3-25-317/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedM.M. ja M.M. esitasid 1. ja 12. novembril 2024 Tartu Ülikoolis õppeaines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ õppejõule 2. rühmatöö, mille õppejõud luges nõuetele
Legislator headnote
AI generated3-25-317/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: M.M. ja M.M. esitasid 1. ja 12. novembril 2024 Tartu Ülikoolis õppeaines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ õppejõule 2. rühmatöö, mille õppejõud luges nõuetele
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene
Määruse tegemise aeg ja koht
11. märts 2026, Tartu
Haldusasja number
3-25-317
Haldusasi
M.M.-i ja M.M.-i kaebus Tartu Ülikooli 10. jaanuari
2025. a hindamisotsuste tühistamiseks ning ülikooli
kohustamiseks korraldada õppeaines „Eripedagoogide
ja logopeedide kutse-eetika“ uus hindamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 4. detsembri 2025. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
M.M.-i ja M.M.-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitajad – M.M. ja M.M.
Vastustaja – Tartu Ülikool
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. detsembri 2025. a määrus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva
määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. M.M. ja M.M. esitasid 1. ja 12. novembril 2024 Tartu Ülikoolis õppeaines „Eripedagoogide
ja logopeedide kutse-eetika“ õppejõule 2. rühmatöö, mille õppejõud luges nõuetele
mittevastavuse tõttu „mittearvestatuks“. Kuna rühmatööde positiivsele tulemusele sooritamine
oli aine läbimise eelduseks, jättis õppejõud pärast seda hindamata kaebajate 3. rühmatöö ning
hindas 10. jaanuaril 2025 kaebajate õppeaine lõpphindeks „mittearvestatud“.
Hindamistulemus fikseeriti Tartu Ülikooli 24. jaanuari 2025. a arvestusprotokollis nr
SV2024/2025-01093.
2. Kaebajad esitasid 7. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada
protokoll nr SV2024/2025-01093 ning lugeda kaebajate poolt kõnealuse aine läbimine
„arvestatuks“.
3. Tartu Halduskohus võttis 27. veebruari 2025. a määrusega menetlusse kaebuse Tartu
Ülikooli 24. jaanuari 2025. a arvestusprotokollis nr SV2024/2025 01093 kajastuvate
kaebajaid puudutavate 10. jaanuari 2025. a hindamisotsuste tühistamiseks ning ülikooli
kohustamiseks korraldada õppeaines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ uus
hindamine.
4. Tartu Ülikool teatas 12. septembril 2025 halduskohtule, et kaebajad on ülikoolist
eksmatrikuleeritud ning kaebajad ei ole eksmatrikuleerimisi vaidlustanud.
5. Tartu Halduskohus lõpetas 4. detsembri 2025. a määrusega menetluse järgmiste
põhjendustega.
5.1. Kuna kaebajad on Tartu Ülikoolist eksmatrikuleeritud, siis on kaebajate tühistamis- ja
kohustamiskaebus muutunud ainetuks. Vaidlustatud hindamisotsused ei avalda kaebajatele
enam otsest mõju ning kaebajate õiguste kaitseks ei ole vajalik enam hindamisotsuseid
tühistada ja ülikooli kohustada uut hindamist korraldama. Haldusasja edasi menetlemine
tühistamis- ja kohustamisnõuetes pelgalt põhjusel, et tulevikus võib kaebajatel tekkida soov
õpinguid eksternina jätkata ning selle raames võivad vaidlusalused hindamisotsused kaebajaid
negatiivselt mõjutama hakata, ei ole põhjendatud. Isikutel on õiguskaitsevajadus üksnes siis,
kui haldusakt või toiming nende õigusi otseselt puudutab. Praegu pole tegemist sellise
olukorraga. Seetõttu on kaebajate esitatud kaebus menetluslikult lubamatu
õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning tuleb lähtuda analoogiast halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2.
