja kui krediidisaaja krediidivõimelisust ühemõtteliselt ja ammendavalt

kindlaks tehtud. Krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab

krediidiandja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks võtma arvesse vähemalt järgmised

tarbijaga seotud näitajad: varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, teised varalised

kohustused (sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus), varasem maksekohustuste

täitmine, muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

2-25-16760

üldkohaldatavate määradena, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, krediidiandjale teadaolevad muud

faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad

mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist, sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused,

sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Kohus sedastab, et hageja ei ole kohtule esitanud

tõendeid kostja varalise seisundi ja regulaarse sissetuleku suuruse kohta, olemasolevate

varaliste kohustuste (sealhulgas regulaarsete finantskohustuste kooseisu ja suuruste kohta) ja

hinnanud nende mõju lepingu nr XXX täitmisele kostja poolt. Selliste andmete kogumist ei ole

hageja esile toonud ega ka neid esitanud. Kostja poolt esialgsele krediidiandjale esitatud

andmetest nähtud, et kostjal on kaks last ülal pidada, kuid ka nende ülalpidamiskulude suurus

on välja toomata.

19. Eeltoodust johtuvalt ei ole esialgne krediidiandja veendunud kostjaga sõlmitud lepingu puhul,

et tarbijast krediidisaaja ehk kostja suudab laenu tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või

muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Nagu kohus eelpool sedastas, on selles osas

tõendamiskoormis hagejal. Kohus on selgitanud hagejale eeltoodut 12.11.2025 kohtumääruse

põhjendava osa p. 4), kuid sellest hoolimata ei täitnud hageja tõendamiskoormist, vaid on

esitanud 26.11.2025 asjakohatud selgitused ja avaldab, et kostjaga sõlmitud lepingu puhul oli

tegemist väikesemahulise krediidiga, mida väljastati lihtsustatud viisil, mistõttu ei olnud konto

väljavõtte nõudmine tarbijalt mõistlik ega vajalik. Hageja väidab, et ülejäänud kogutud info oli

piisav, et kostjaga leping sõlmida. Kohus ka selle väitega ülaltoodud põhjendustel ei nõustu.

20. Seega on kohus jõudnud käesolevas asjas järeldusele, et laenu andmise otsustamise käigus ei

kogutud kostja maksevõime kohta kõiki asjakohased tõendeid ja teavet ning seega ei viidud

läbi kostja krediidivõimelisuse kontrolli. Seega ei ole hageja ise asjakohaste ja lubatavate

tõenditega tõendanud, et kostja oli laenu võtmise hetkel krediidivõimeline (KAVS § 50 lg 3, lg

4). Järelikult ei ole esialgne krediidiandja olnud hoolas kostja krediidivõimelisuse tuvastamisel

ning seega on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kostjale laenu

andes. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 403 4 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

21. Hageja väidete kohaselt sai kostja kokku krediiti 2333,07 eurot ning kostja oli võlgnevuses

lepingu nr XXX alusel kolme järjestikuse makse osas alates 10.02.2025 (summas 100,66

eurot); 10.03.2025 (summas 93,09 eurot) ja 10.04.2025 (summas 98, 33 eurot) tagasimaksega.

Krediidilepingu põhitingimuste kohaselt tagastab klient krediiti ja tasub intresse hiljemalt

igakuisel maksepäeval (10.-ndal kuupäeval) krediidiandja poolt esitatavate arvete alusel.

Samuti on krediidilepingu põhitingimustes kokku lepitud, et lepingu alusel väljastatud krediit

tagastatakse 60 kuu jooksul alates viimasest krediidi väljamaksmisest. Hageja ei ole kohtule

esitanud esialgse krediidiandja poolt väljastatud arveid, mis on kostja poolt jäänud tasumata.

Neid asjaolusid ei ole võimalik tuletada ka muudest kohtule esitatud dokumentidest. Sel

põhjusel ei ole kohtul võimalik tuvastada, et esialgne krediidiandja ütles kehtivalt

krediidilepingu 17.04.2025 üles. Kohus leiab, et tulenevalt vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisest ja hageja poolt esitatud ümberarvestusest ei olnud kostja viivituses ning

seega hageja käitumine ei olnud kooskõlas VÕS § 416 lg 1. Eeltoodud põhjendustel leiab

kohus, et hageja poolt lepingu nr XXX ülesütlemine ei ole kehtiv.

22. VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise

korral tarbijakrediidilepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral oli kostjal kohustus tasuda igakuistel maksetähtpäevadel

põhiosamakseid. Kuna kõrvalkohustused langesid ära ja lepingu nr XXX ülesütlemine ei ole

kehtiv, siis pidi kostja ümberarvestatud kohustusena kokkulepitud kuupäevaks tasuma võrdses

suuruses põhiosamakseid (vt TlnRnKo 2-23-126544 p 26).

23. Hageja on kohtule esitanud lepingu nr XXX alusel ümberarvestuse perioodi 27.12.2023 kuni

2-25-16760

10.04.2025 osas, mille kohaselt võlgneb kostja põhinõudena 1109, 13 eurot ja seadusjärgses

määras intresse sama perioodi eest 72, 42 eurot, kokku 1181,55 eurot.

24. Hageja avaldab, et juhul kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenemise

põhimõtet, siis esitab hageja ümberarvestuse. Samuti esitas hageja uue graafiku tasumata

põhiosa tasumiseks kooskõlas lepinguga. Seega koosneb hageja poolt uus tagasimakse graafik

krediidisummast 1109, 13 eurot, mis tuleb tagastada hagejale seadusjärgse intressimääraga

3,15% aastas, laenuperioodiga 60 kuud.

25. Võttes arvesse, et leping nr XXX sõlmiti 27.12.2023, siis tuleb määrata krediidilepingu

põhitingimuste kohaselt laenusummale 1109,13 eurot tagasimaksed võrdsetes osamaksetena

alates 01.01.2024 järgnevaks 60 kalendrikuuks ehk kuni 10.12.2028 (viimane põhiosa makse

tasumise kuupäev). Kohus rahuldab kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga intressi nõude

VÕS § 94 järgses määras. Kohus selgitab, et kui hageja soovib määrata kindlaks tulevikus

tasumisele kuuluvalt laenu põhiosa makselt seadusjärgse intressi VÕS § 94 toodud määras, siis

tegemist on olemuslikult ajas pidevalt muutuva intressi summaga, mida ei ole kohtul võimalik

ette tuvastada ja kindlaks määrata. Sel põhjusel lahendab kohus hageja intressi nõude VÕS §

94 toodud määras tuleviku laenu põhiosa maksetelt selliselt, et kostja kohustub ise pidevalt

jälgima ja arvestama tulevikus igakuiselt tasumisele kuuluva intressisumma VÕS § 94

tulenevas määras ning tasuma selle koos tasumisele kuuluva laenu põhiosa maksega vastavalt

kohtuotsuse resolutsiooni p. 3 toodud laenu tagasimakse graafikule. Võlasuhete intressimäärad

on kätte saadavad Eesti Panga kodulehelt – Võlasuhete intressimäär

(https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) ning see fikseeritakse kaks korda aastas so

01. jaanuaril ja 01.juulil. Kostjal on võimalik kasutada tasumisele kuuluva intressi summa

arvutamiseks Viivisekalkulaator OÜ veebilehel -Viivisekalkulaator koosseisus olevat

intressikalkulaatorit (https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest).

26. Hageja on 26.11.2025 menetlusdokumendis asunud seisukohale, et hageja nõue on muutunud

kostja vastu sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt

saadu tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel ning lisaks seadusjärgset viivist alates tagasinõude

esitamise päevast.

27. Vastavalt menetlusõigusele kohaldab kohus õigust ise ja ei ole seotud poolte õiguslike

väidetega.

28. Kuna antud juhul ei saa krediidilepingut lugeda kehtivalt üles öelduks, siis tõlgendab kohus

hageja 26.11.2025 menetlusdokumendis väljendatud hageja tahet selliselt, et hageja on

esitanud alternatiivse lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS §

108 lg 1 alusel. Sel juhul on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks ning välja mõista

käesoleva otsuse tegemise kuupäevani sissenõutavaks muutunud laenu põhimaksed alates

10.01.2024 kuni 11.03.2026 ehk otsuse tegemise kuupäevani 499,23 (27 x 18,49) eurot. Kohus

rahuldab selles osas hagi.

