2-23-117391/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-117391 (menetlus nr 2)

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi P.K vastu krediidikonto

lepingust tulenevalt põhivõla 786,24 eurot, intressi 105,91

eurot, sissenõudmiskulude 35 eurot ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1652,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood

11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (e-post: XXX)

Kostja: P.K (isikukood XXX, elukoht: XXX, 80022, e-post:

XXX)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 405 lg 1 p 7 ja 9; § 444 lg 4)

Menetlusdokumentide

kättetoimetamine

Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte e-posti teel,

kostja kinnitas dokumentide kättesaamist 20. märtsil 2024

RESOLUTSIOON

Juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-test 1-3, § 100; § 101 lg 1 p-dest 1, 4 ja 6,§ 108 lg-

st 1, § 113 lg-st 1, § 396 lg-st 1, § 397 lg-st 1, § 4034 lg-test 1-7, §-ides 406 - 406² sätestatust

ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-st 1, § 173 lg-st 1, § 174 lg-test 1 ja 2, §

177 lg-st 4, § 405 lg 1 punktidest 7 ja 9 ja § 444 lg-st 4 sätestatust; analüüsinud 26. veebruari

2026 seisuga täpsustatud hagiavaldust, kohus otsustas:

1. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi P.K ’i vastu osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 444 lg 4 alusel kohus vormistab otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

2. Välja mõista P.K-lt (P.K) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks ESTO AS-i ja P.K

vahel 31. oktoobril 2020 sõlmitud krediidikontolepingust nr 941566726 tulenev võlgnevus

409,94 eurot (millest 395,64 eurot põhivõlg ja 14,3 eurot sissenõutavaks muutunud viivis,

arvestatuna põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

lepingu lõpptähtpäevale järgnevast päevast, 01. novembrist 2025 kuni kohtuotsuse

tegemiseni 10. märtsil 2026 (kaasa arvatud)).

3. Välja mõista P.K-lt (P.K) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 11. märtsist

2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise

seisuga 395,64 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o

poolaasta kaupa Euroopa Panga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas), kuid kokku

Tsiviilasi nr 2-23-117391

viivist mitte enam kui põhinõude ulatuses. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on

10,15% aastas.

4. Võtta vastu Aktsiaseltsi PlusPlus Capital 26. veebruaril 2026 loobumine hagist põhivõla

390,60 eurot, intressi 105,91 eurot, sissenõudmiskulude 35 eurot ning VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud viivise määra ületava viiviseväljamõistmiseks. Lõpetada selles osas

menetlus tsiviilasjas 2-23-117391.

5. Jätta P.K kanda tema enda võimalikud menetluskulud ning hageja menetluskulud osaliselt:

hageja tasutud riigilõivust osa, mis vastab rahuldatud nõuete järgi arvutatud hagihinnaga

hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurusele, ning 48% hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikest kuludest. Hageja menetluskulud osas, mida ei jäetud kostja

kanda, jäävad hageja enda kanda.

6. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

755 eurot (s.o 315 eurot tasutud riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud

ning 420 eurot mõistlikud lepingulise esindaja kulud hagimenetluses lihtmenetluse asjas

(3,5 tundi; á 120 eurot koos käibemaksuga)).

7. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista P.K-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

kasuks menetluskulude katteks välja 456,20 eurot (millest 245 eurot on menetluskulude

jaotuses märgitud osa riigilõivust ja 211,20 eurot on 48% hageja esindaja kuludest).

8. Väljamõistetud menetluskuludelt (otsuse tegemise seisuga 456,20 eurot) on P.K

kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline

teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse

peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse

täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ei teavitata.

Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti

kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne

päeva jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust

esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 444 lg 4, §

448 lg 41 ja lg 42).

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil

(TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-23-117391

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik

3 (3)