5.2. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses
vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või
toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 järgi ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4
alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu
tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja
kaebaja seda taotleb. Kaebajad on väljendanud soovi jätkata haldusasja menetlust
tuvastamisnõudes, kuid kohus ei pea seda põhjendatuks. Praegusel hetkel puudub reaalne oht,
et vaidlustatud hindamisotsused võiksid või saaksid kaebajate õigusi negatiivselt mõjutada ja
kaebajate õigusi rikkuda. Ühtlasi ei kohustaks hindamisotsuste õigusvastasuse
kindlakstegemine vastustajat tulevikus kaebajate õppetööd teistmoodi hindama, samuti ei
parandaks tuvastamiskaebuse rahuldamine kaebajate õiguslikku positsiooni. Preventiivsel
eesmärgil tuvastamisnõude esitamine on praegusel juhul välistatud. Kohtule ei nähtu ka
asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil.
Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta ka võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise
kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Tartu
Ülikooli tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. Pealegi ei ole kaebajad hüvitamisnõude
esitamise kavatsusele tulevikus ka viidanud. Seega ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine
kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Eelnevat arvestades lõpetas halduskohus HKMS § 152 lg 1
p 4 alusel haldusasja menetluse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6. Kaebajad esitasid halduskohtu 4. detsembri 2025. a määruse peale määruskaebuse.
Kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tühistamis- ja kohustamiskaebus on
muutunud ainetuks ning hindamisotsused ei avalda kaebajatele enam otsest mõju. Kaebajate
õiguskaitsevajadus õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole ära langenud ning see on vajalik
kõrghariduse omandamiseks. Tartu Ülikool on korduvalt ja alusetult jätnud arvestamata
sooritatud arvestused vaidlustatud õppeaines. Eripedagoogika õppekaval on bakalaureuse
kraadi omandamiseks vajalik läbida õppeaineid 180 EAP mahus. Kaebajal M.M.-il on läbitud
Tartu Ülikoolis õppeaineid 168 EAP mahus ja kaebajal M.M.-il on läbitud õppeaineid mahus
172,5 EAP. Vaidlusalune õppeaine on eeldusaine veel sooritamata õppeainele, mille järgselt
saaks sooritada bakalaureuseeksami. Vaidlustatud hindamisotsuse kehtima jäämine takistab
kaebajate õiguspärast ootust ja võimalust järgmist õppeainet sooritada ning õpinguid lõpetada
eksternina. Kaebajad ei saa jätkata magistriõppes enne bakalaureuseõpingute lõpetamist. Kui
kaebajad peavad uuesti alustama õppimist samal kõrgharitustasemel, siis kaasneb sellega
kaebajatele nii ajaline kui ka rahaline kulu.
7. Tartu Ülikool nõustub määruskaebusele esitatud vastuses halduskohtuga. Kaebajate
nominaalne õppeaeg bakalaureuseõppes on läbi, seega ei saa nad jätkata õpinguid
üliõpilasena. Väär on kaebajate väide sellest, et kohtumenetluse lõpetamine takistab edasisi
õpinguid ja võimalust sooritada järgmisi õppeaineid. Kaebajad saavad läbida vajalikud
õppeained ja lõpetada ülikooli eksternina. Isegi kui kaebajad peaksid alustama uuesti õpinguid
tasemeõppes, siis on võimalik arvestada varasemaid õpinguid ja töökogemust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
9. Tartu Halduskohtu menetluses oli kaebajate kaebus Tartu Ülikooli 24. jaanuari 2025. a
arvestusprotokollis nr SV2024/2025-01093 kajastuvate kaebajaid puudutavate 10. jaanuari
2025. a hindamisotsuste tühistamiseks ning ülikooli kohustamiseks korraldada õppeaines
„Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ uus hindamine. Halduskohus selgitas 4.
detsembri 2025. a määruses, et kaebajad on Tartu Ülikoolist eksmatrikuleeritud ja sellest
lähtuvalt on tühistamis- ja kohustamiskaebus muutunud ainetuks. Halduskohus leidis, et
tuvastamiskaebusele üleminek ei ole kaebajate õiguste kaitseks vajalik ja lõpetas menetluse
(HKMS § 152 lg 1 p 4). Kaebajad halduskohtuga ei nõustu.
