Legislator Case Law & Legislation
3-25-317/10 AI generated

3-25-317/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-317/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

M.M. ja M.M. esitasid 1. ja 12. novembril 2024 Tartu Ülikoolis õppeaines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ õppejõule 2. rühmatöö, mille õppejõud luges nõuetele

Legislator headnote

AI generated

3-25-317/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: M.M. ja M.M. esitasid 1. ja 12. novembril 2024 Tartu Ülikoolis õppeaines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ õppejõule 2. rühmatöö, mille õppejõud luges nõuetele

Keywords

AI generated
academic failure benefit for course attendance expulsion despite health conditions freedom of teaching and research medical reasons contrary to medical advice
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-317

Haldusasi

M.M.-i ja M.M.-i kaebus Tartu Ülikooli 10. jaanuari

2025. a hindamisotsuste tühistamiseks ning ülikooli

kohustamiseks korraldada õppeaines „Eripedagoogide

ja logopeedide kutse-eetika“ uus hindamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 4. detsembri 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.M.-i ja M.M.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitajad – M.M. ja M.M.

Vastustaja – Tartu Ülikool

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. detsembri 2025. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.M. ja M.M. esitasid 1. ja 12. novembril 2024 Tartu Ülikoolis õppeaines „Eripedagoogide

ja logopeedide kutse-eetika“ õppejõule 2. rühmatöö, mille õppejõud luges nõuetele

mittevastavuse tõttu „mittearvestatuks“. Kuna rühmatööde positiivsele tulemusele sooritamine

oli aine läbimise eelduseks, jättis õppejõud pärast seda hindamata kaebajate 3. rühmatöö ning

hindas 10. jaanuaril 2025 kaebajate õppeaine lõpphindeks „mittearvestatud“.

Hindamistulemus fikseeriti Tartu Ülikooli 24. jaanuari 2025. a arvestusprotokollis nr

SV2024/2025-01093.

2. Kaebajad esitasid 7. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada

protokoll nr SV2024/2025-01093 ning lugeda kaebajate poolt kõnealuse aine läbimine

„arvestatuks“.

3. Tartu Halduskohus võttis 27. veebruari 2025. a määrusega menetlusse kaebuse Tartu

Ülikooli 24. jaanuari 2025. a arvestusprotokollis nr SV2024/2025 01093 kajastuvate

kaebajaid puudutavate 10. jaanuari 2025. a hindamisotsuste tühistamiseks ning ülikooli

kohustamiseks korraldada õppeaines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ uus

hindamine.

4. Tartu Ülikool teatas 12. septembril 2025 halduskohtule, et kaebajad on ülikoolist

eksmatrikuleeritud ning kaebajad ei ole eksmatrikuleerimisi vaidlustanud.

5. Tartu Halduskohus lõpetas 4. detsembri 2025. a määrusega menetluse järgmiste

põhjendustega.

5.1. Kuna kaebajad on Tartu Ülikoolist eksmatrikuleeritud, siis on kaebajate tühistamis- ja

kohustamiskaebus muutunud ainetuks. Vaidlustatud hindamisotsused ei avalda kaebajatele

enam otsest mõju ning kaebajate õiguste kaitseks ei ole vajalik enam hindamisotsuseid

tühistada ja ülikooli kohustada uut hindamist korraldama. Haldusasja edasi menetlemine

tühistamis- ja kohustamisnõuetes pelgalt põhjusel, et tulevikus võib kaebajatel tekkida soov

õpinguid eksternina jätkata ning selle raames võivad vaidlusalused hindamisotsused kaebajaid

negatiivselt mõjutama hakata, ei ole põhjendatud. Isikutel on õiguskaitsevajadus üksnes siis,

kui haldusakt või toiming nende õigusi otseselt puudutab. Praegu pole tegemist sellise

olukorraga. Seetõttu on kaebajate esitatud kaebus menetluslikult lubamatu

õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning tuleb lähtuda analoogiast halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2.