29. Kohus rahuldab hageja ümberarvestuse kohaselt sissenõutavaks muutunud intressinõude

summas 72,42 eurot perioodi 10.01.2024-10.04.2025 põhimaksetelt VÕS § 94 toodud

intressimääras.

30. Kuivõrd kohus rahuldas sissenõutavaks muutunud põhivõla ja intressi nõuded, siis on

põhjendatud rahuldada ka hageja viivisnõue vastavalt hageja soovile seadusjärgses määras.

Kohus rahuldab perioodil 11.01.2024-11.03.2026 sissenõutavaks muutunud põhivõlalt

(499,23) kohtuotsuse tegemisega sissenõutavaks muutunud viivisnõude summas 107,42 eurot.

31. Kohus tõlgendab hageja 26.11.2025 menetlusdokumenti ja sellele lisatud tagasimakse graafikut

selliselt, et hageja on esitanud kohtule taotluse TsMS § 369 alusel ja soovib seega, et kohus

määrab kindlaks tulevikus tasumisele kuuluvad osamaksed, sealhulgas tasumisele kuuluva

intressi makse ja tasumata jätmisel viivise seadusjärgses määras. Kohus viitab seoses tuleviku

intressi maksetega käesoleva otsuse p. 25 sisalduvale põhjendusele, et kohus lahendab hageja

intressi nõude VÕS § 94 toodud määras selliselt, et kostja kohustub ise pidevalt jälgima ja

2-25-16760

arvestama tulevikus igakuiselt tasumisele kuuluva intressisumma ning tasuma selle koos

tasumisele kuuluva osamaksega vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni p. 3 toodud

maksegraafikule. Tegemist on ajas pidevalt muutuva intressi nõudega, mis määratakse

jooksvalt kindlaks VÕS § 94 alusel.

32. Kohus selgitab kostjale, et viivisenõue ei lakka olemast ka vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tuvastamisel. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue

(TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja

29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).

33. Hageja taotleb kostjalt ka sissenõudmiskulu summas 35 eurot väljamõistmist. Kohtu hinnangul

on õiguslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega VÕS § 115 alusel. Seega peab hageja

tõendama dokumentaalsete tõenditega, et talle on tekkinud kahju 35 eurot, sest hagejal lasub

esitatud kahju hüvitamise nõude ja sellega seotud asjaolude tõendamiskohustus. Asja

materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks nimetatud summas kahju tekkinud ja hageja ei ole

kohtule ka kahju tekkimist tõendavaid dokumentaalseid tõendeid esitanud. Sel põhjusel jätab

kohus võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõude rahuldamata.

34. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

kohtulahendi tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõude 499,23 ja tulevikus

tasumisele kuuluva põhinõude kogusummas 609,90 eurot, intressinõude 72,42 eurot ja

viivisnõude 107,40 eurot. Samuti määrab kohus kindlaks ülejäänud põhinõudest (609,90 eurot)

tulevikus tasumisele kuuluvad laenu põhiosa osamaksed alates kohtulahendi tegemisest,

lahendab tasumisele kuuluvad intressinõudega seotud maksed VÕS § 94 järgses määras ning

viivise seadusjärgses määras iga tulevikus tasumisele kuuluva laenu osamakse mittetähtaegse

tasumise korral. Arvestades rahuldatud hageja nõudeid (hagihind 2258,78 eurot), rahuldab

kohus hagi ca 57,06 % ulatuses. Kohus jätab sel põhjusel menetluskuludest 57,06 % ulatuses

kostja kanda ja 42,94 % ulatuses hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

35. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

36. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Asja materjalidest

nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, seega puudub alus kostja menetluskulude

väljamõistmiseks hagejalt.

37. Hageja on tasunud riigilõivu 350 eurot, mis on põhjendatud menetluskulu ja kuulub kostjalt

välja mõistmisele võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega so summas 199,71 eurot. Muid

menetluskulud hagejal puuduvad.

38. Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista

viivise menetluskulu hüvitiselt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud määras.

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/