Legislator Case Law & Legislation
3-22-2585/18 AI generated

3-22-2585/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-22-2585/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Halduskohus jättis 10.11.2025. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata ning Kaebaja esitas 10.12.2025 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles ta palub

Legislator headnote

AI generated

3-22-2585/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata ning Kaebaja esitas 10.12.2025 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles ta palub

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

11.03.2026, Tartu

Haldusasja number

3-22-2585

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.11.2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant X.X.

Esindaja v.adv. Raiko Paas

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks.

2. Tagastada kaebaja apellatsioonkaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Halduskohus jättis 10.11.2025. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata ning

kaebajale antud menetlusabi kulud riigi kanda ja poolte muud menetluskulud nende endi

kanda.

2. Kaebaja esitas 10.12.2025 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles ta palub

tühistada Tartu Halduskohtu 10.11.2025. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada

ja mõista Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitis kohtu äranägemisel või alternatiivselt

saata asi uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule uues koosseisus.

3. Tartu Ringkonnakohus jättis 18.12.2025. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse

käiguta ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu 350 euro tasumiseks. Kohus märkis, et kaebaja ei

ole esitanud ringkonnakohtule menetlusabi taotlust jätkuvalt riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks koos tõenditega kaebaja ja tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi

kohta.

4. Kaebaja esindaja esitas 29.12.2025 e-kirja, milles ta märkis muuhulgas, et kui kohus leiab,

et kaebajal tuleb esitada uus menetlusabi taotlus, siis anda täiendav 10-päevane tähtaeg.

5. Ringkonnakohus selgitas 30.12.2025. a vastuses, et kohtul tuleb kontrollida, kas

menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on jätkuvalt täidetud ning et

apellatsioonkaebuses ei ole märgitud andmeid kaebaja majandusliku olukorra kohta ega ka

lisatud tõendeid kaebaja ja tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi kohta.

Ringkonnakohus rahuldas kaebaja 29.12.2025. a taotluse ja kohustas kaebajat esitama kohtule

hiljemalt 09.01.2026 menetlusabi vormikohane taotlus koos tõenditega kaebaja ja tema

perekonnaliikmete majandusliku seisukohta kohta taotluse esitamisele eelnenud 4 kuu

jooksul.

6. Kaebaja esitas 09.01.2026 füüsilise isiku menetlusabi taotluse ning teatise taotleja ja tema

perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta.

7. Tartu Ringkonnakohus andis 12.01.2026. a määrusega kaebajale tähtaja menetlusabi

taotluse täiendamiseks. Kaebajal tuli kohtule esitada ajavahemiku 09.09.2025-08.01.2026

kohta pangakonto(de) väljavõtted.

8. Kaebaja saatis 19.01.2026 pankontode nr xxx ja xxx väljavõtted.

9. Tartu Ringkonnakohus nõudis 20.01.2026. a päringuga AS-lt LHV Pank kaebaja

pangakonto nr xxx väljavõtte esitamist perioodi 09.09.2025-08.01.2026 kohta. AS LHV Pank

esitas 27.01.2026 vastuse päringule.

10. Tartu Ringkonnakohus otsustas 03.02.2026. a määrusega mitte jätkata kaebajale

menetlusabi andmist riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel; jättis

kaebaja apellatsioonkaebuse käiguta; andis kaebajale 15 päeva alates määruse jõustumisest

riigilõivu 350 euro tasumiseks ja ringkonnakohtule riigilõivu tasumist tõendava dokumendi

esitamiseks. Ringkonnakohus tegi kindlaks, et kaebaja ei olnud esitanud kohtule kõiki

andmeid enda pangakontode ja sissetulekute kohta. Kogutud tõendite pinnalt ilmnes, et

kaebajal on piisavalt rahalisi vahendeid riigilõivu tasumiseks. Seetõttu asus ringkonnakohus

seisukohale, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused ei ole täidetud ja kaebajale

menetlusabi andmise jätkamine ei ole põhjendatud. Kaebajale ka selgitati, et ringkonnakohus

ei saa menetleda apellatsioonkaebust, millelt on riigilõiv tasumata.

11. Kaebaja teatas 05.03.2026. a taotluses, et ta taotleb hüvitist summas 5000 eurot, millelt

tasutav riigilõiv on 150 eurot. Kaebaja märkis, et ta ei osanud riigilõivu tasumist ette näha,

kuna eeldas, et esimeses astmes antud menetlusabi on jätkuv, mistõttu kaebaja palus riigilõivu

tasumiseks ajapikendust kuni 08.04.2026.

12. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt sai kaebaja ringkonnakohtu 03.02.2026. a

määruse kätte 03.02.2026. Kaebaja eelnimetatud kohtumäärust Riigikohtus ei vaidlustanud.

Seega jõustus ringkonnakohtu 03.02.2026. a määrus 19.02.2026. Eeltoodust tingituna tekkis

kaebajal kohustus tasuda riigilõiv hiljemalt 05.03.2026. Kaebaja riigilõivu ei tasunud, vaid

esitas ringkonnakohtule 05.03.2026 taotluse, millest nähtuvalt kaebaja vähendas taotletava

hüvitise summat ja sellelt tingituna ka tasutava riigilõivu summat. Ringkonnakohus möönab,

et kaebajal oli võimalik taotletava hüvitise summat vähendada, mis tõi kaasa ka

apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu summa vähenemise, kuid siiski

ei muutnud eeltoodu ringkonnakohtu 03.02.2026. a määrusega riigilõivu tasumiseks antud

tähtaega. Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja 05.03.2026. a taotluses märgitu ei anna alust

riigilõivu tasumiseks 03.02.2026. a määrusega antud tähtaja pikendamiseks. Tegemist oli

jõustunud määrusega, mis kuulus kaebaja poolt täitmisele. Tõsiseltvõetav ei ole kaebaja

05.03.2026. a taotluses väidetu, et ta ei osanud riigilõivu tasumist ette näha, kuna ta eeldas, et

esimeses astmes antud menetlusabi on jätkuv. Haldusasja materjalidest nähtuvalt sai kaebaja

juba ringkonnakohtu 18.12.2025. a määrusest teada riigilõivu tasumise kohustusest. Seda

selgitati kaebajale ka ringkonnakohtu 30.12.2025. a vastuses ning 12.01.2026. a ja

03.02.2026. a määrustes. Ringkonnakohus jätab kaebaja taotluse tähtaja pikendamiseks

rahuldamata.

13. Seega tuli ringkonnakohtu 03.02.2026. a määruses märgitud puudus kõrvaldada hiljemalt

05.03.2026. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja riigilõivu tasunud ega ole ka

esitanud kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti. Seega ei ole kaebaja

ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul apellatsioonkaebuses esinenud puudust

kõrvaldanud.

14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 4 ls 2 sätestab, et kui apellant jätab

tähtajaks täitmata kohtu nõudmise kõrvaldada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

takistav puudus, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile. Ringkonnakohus

märkis 03.02.2026. a määruse põhjenduste p-s 17, et kui kaebaja jätab kohtu nõudmise

riigilõivu tasumiseks ja tasumist tõendava dokumendi esitamiseks tähtpäevaks täitmata,

tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile. Kaebaja on jätnud riigilõivu

tasumata.

15. Kuna kaebaja on jätnud ringkonnakohtu poolt osutatud apellatsioonkaebuses esineva

puuduse kõrvaldamata, siis tuleb HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebus selle esitajale

tagastada. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 187 lg 2 ls 2 alusel loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)