10. Kaebajad olid halduskohtule kaebuse esitamisel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna
üliõpilased. Tartu Ülikooli 27. augusti 2025. a korraldusega nr 7-1/P2/1917 eksmatrikuleeriti
seoses õppe lõpukuupäeva möödumisega kaebaja M.M. ja 4. septembri 2025. a korraldusega
nr 7-1/P2/2116 M.M. (dtl 81-83). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et seoses
eksmatrikuleerimisega ei ole kaebajate õiguste kaitseks vajalik enam vaidlustatud õppeaine
hindamisotsuseid tühistada ja ülikooli kohustada uut hindamist korraldama. Kaebajatel saab
õiguskaitsevajadus esineda vaid juhul, kui haldusakt või toiming puudutab kaebajate õigusi
otseselt ja vahetult. Käesolevas olukorras selline seos puudub.
Tulenevalt
eksmatrikuleerimisega ei ole kaebajad enam eelnimetatud eriala üliõpilased ja kaebajatel ei
ole võimalik eriala lõpetada selleks ettenähtud õppekava nominaalkestuse ajal. Eelnevast
lähtuvalt ei saa vaidlusalune õppeaine enam avaldada kaebajatele otsest mõju. Samuti ei
muuda olukorda kaebajate viide võimalikule soovile jätkata õpinguid eksternina. Pelgalt
väide, et vaidlusalused hindamisotsused võiksid neid tulevikus eksternina mõjutada, ei loo
käesoleval hetkel õiguskaitsevajadust. Seetõttu oli kaebajate kaebus menetluslikult lubamatu
õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu.
11. Kaebajad soovisid menetluse jätkamist tuvastamisnõudena. Ringkonnakohus nõustub
halduskohtuga, et praeguses asjas ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebajate õiguste
kaitseks vajalik ja põhjendatud ning sellest lähtuvalt tuleb menetlus lõpetada (HKMS § 152 lg
1 p 4). Asjaolu, et kaebajad on avaldanud, et soovivad jätkata õpinguid eksternina ja
vaidlusalune õppeaine on kaebajate selgituse kohaselt eeldusaine veel läbimata õppeainele, ei
muuda tuvastamiskaebust põhjendatuks. Ringkonnakohus selgitab, et isegi kui
tuvastamiskaebus rahuldatakse, ei annaks see kaebajatele nende soovitud eesmärki.
Tuvastamiskaebuse menetlemisel ei ole kaebajatel võimalik vaidlustatud õppeaines tulemust
saada.
12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et asja menetlemata jätmine takistab õpingute
lõpetamist eksternina. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, siis tuvastamiskaebuse
menetlemisel ei ole võimalik kaebajatel soovitud eesmärki saavutada. Kaebajate väide,
vaidlustatud õppeaine on eeldusainega teisele õppeainele, ei saa olla takistuseks eksternina
õpingute jätkamisel. Samuti ei saa pidada õigeks kaebajate arvamust, mille kohaselt tuleb neil
bakalaureusekraadi saamiseks alustada õpinguid algusest peale. Tartu Ülikool on
määruskaebusele esitatud vastuses kinnitanud, et kaebajad saavad õpinguid lõpetada
eksternõppes, kuid väär on kaebajate väide sellest, et kohtumenetluse lõpetamine takistab
kaebajate edasisi õpinguid ja võimalust sooritada järgimisi õppeaineid (dtl 108).
Ringkonnakohtul puudub põhjus kahelda Tartu Ülikooli vastuses.
13. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. detsembri 2025. a määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)