5.2. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 järgi ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4

alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu

tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja

kaebaja seda taotleb. Kaebajad on väljendanud soovi jätkata haldusasja menetlust

tuvastamisnõudes, kuid kohus ei pea seda põhjendatuks. Praegusel hetkel puudub reaalne oht,

et vaidlustatud hindamisotsused võiksid või saaksid kaebajate õigusi negatiivselt mõjutada ja

kaebajate õigusi rikkuda. Ühtlasi ei kohustaks hindamisotsuste õigusvastasuse

kindlakstegemine vastustajat tulevikus kaebajate õppetööd teistmoodi hindama, samuti ei

parandaks tuvastamiskaebuse rahuldamine kaebajate õiguslikku positsiooni. Preventiivsel

eesmärgil tuvastamisnõude esitamine on praegusel juhul välistatud. Kohtule ei nähtu ka

asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil.

Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta ka võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise

kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Tartu

Ülikooli tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. Pealegi ei ole kaebajad hüvitamisnõude

esitamise kavatsusele tulevikus ka viidanud. Seega ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine

kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Eelnevat arvestades lõpetas halduskohus HKMS § 152 lg 1

p 4 alusel haldusasja menetluse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebajad esitasid halduskohtu 4. detsembri 2025. a määruse peale määruskaebuse.

Kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tühistamis- ja kohustamiskaebus on

muutunud ainetuks ning hindamisotsused ei avalda kaebajatele enam otsest mõju. Kaebajate

õiguskaitsevajadus õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole ära langenud ning see on vajalik

kõrghariduse omandamiseks. Tartu Ülikool on korduvalt ja alusetult jätnud arvestamata

sooritatud arvestused vaidlustatud õppeaines. Eripedagoogika õppekaval on bakalaureuse

kraadi omandamiseks vajalik läbida õppeaineid 180 EAP mahus. Kaebajal M.M.-il on läbitud

Tartu Ülikoolis õppeaineid 168 EAP mahus ja kaebajal M.M.-il on läbitud õppeaineid mahus

172,5 EAP. Vaidlusalune õppeaine on eeldusaine veel sooritamata õppeainele, mille järgselt

saaks sooritada bakalaureuseeksami. Vaidlustatud hindamisotsuse kehtima jäämine takistab

kaebajate õiguspärast ootust ja võimalust järgmist õppeainet sooritada ning õpinguid lõpetada

eksternina. Kaebajad ei saa jätkata magistriõppes enne bakalaureuseõpingute lõpetamist. Kui

kaebajad peavad uuesti alustama õppimist samal kõrgharitustasemel, siis kaasneb sellega

kaebajatele nii ajaline kui ka rahaline kulu.

7. Tartu Ülikool nõustub määruskaebusele esitatud vastuses halduskohtuga. Kaebajate

nominaalne õppeaeg bakalaureuseõppes on läbi, seega ei saa nad jätkata õpinguid

üliõpilasena. Väär on kaebajate väide sellest, et kohtumenetluse lõpetamine takistab edasisi

õpinguid ja võimalust sooritada järgmisi õppeaineid. Kaebajad saavad läbida vajalikud

õppeained ja lõpetada ülikooli eksternina. Isegi kui kaebajad peaksid alustama uuesti õpinguid

tasemeõppes, siis on võimalik arvestada varasemaid õpinguid ja töökogemust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

9. Tartu Halduskohtu menetluses oli kaebajate kaebus Tartu Ülikooli 24. jaanuari 2025. a

arvestusprotokollis nr SV2024/2025-01093 kajastuvate kaebajaid puudutavate 10. jaanuari

2025. a hindamisotsuste tühistamiseks ning ülikooli kohustamiseks korraldada õppeaines

„Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ uus hindamine. Halduskohus selgitas 4.

detsembri 2025. a määruses, et kaebajad on Tartu Ülikoolist eksmatrikuleeritud ja sellest

lähtuvalt on tühistamis- ja kohustamiskaebus muutunud ainetuks. Halduskohus leidis, et

tuvastamiskaebusele üleminek ei ole kaebajate õiguste kaitseks vajalik ja lõpetas menetluse

(HKMS § 152 lg 1 p 4). Kaebajad halduskohtuga ei nõustu.

