3-25-2596/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2596

Haldusasi

U.S-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2025 otsuse nr

P5-V2025-135451 ja 08.07.2025 vaideotsuse nr 5.2-

3/13819-5 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja U.S , volitatud esindaja v.adv Peep Rajavere

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle

Magnus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada U.S-i kaebus.

2. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2025 otsus nr P5-V2025-135451 ja 08.07.2025

vaideotsus nr 5.2-3/13819-5 ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit uuesti lahendama

U.S-i avaldus soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.

3. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt U.S-i kasuks välja menetluskulud summas 797 eurot

ja 13 senti (koos käibemaksuga).

4. Avaldatavas kohtuotsuses asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.04.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-25-2596

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariigi 16.07.1992 määrusega nr 206 on kinnitatud „Soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega

tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (edaspidi loetelu nr 2).

2. U.S

esitas 10.02.2025

avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks

soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 alusel. U.S taotles

pensioni loetelu nr 2 osa XVIII Transport ja side, punkti 1 raudteetransport erialakoodide

14241 ja 16878 alusel diiselveduri juhina ja tema abina.

3. U.S-i tööraamatus (välja antud 19.07.1983) on järgmised kanded: 1) alates 18.07.1983

võetud tööle Balti Raudtee Tallinna depoosse diiselveduri juhi abina; 2) alates 02.11.1983

viidud üle veeremi remondilukksepaks; 3) alates 19.12.1983 viidud üle diiselveduri juhiks; 4)

alates 28.04.1984 töölt vabastatud; 5) alates 10.07.1986 võetud tööle Balti Raudtee Tallinna

depoosse diiselveduri juhi abina; 6) alates 25.10.1988 suunatud 7-kuulistele vedurijuhi

kursustele; 7) alates 22.05.1989 peale kursuste lõpetamist võetud tööle diiselveduri juhi abiks;

8) alates 13.03.1990 viidud üle diiselveduri juhiks ning 9) alates 23.07.1996 tööleping

lõpetatud.

4. OÜ Haapsalu Raudtee töölepingu nr 8 alusel asus U.S alates 05.10.1998 tööle vedurijuhi

abina, rongikoostajana, alates 18.10.1998 veeremijuhatajana. Tööleping lõpetati 03.05.2004.

5. OÜ Haapsalu Raudtee kinnitas 16.02.2025 teatises, et U.S töötas alates 05.10.1998

vedurijuhi abina, rongisaatjana, alates 18.10.1998 lisandusid veeremijuhataja ülesanded.

Veeremijuhataja tööülesandeks oli vastutada vedurite remondi ja tehnilise teenindamise eest

ning kontrollida tööde, mis on seotud uue veeremikoosseisu kasutuselevõtuga ja kõikide

remondiliikide ja moderniseerimisega, läbiviimist. Veeremijuhataja tööülesanded kuulusid

U.S-i igapäevatöö hulka.

6. U.S selgitas 18.02.2025 iseteeninduses saadetud kirjas, et alates 18.10.1998 töötas

vedurijuhina. Veeremijuhataja tööd eraldi ei olnud. Tema vastutas ohutu liikluse ja veduri

korrasoleku eest.

7. Iseteenindusest 20.03.2025 saadetud kirjas selgitas U.S, et veerem on rongikoosseisu

üldnimetus ning veeremi juhataja tegeleb oma ametiülesannetes vastutava rongijuhina, keda

võiks teiste sõnadega ka nimetada vanemaks rongijuhiks.

8. SKA 16.04.2025 otsusega nr P5-V2025-135451 ei määratud U.S-ile soodustingimustel

vanaduspensioni. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

U.S-i soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži (soodustsaaži) hulka

arvatakse töötamise perioodid diiselveduri juhi abina ja diiselveduri juhina: 1) alates

18.07.1983 kuni 28.04.1984; 2) alates 10.07.1986 kuni 24.10.1988; 3) alates

22.05.1989 kuni 23.07.1996; 4) alates 05.10.1998 kuni 17.10.1998, kokku 10 aastat 3

kuud ja 12 päeva.

U.S-i soodusstaaži hulka ei arvata töötamise aega OÜ-s Haapsalu Raudtee alates

18.10.1998 kuni 01.05.2024, kokku 25 aastat 6 kuud ja 13 päeva.

Loetelu nr 2 osa XVIII Transport ja side punktis 1 Raudteetransport on nimetatud

erinevad raudteetranspordiga seotud ametikohad, teiste hulgas ka erinevate vedurite

juhid ja nende abid, kuid veeremijuhatajat loetelus nr 2 nimetatud ei ole.

