3-22-2585/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Halduskohus jättis 10.11.2025. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata ning Kaebaja esitas 10.12.2025 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles ta palub
Legislator headnote
AI generated3-22-2585/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata ning Kaebaja esitas 10.12.2025 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles ta palub
Full text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel
Määruse tegemise aeg ja koht
11.03.2026, Tartu
Haldusasja number
3-22-2585
Haldusasi
X.X.-i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju
hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 10.11.2025. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Kaebaja/apellant X.X.
Esindaja v.adv. Raiko Paas
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks.
2. Tagastada kaebaja apellatsioonkaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
1. Tartu Halduskohus jättis 10.11.2025. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata ning
kaebajale antud menetlusabi kulud riigi kanda ja poolte muud menetluskulud nende endi
kanda.
2. Kaebaja esitas 10.12.2025 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles ta palub
tühistada Tartu Halduskohtu 10.11.2025. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada
ja mõista Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitis kohtu äranägemisel või alternatiivselt
saata asi uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule uues koosseisus.
3. Tartu Ringkonnakohus jättis 18.12.2025. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse
käiguta ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu 350 euro tasumiseks. Kohus märkis, et kaebaja ei
ole esitanud ringkonnakohtule menetlusabi taotlust jätkuvalt riigilõivu tasumise kohustusest
vabastamiseks koos tõenditega kaebaja ja tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi
kohta.
4. Kaebaja esindaja esitas 29.12.2025 e-kirja, milles ta märkis muuhulgas, et kui kohus leiab,
et kaebajal tuleb esitada uus menetlusabi taotlus, siis anda täiendav 10-päevane tähtaeg.
5. Ringkonnakohus selgitas 30.12.2025. a vastuses, et kohtul tuleb kontrollida, kas
menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on jätkuvalt täidetud ning et
apellatsioonkaebuses ei ole märgitud andmeid kaebaja majandusliku olukorra kohta ega ka
lisatud tõendeid kaebaja ja tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi kohta.
Ringkonnakohus rahuldas kaebaja 29.12.2025. a taotluse ja kohustas kaebajat esitama kohtule
hiljemalt 09.01.2026 menetlusabi vormikohane taotlus koos tõenditega kaebaja ja tema
perekonnaliikmete majandusliku seisukohta kohta taotluse esitamisele eelnenud 4 kuu
jooksul.
6. Kaebaja esitas 09.01.2026 füüsilise isiku menetlusabi taotluse ning teatise taotleja ja tema
perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta.
7. Tartu Ringkonnakohus andis 12.01.2026. a määrusega kaebajale tähtaja menetlusabi
taotluse täiendamiseks. Kaebajal tuli kohtule esitada ajavahemiku 09.09.2025-08.01.2026
kohta pangakonto(de) väljavõtted.
8. Kaebaja saatis 19.01.2026 pankontode nr xxx ja xxx väljavõtted.
9. Tartu Ringkonnakohus nõudis 20.01.2026. a päringuga AS-lt LHV Pank kaebaja
pangakonto nr xxx väljavõtte esitamist perioodi 09.09.2025-08.01.2026 kohta. AS LHV Pank
esitas 27.01.2026 vastuse päringule.
10. Tartu Ringkonnakohus otsustas 03.02.2026. a määrusega mitte jätkata kaebajale
menetlusabi andmist riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel; jättis
kaebaja apellatsioonkaebuse käiguta; andis kaebajale 15 päeva alates määruse jõustumisest
riigilõivu 350 euro tasumiseks ja ringkonnakohtule riigilõivu tasumist tõendava dokumendi
esitamiseks. Ringkonnakohus tegi kindlaks, et kaebaja ei olnud esitanud kohtule kõiki
andmeid enda pangakontode ja sissetulekute kohta. Kogutud tõendite pinnalt ilmnes, et
kaebajal on piisavalt rahalisi vahendeid riigilõivu tasumiseks. Seetõttu asus ringkonnakohus
seisukohale, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused ei ole täidetud ja kaebajale
menetlusabi andmise jätkamine ei ole põhjendatud. Kaebajale ka selgitati, et ringkonnakohus
ei saa menetleda apellatsioonkaebust, millelt on riigilõiv tasumata.
11. Kaebaja teatas 05.03.2026. a taotluses, et ta taotleb hüvitist summas 5000 eurot, millelt
tasutav riigilõiv on 150 eurot. Kaebaja märkis, et ta ei osanud riigilõivu tasumist ette näha,
kuna eeldas, et esimeses astmes antud menetlusabi on jätkuv, mistõttu kaebaja palus riigilõivu
tasumiseks ajapikendust kuni 08.04.2026.
12. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt sai kaebaja ringkonnakohtu 03.02.2026. a
määruse kätte 03.02.2026. Kaebaja eelnimetatud kohtumäärust Riigikohtus ei vaidlustanud.
Seega jõustus ringkonnakohtu 03.02.2026. a määrus 19.02.2026. Eeltoodust tingituna tekkis
kaebajal kohustus tasuda riigilõiv hiljemalt 05.03.2026. Kaebaja riigilõivu ei tasunud, vaid
esitas ringkonnakohtule 05.03.2026 taotluse, millest nähtuvalt kaebaja vähendas taotletava
hüvitise summat ja sellelt tingituna ka tasutava riigilõivu summat. Ringkonnakohus möönab,
et kaebajal oli võimalik taotletava hüvitise summat vähendada, mis tõi kaasa ka
apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu summa vähenemise, kuid siiski
ei muutnud eeltoodu ringkonnakohtu 03.02.2026. a määrusega riigilõivu tasumiseks antud
tähtaega. Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja 05.03.2026. a taotluses märgitu ei anna alust
riigilõivu tasumiseks 03.02.2026. a määrusega antud tähtaja pikendamiseks. Tegemist oli
jõustunud määrusega, mis kuulus kaebaja poolt täitmisele. Tõsiseltvõetav ei ole kaebaja
05.03.2026. a taotluses väidetu, et ta ei osanud riigilõivu tasumist ette näha, kuna ta eeldas, et
esimeses astmes antud menetlusabi on jätkuv. Haldusasja materjalidest nähtuvalt sai kaebaja
juba ringkonnakohtu 18.12.2025. a määrusest teada riigilõivu tasumise kohustusest. Seda
selgitati kaebajale ka ringkonnakohtu 30.12.2025. a vastuses ning 12.01.2026. a ja
03.02.2026. a määrustes. Ringkonnakohus jätab kaebaja taotluse tähtaja pikendamiseks
rahuldamata.
13. Seega tuli ringkonnakohtu 03.02.2026. a määruses märgitud puudus kõrvaldada hiljemalt
05.03.2026. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja riigilõivu tasunud ega ole ka
esitanud kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti. Seega ei ole kaebaja
ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul apellatsioonkaebuses esinenud puudust
kõrvaldanud.
14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 4 ls 2 sätestab, et kui apellant jätab
tähtajaks täitmata kohtu nõudmise kõrvaldada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist
takistav puudus, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile. Ringkonnakohus
märkis 03.02.2026. a määruse põhjenduste p-s 17, et kui kaebaja jätab kohtu nõudmise
riigilõivu tasumiseks ja tasumist tõendava dokumendi esitamiseks tähtpäevaks täitmata,
tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile. Kaebaja on jätnud riigilõivu
tasumata.
15. Kuna kaebaja on jätnud ringkonnakohtu poolt osutatud apellatsioonkaebuses esineva
puuduse kõrvaldamata, siis tuleb HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebus selle esitajale
tagastada. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 187 lg 2 ls 2 alusel loetakse, et
apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)