10. Kaebajad olid halduskohtule kaebuse esitamisel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna

üliõpilased. Tartu Ülikooli 27. augusti 2025. a korraldusega nr 7-1/P2/1917 eksmatrikuleeriti

seoses õppe lõpukuupäeva möödumisega kaebaja M.M. ja 4. septembri 2025. a korraldusega

nr 7-1/P2/2116 M.M. (dtl 81-83). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et seoses

eksmatrikuleerimisega ei ole kaebajate õiguste kaitseks vajalik enam vaidlustatud õppeaine

hindamisotsuseid tühistada ja ülikooli kohustada uut hindamist korraldama. Kaebajatel saab

õiguskaitsevajadus esineda vaid juhul, kui haldusakt või toiming puudutab kaebajate õigusi

otseselt ja vahetult. Käesolevas olukorras selline seos puudub.

Tulenevalt

eksmatrikuleerimisega ei ole kaebajad enam eelnimetatud eriala üliõpilased ja kaebajatel ei

ole võimalik eriala lõpetada selleks ettenähtud õppekava nominaalkestuse ajal. Eelnevast

lähtuvalt ei saa vaidlusalune õppeaine enam avaldada kaebajatele otsest mõju. Samuti ei

muuda olukorda kaebajate viide võimalikule soovile jätkata õpinguid eksternina. Pelgalt

väide, et vaidlusalused hindamisotsused võiksid neid tulevikus eksternina mõjutada, ei loo

käesoleval hetkel õiguskaitsevajadust. Seetõttu oli kaebajate kaebus menetluslikult lubamatu

õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu.

11. Kaebajad soovisid menetluse jätkamist tuvastamisnõudena. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et praeguses asjas ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebajate õiguste

kaitseks vajalik ja põhjendatud ning sellest lähtuvalt tuleb menetlus lõpetada (HKMS § 152 lg

1 p 4). Asjaolu, et kaebajad on avaldanud, et soovivad jätkata õpinguid eksternina ja

vaidlusalune õppeaine on kaebajate selgituse kohaselt eeldusaine veel läbimata õppeainele, ei

muuda tuvastamiskaebust põhjendatuks. Ringkonnakohus selgitab, et isegi kui

tuvastamiskaebus rahuldatakse, ei annaks see kaebajatele nende soovitud eesmärki.

Tuvastamiskaebuse menetlemisel ei ole kaebajatel võimalik vaidlustatud õppeaines tulemust

saada.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et asja menetlemata jätmine takistab õpingute

lõpetamist eksternina. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, siis tuvastamiskaebuse

menetlemisel ei ole võimalik kaebajatel soovitud eesmärki saavutada. Kaebajate väide,

vaidlustatud õppeaine on eeldusainega teisele õppeainele, ei saa olla takistuseks eksternina

õpingute jätkamisel. Samuti ei saa pidada õigeks kaebajate arvamust, mille kohaselt tuleb neil

bakalaureusekraadi saamiseks alustada õpinguid algusest peale. Tartu Ülikool on

määruskaebusele esitatud vastuses kinnitanud, et kaebajad saavad õpinguid lõpetada

eksternõppes, kuid väär on kaebajate väide sellest, et kohtumenetluse lõpetamine takistab

kaebajate edasisi õpinguid ja võimalust sooritada järgimisi õppeaineid (dtl 108).

Ringkonnakohtul puudub põhjus kahelda Tartu Ülikooli vastuses.

13. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

4. detsembri 2025. a määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)