2(8)

3-25-2596

SVPS § 1 viimane lause sätestab, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andva staaži hulka ei arvata Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirjades loetletud

töödel osalise tööajaga töötamise aega. Riigikohus on selgitanud, et täistööaja ulatuses

töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle

iseloomulikud tegevused (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-1108, p 11). Seega on

soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks vaja täistööajaga võrdse aja

jooksul täita määruses toodud ametikoha ülesandeid. Käesoleval juhul järeldub sellest

sättest, et seadusandja lubab lugeda soodusstaaži hulka töötamise üksnes juhul, kui

täidetakse täistööajaga diiselveduri juhi ja tema abi tööülesandeid. Veeremijuhina

töötades ka vedurijuhi töö tegemist ei saa lugeda täistööajaga vedurijuhina

töötamiseks. OÜ Haapsalu Raudtee kinnitusel kuulusid veeremijuhataja tööülesanded

U.S-i igapäevatöö hulka. Järelikult ei töötanud U.S alates 18.10.1998 kuni 01.05.2024

igapäevaselt täistööajaga vedurijuhina, talle lisandusid ka veeremijuhataja ülesanded.

Ametijuhendi ja OÜ Haapsalu Raudtee teatise alusel oli veeremijuhataja

tööülesanneteks veeremi töö korraldamine.

U.S-il on täidetud soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks vajalik

25-aastane üldise pensionistaaži nõue, kuid täitmata on soodusstaaži nõue 12 aastat ja

6 kuud. Soodusstaaži on tõendatud 10 aastat 3 kuud ja 12 päeva.

9. U.S esitas SKA 16.04.2025 otsusele vaide, mis jäeti SKA 08.07.2025 vaideotsusega nr

5.2-3/13819-5 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Määruse nr 206 loetelude koostamise eesmärk oli selekteerida, milliste tööde ja ametikohtade

puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud, milliste puhul aga mitte.

Loetelu nr 2 osa XVIII „Transport ja side“ punktis 1 „Raudteetransport“ on nimetatud

erinevad raudteetranspordiga seotud ametikohad, teiste hulgas ka erinevate vedurite juhid ja

nende abid, kuid veeremijuhatajat loetelus nr 2 nimetatud ei ole. Veeremijuhataja ametikohta

ei ole seadusandja otsustanud lükata soodusstaaži andvate ametikohtade hulka ning SKA-l ei

ole pädevust nimetatud loetelu laiendamiseks (vt haldusasi nr 3-10-601).

Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelus nr 2 annavad õiguse soodustingimustel vanaduspensionile vastavalt

töötamine diiselrongi vedurijuhina ja elektrirongi vedurijuhina, samuti töötamine tema abina.

Raudteeveermejuhi ametikoha nimetus ei väljenda otseselt diisel- või elektrirongi

vedurijuhina töötamist. Raudteeveeremi mõiste tähendus on laiem. Selle all mõistetakse

üldiselt raudteel kasutatavate liiklusvahendite (vedurid, mootorvagunid, reisivagunid ja

kaubavagunid, eriveeremid) kogumit. Soodustingimustel vanaduspensionile on õigus üksnes

elektri- või diiselrongi vedaval vedurijuhil ja tema abil. Soodustingimustel vanaduspensionile

õiguse tekkimiseks on vaja täistööajaga võrdse aja jooksul täita määruses toodud ametikoha

ülesandeid (SVPS § 1; Riigikohtu lahend nr 3-17-1108, p 11).

OÜ Haapsalu Raudtee kinnitusel kuulusid veeremijuhataja tööülesanded U.S-i igapäevatöö

hulka. Ametijuhendi ja OÜ Haapsalu Raudtee teatise alusel oli veeremijuhataja

tööülesanneteks veeremi töö korraldamine. U.S ei töötanud alates 18.10.1998 kuni

01.05.2024 igapäevaselt täistööajaga vedurijuhina, kuna talle lisandusid ka veeremijuhataja

ülesanded.

Menetluses on esitatud OÜ Haapsalu Raudtee ametijuhend nr 3 (01.11.2000), mille kohaselt

on U.S-i tööülesanneteks veeremi töö korraldamine, veeremi kontrolli, hoolduse ja remondi

korraldamine, alluvate töö korraldamine. Ametiõigustena on märgitud õigus ametikohustuste

täitmisel kasutada transpordi- ja sidevahendeid. Esitatud ametijuhendil puudub vaide esitaja

3(8)

3-25-2596

allkiri, kuid samas kinnitas ka OÜ Haapsalu Raudtee 16.02.2025 teatises, et veermejuhataja

tööülesanded kuulusid U.S-i igapäevatöö hulka.

Juriidiliste faktide, s.o tegeliku töö sisu ja tööülesannete tuvastamiseks tunnistajate ütluste

alusel puudub SKA-l pädevus ning riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 281 ega

sotsiaalministri määrusest nr 59 §-st 28 ei tulene, et SKA-l on õigus tunnistajate ütlustega

tuvastada juriidilisi fakte.

