2-25-22353/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Külli Pilv

Tsiviilasja number

2-25-22353

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2026, Pärnu

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi XX vastu alusetult saadud raha

summas 244,19 eurot ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

268,98 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS

(registrikood 10060701),

lepinguline esindaja MM (e-post: XXX);

Kostja: XX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel tsiviilasjas nr 2-25-22353 kirjalikus vormis sõlmitud, hageja lepingulise

esindaja MM ja kostja XX-i poolt 10. märtsil 2026 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss:

1.1.

Kostja XX kohustub tasuma hageja nõude summas 244,19 eurot ja pool hageja tasutud

riigilõivust (s.o 50,00 eurot), kokku 294,19 eurot (edaspidi kompromissi summa) hiljemalt

16.03.2026.

1.2.

Punktis 1.1. välja toodud summa tuleb kostjal tasuda Swedbank AS arvelduskontole nr x

Swedbank AS-is, märkides selgitusse „kompromiss tsiviilasjas nr 2-25-22353“.

1.3.

Juhul, kui kostja hilineb kokkulepitud summa tasumisega või ei tasu seda üldse, on hagejal

õigus nõuda 294,19 euro kohest kogu ulatuses tasumist. Lisaks on hagejal õigus nõuda VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist põhinõudelt 244,19 eurolt alates 19.12.2025 kuni

nõude kohase täitmiseni. Hagejal on õigus esitada käesolevat kokkulepet kinnitav kohtumäärus

täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev

informeerimine kohtumääruse täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.

1.4.

Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-22353.

3. Menetluskulud on jaotatud poolte kokkuleppega. Kohus täiendavalt menetluskulusid ei jaota ega

määra kindlaks kulude suurust.

4. Tagastada hagejale hagiavalduse esitamise eest 18. detsembril 2025 Rahandusministeeriumi

kontole tasutud 100 euro suurusest riigilõivust pool, s.o 50 eurot, mis vastavalt hageja taotlusele kanda

Swedbank AS-i arvelduskontole nr x Swedbank AS-is, selgitusega „XX, tsiviilasi 2-25-22353,

Tsiviilasi nr 2-25-22353

riigilõivu osaline tagastamine.”

Edasikaebamise kord

Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel saab

kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu viie

päeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagiavaldus XX-i (XX) vastu põhivõla 244,19 eurot

ja viivise väljamõistmiseks põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (nii hagi

esitamise ajal, kui praegu kehtiv viivise määr on 10,15% aastas) alates hagi 19. detsembril 2025

esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Hageja nõuab kostjalt 29. septembril 2025 ekslikult kostja kontole kantud 244,19 euro kui alusetult

saadu tagastamist ning nõude täitmisega viivitamise eest viivist. Hageja palub jätta menetluskulu -

riigilõiv 100 eurot - kostja kanda ja mõista kostjalt välja viivis hageja menetluskuludelt. Hagiavalduse

asjaolude kohaselt Swedbank AS-i, kostja XX-i ja kaaslaenusaaja vahel on sõlmitud laenuleping x,

mille tagatiseks on hüpoteek kinnistule asukohaga XXX. Laenusaajatel on kohustus kindlustada

laenulepingu tagatisega koormatud ese. Laenusaajad ei esitanud hagejale tähtajaks kehtivat

kindlustuspoliisi, hageja sõlmis ise kindlustuslepingu perioodiks 22.08.2025 - 21.08.2026 (poliis x)

ning debiteeris kindlustuslepinguga seotud kulud kaaslaenusaaja arvelduskontolt. Kaaslaenusaaja

sõlmis 17.09.2025 kindlustuslepingu, hageja katkestas enda poolt sõlmitud poliisi d. Hagejal oli

kohustus kaaslaenusaaja kontolt debiteeritud kindlustuslepinguga seotud kulud osaliselt

kaaslaenusaajale tagastada, hageja ekslikult kandis tagastuse 244,19 eurot 29.09.2025 kostja

arvelduskontole. Hageja palvetele vaatamata kostja summat ei tagastanud.

2. Kohus võttis hagi menetlusse ja määrast kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Kostja esitas 16.

veebruaril 2026 tähtaegselt hagile vastuse, milles nõustus põhivõlaga, kuid vaidles vastu viivise ja

menetluskulude nõudele. Kostja leidis, et ei ole andnud alust kohtusse pöördumiseks ning avaldas

valmisolekut lahendada asi kompromissiga.

3. 10. märtsil 2026 saabus kohtule hageja lepingulise esindaja MM ja kostja XX-i poolt digitaalselt

allkirjastatud kompromissleping, milles pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale makstava

summa ja hüvitatavate menetluskulude suuruse, võlgnevuse tasumise tähtaja ning kokkuleppe

rikkumise puhuks hageja õiguse nõuda viivist, pöörduda kokkulepet kinnitava kohtumääruse

täitmiseks kohtutäituri poole ning pöörata nõude kostja varale. Pooled on kokku leppinud, et

kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled paluvad menetluse asjas

lõpetada kompromissi kinnitamisega.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused.

5. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus

kinnitab kompromissi ning TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

6. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu

numeratsioonist, kuna kohus märgib kohtumääruse resolutsioonis üksnes kompromissi sisulised

tingimused. Kohtulikku kinnitamist ei vaja kompromisslepingu asjaolude kirjeldusega punktid 1.1. ja

1.2. ega poolte menetluslikud taotlused ja kinnitused (kompromisslepingu punkt 2 ja selle alapunktid).

7. Kompromissi selguse ja täidetavuse huvides kohus täiendab kompromisslepingu teksti punktis 1.5

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-25-22353

(määruse resolutsioonis punkt 1.3.) viitega konkreetsele viivise määrale. Hageja nõude esemeks on

lepinguväliselt saadu tagasinõudmine VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel, hagiavalduses hageja

nõudis põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, nn seadusjärgses määras.

Pooled ei ole sellest erinevas viivisemääras kokku leppinud, seega Poolte kokkuleppe sisu kohus ei

muuda.

8. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte

endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et kostja

hüvitab hagejale poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota

ning TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

9. Riigilõivu tagastamine. Hageja palub vastavalt TsMS § 150 lõike 2 punktile 1 ja lõikele 3 tagastada

pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Kohtute infosüsteemi andmetel tasus hageja

selles asjas hagi esitamise eest 18. detsembril 2025 riigilõivu 100 eurot. Hageja taotlusel ja TsMS §

150 lg 2 p 1 alusel kohus tagastab hageja näidatud pangakontole sellest poole, s.o 50 eurot.

10. Edasikaebe tähtaeg. TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse

esitamise tähtaega lühendada. Poolte kokkuleppest tulenevalt saab selles asjas määruse peale edasi

kaevata lühendatud tähtaja jooksul - viie päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse

kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik

3 (3)