2-24-107148/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Kelly-Tonili Hiiemäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-107148

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

835,63 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ, registrikood

11542046);

Hageja

lepinguline

esindaja:

Anu

Volmer

(e-post xxx);

Kostja: X (isikukood XXX, e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi X vastu võla nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 642,87 eurot, intressi 86,13 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 76,63 eurot. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 13.05.2023 krediidilepingu 1631173898177,

krediidilimiidiga 750 eurot. Lepingu aastane intressimäär oli 38% ja krediidikulukuse määr

44,39%. Kostja võttis lepingu alusel kasutusele krediiti 750 eurot. Kostja teostas lepingu

kehtivuse ajal makseid 73,73 eurot, millest 25 eurot arvestas krediidiandja põhivõla katteks,

36,23 eurot intressi katteks ning 12,50 eurot tasude katteks. Inkassomenetluses tasus kostja

17.11.2023 82,13 eurot, mille hageja arvestas põhivõla katteks.

3. BB Finance OÜ ütles lepingu 25.10.2023 üles ja loovutas nõuded hagejale ning teavitas kostjat

sellest 10.11.2023.

Kostja seisukoht

4. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

6. Kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 13.05.2023 krediidilepingu 1631173898177(dtl 53-58)

krediidilimiidiga 750 eurot, lepinguga oli fikseeritud intressimäär 38% aastas, krediidi

kogukuluga 1465,32 eurot, krediidikulukuse määraga 44,39%, mis ei ületanud laenude

väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

7. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 642,87 eurot, intressi 86,13 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 76,63 eurot.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 13.05.2023 tarbijakrediidilepingu (dtl 53-

58). Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja kostjale väljastanud krediiti 750 eurot.

9. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel

astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. BB Finance OÜ loovutas

oma nõuded hagejale, millest teavitati kostjat 10.11.2023 e-kirjaga (dtl 70). Seega on hagejal

alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.

10. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2

kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

2 / 6

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49

lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS

§ 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral

krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab

krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga

kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika,

võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad:

1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside

suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste,

täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6)

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse

suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema

sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse

ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal

analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral.

KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele.

11. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-

des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama

teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

3 / 6

•

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49

lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

•

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

•

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

•

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui

krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat

või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul

tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

12. Kohus kohustas hagejat 09.01.2026 kohtunõudega (dtl 89-94) esitama kostja pangakonto

väljavõtted tarbijakrediidilepingute sõlmimisele eelneva perioodi osas või muud tõendid,

millest nähtub, et kostja kohta kogutud teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

13. Hageja on hagiavalduses ja 22.01.2026 menetlusdokumendis selgitanud, et krediidiandja

kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning

ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud

teave on hageja hinnangul piisavalt selge järeldamaks, et krediidi väljastamisel oli kostja

maksevõimeline. Kostja esitatud andmete kohaselt oli tema igakuine netosissetulek 1300 eurot,

finantskohustused 100 eurot. Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekute õigsust EMTA

päringust saadud andmete alusel, mille analüüsi tulemusel saadi kostja keskmiseks

netosissetulekuks 912 eurot. Finantskohustustes lähtus krediidiandja kostja poolt esitatud

andmetest, eeldades kostja poolt esitatud andmete õigsust ning tegi päringud avalikesse

andmebaasidesse nagu Taust.ee, Krediidiinfo, rahvastikuregister. Kostjal puudusid lepingu

sõlmimise seisuga mistahes maksehäired, võlgnevused ning ülalpeetavad. Eeltoodud teave oli

krediidiandaja hinnangul piisav võimaldamaks hinnata kostja krediidivõimelisust.

Krediidiandja riskihinnangutest ja lepingu sõlmimisel kehtinud krediidiandja kehtestatud sise-

eeskirjast lähtuvalt määrati kostja igakuiseks maksevõimeks 145,51 eurot (sissetulek 912,00

eurot – finantskohustused 343,368 eurot – majapidamiskulud 377,52 eurot – puhver 45,6 eurot).

Eeltoodud andmete põhjal kujunes kostja maksimaalseks krediidilimiidiks 750 eurot. Lepingust

tulenev keskmine tagasimakse 750 euro suuruse krediidilimiidi puhul oli ca 24,42 eurot

(arvestades krediidi kogukulu ja 60 kuu pikkust tagasimakseperioodi), mis krediidiandja

hinnangul oli kostjale jõukohane.

14. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et

krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija

krediidivõime kontrollimisel. Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks küsinud laenu

andmisel kostja pangakonto väljavõtet või kogunud piisavalt muud teavet tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Lisaks märgib kohus, et hageja esitatud tõenditest Creditinfo

4 / 6

ja Taust.ee päringute kohta (dtl 50, 52) ei nähtu, millal ja kelle kohta päring on tehtud. Hageja

esitatud andmete ja tõenditest nähtuvate andmete alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja ei

ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud, st hageja esitatud andmed ei ole

piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud. Arvestades

eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034

lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Seega on krediidiandja eiranud

VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust

tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Krediidiandja on eiranud VÕS §-s 4034

lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et krediidiandja

oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.

15. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4

või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et krediidiandja

oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja

oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

16. Kohus tuvastas, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu

hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 09.01.2026 kohtunõudega võimaluse

täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete

kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja esitas 22.01.2026 ebaselge ümberarvutuse

ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas

VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.

17. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et

kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et

krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale

teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades

hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei

ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja

tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed

on muutunud sissenõutavaks.

18. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku

laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 09.01.2026 kohtunõudest

VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist. Hageja ei ole esile toonud

ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed

maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine

kehtib. _Muu hulgas sisaldab hageja põhinõue tulevikus sissenõutavaks muutuvaid makseid,

mida kohus aga täna koos juba sissenõuetavaks muutunud põhiosa maksetega ühtse summana

välja mõista ei saa. Kohus ei pea ise arvutama, milline osa maksetest on sissenõutavaks

muutunud ja milline mitte. Hageja märgib, et kostja sai laenu 750 eurot, millest tagastas 73,73

+ 82,13 = 155,86. Seega peaks põhinõue koos tulevikumaksetega olema mitte enam kui 750 –

155,86 = 594,14 eurot, mida hageja ka nõuab. Samas on ümberarvutuste tabelis (dtl 102-103)

märgitud nõude kogusummaks 676,27 eurot ja intressi summaks 41,76 eurot, millest nähtuvalt

ei lähe ümberarvutuste tabeli summad hageja nõude summaga kokku. Eeltoodust tulenevalt

5 / 6

asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel

põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

19. TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 835,63 eurot.

Menetluskulud

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta

hageja kanda.

21. Kostja pole käesolevas menetluses sisulisi seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

22. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik

6 / 6