10. U.S esitas 07.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 16.04.2025 otsuse nr P5-

V2025-135451 ja 08.07.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/13819-5 tühistamise ning vastustaja

kohustamise nõuetes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab, et vastustaja vaidlusalused otsused on õigusvastased järgmistel põhjustel.

11.1. Kaebajal on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni 5 aastat enne üldise

vanaduspensioniea täitumist (SVPS § 1 p 2 ja RPKS § 7 lg 1). Kaebajal on täitunud üldine

tööstaaž 25 aastat, mille on vastustaja tuvastanud 16.04.2025 otsuses. Kaebajal on täitunud

SVPS § 1 p-s 2 sätestatud soodusstaaž 12 aastat ja kuus kuud Vabariigi Valitsuse määrusega

nr 206 16.07.1992 „Soodustingimustel vanaduspensionide õigust andvate tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ loetelu nr 2 osa XVIII „Transport ja

Side“ koodide 12241 ja 16878 all kantud tervistkahjustavatel ja rasketel töödel, diiselveduri

juhi abina ja diiselveduri juhina. Seda kinnitavad järgmised tööraamatu kanded: 1)

18.08.1983-01.11.1983 Balti raudtee Tallinna depoos diiselveduri juhi abi (erialakood 12241,

16878); 2) 02.11.1983-18.12.1983 Balti raudtee Tallinna depoos veeremi remondilukksepp

(erialakood 16269, 16275, 18540); 3) 19.12.1983-28.04.1984 Balti raudtee Tallinna depoos

diiselveduri juhi abi (erialakood 12241, 16878); 4) 10.07.1986-24.10.1988 Balti raudtee

Tallinna depoos diiselveduri juhi abi (erialakood 12241, 16878); 5) 22.05.1989-12.03.1990

Balti raudtee Tallinna depoos diiselveduri juhi abi (erialakood 12241, 16878); 6) 13.03.1990-

23.07.1996 Balti raudtee Tallinna depoos diiselveduri juht (erialakood 12241, 16878); 7)

05.10.1998-17.10.1998 OÜ Haapsalu Raudtee vedurijuhi abi, rongikoostaja (erialakood

12241, 16878, 18726) ning 8) 18.10.1998-03.05.2004 OÜ-s Haapsalu Raudtee vedurijuhi-

veeremi juhataja (erialakood 12241, 16878, 13696, 16856).

11.2. Kaebaja esitas 20.03.2025 vastustajale OÜ Haapsalu Raudtee juhatuse liikme X.X e-

kirja, milles tööandja seaduslik esindaja selgitas, et veerem on rongikoosseisu üldnimetus ja

veeremi juhataja tegeleb oma ametiülesannetes vastutava rongijuhina, keda võiks teiste

sõnadega ka nimetada vanemaks rongijuhiks vms muu nimetusega; teisisõnu jätkas U.S tööd

rongijuhina ning tööandjal puudus töölepingu täiendamisel teadmine sõnastada veeremijuht

vanemaks rongijuhiks, diiselrongijuhiks, rongikoostajaks vms; U.S töötas esitatud

dokumentides toodud perioodil diiselrongi juhina ehk tegi seaduses kirjeldatud

tervistkahjustavat tööd (vt kaebuse lisa 3). Sellest hoolimata ei arvanud SKA soodusstaaži

hulka töötamist OÜ-s Haapsalu Raudtee 18.10.1998-03.05.2004 veeremi juhatajana, leides, et

veeremi juhataja tööülesanded on laiemad, kui vedurijuhi ülesanded ja täites vedurijuhi

ülesannetele lisaks veeremi juhataja täiendavaid tööülesandeid, ei teinud kaebaja nimekirja

kantud diiselrongi vedurijuhi või diiselveduri juhi tööd täistööajaga.

11.3. Kaebaja selgitas vaides, et tööandja muutis 18.10.1998 töölepingut, nimetades kaebaja

veeremi juhatajaks, et tõsta ta 2-liikmelises vedurijuhtide meeskonnas ülemaks, vastutavaks.

Sellega kaebaja palk tõusis, samuti pikenes puhkus, kuid ta tööülesanded jäid samaks – ta pidi

tegema vedurijuhi tööd (juhtima vedurit nii kaubarongi vedades, tellimussõite tehes kui ka

4(8)

3-25-2596

jaamas või depoos manööverdades). Töölepingu muudatusega kaasnes, et ta pidi hakkama

vedurit juhtides teisele vedurijuhile ülesandeid andma, nende täitmist kontrollima, vastutama

rongi ohutu liiklemise eest. Teine vedurijuht P.S , kes oli tööle asunud kaebajast pool aastat

varem ja kui kaebaja 05.10.1998 tööle asus, oli P.S vedurijuht ja kaebaja tema abi, kuid

juhataja X.X hakkas ruttu pidama kaebajat vastutustundlikumaks ja pädevamaks, mistõttu ta

pööras töötajate positsioonid vedurijuhtide meeskonnas ringi, määrates kaebaja veeremi

juhatajaks ja P.S jäi tema alluvusse. Nende tööpaar toimis edasi sisuliselt kui vedurijuht ja

vedurijuhi abi.

11.4. Veduri korrashoiu eest vastustamine väljendus igakordses väljasõidu eelses tehnilise

seisundi visuaalses kontrollis ja otsuse tegemises, kas rongiga saab välja sõita. Kui vedurid

vajasid hooldust või remonti, teavitas kaebaja sellest osaühingu juhatajat, kes tellis

spetsialiseerunud remondiettevõttelt – depoolt, remondi ja leppis kokku aja ning vedurijuhid

üksnes sõidutasid veduri remondiks depoosse. Vedurijuhid tegelesid üksnes lihtsamate

hooldus- ja remonditöödega, nt piduriklotside vahetamisega, kuid seda tuli ette harva.

11.5. Kaebaja töötamist diiselveduri juhina ja diiselrongi vedurijuhina tõendab ka OÜ

Haapsalu Raudtee asutaja ja juhatuse liikme X.X poolt kirjutatud raamat „Haapsalu raudtee

1997-2004) (vt kaebuse lisa 5), kus X.X on loetlenud Haapsalu raudtee töötajad ja nende

töötamise aja ning ameti, mille kohaselt töötas kaebaja 05.10.1998-03.05.2004 Haapsalu

raudtees vedurijuhina. Kaebaja viitas, et X.X ei tee oma raamatus vahet kaebaja töötamisel

vedurijuhina enne 18.10.1998 töölepingu muutmist ja pärast seda, sest kaebaja töö oligi

vedurijuhi töö.

11.6. Vaidemenetluses on kaebaja esitanud vastustajale ka oma paarimehe P.S-i seletuse,

mis tõendab, et kaebaja töötas kuni raudtee sulgemiseni vedurijuhina. Kaebajale ei ole

tutvustatud veeremijuhataja ametijuhendit, millele vastustaja oma otsuses viitas. See

ametijuhend ei kajasta kaebaja tööülesandeid õigesti.

11.7. On tõenäoline, et X.X soovis töölepingu muutmisel kasutada diiselveduri juhi ja

diiselrongi vedurijuhi töö kohta õigusaktides kasutatud nimetust. Nii kehtis kaebaja Haapsalu

raudtees töötamise ajal raudteeseadus (01.05.1999. a redaktsioonis) ja selle § 19 lg 1 nimetas

rongi juhtimist „raudteeveeremi juhtimine“ ning määratles, et raudteeveeremit võib juhtida

isik, kellele on väljastatud vedurijuhiluba. Seda kinnitab ka nt teede ja sideministri 08.08.2000

määrusega nr 65 kinnitatud vedurijuhtide eksamineerimise korra § 4, kus kasutatakse

väljendit veeremi juhtimisõigus, mille kohta väljastatakse vedurijuhiluba. Hetkel kehtiva

raudteeseaduse § 56 lg 1 kohaselt juhib raudteeveoks vajalikku veeremit vedurimeeskond, mis

koosneb kahest liikmest – vedurijuhist ja vedurijuhiabist. Ehk veeremi juhtimine on

vedurijuhi töö ning seetõttu võib vedurijuhti nimetada ka veeremi juhiks või juhatajaks.

11.8. Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6), kui ei

ole välja selgitanud kaebaja tegelikke tööülesandeid perioodil 18.10.1998-03.05.2004.

Vastustaja ei ole täitnud selgitamis- ja abistamiskohustust, kui ei selgitanud kaebajale, et tal

on õigus tõendada oma tööülesannete sisu tunnistaja ütlustega. Samuti ei selgitanud vastustaja

kaebajale võimalust taotleda menetluse peatamist ja kohtusse pöördumise õigust.

11.9. Vastavalt 05.10.1998 sõlmitud töölepingule nr 8 (vt kaebuse lisa 2) asus kaebaja

05.10.1998 tööle OÜ-sse Haapsalu raudtee vedurijuhi abina, rongikoostaja ametikohale (p

2.1). Kaebaja asus tööle täistööajaga (p 3.1). Vastavalt lepingu punktile 9 määrati vedurijuht

alates 18.10.1998 käskkirjaga nr 3 veeremi juhatajaks.

11.10. Et kaebaja töö sisuks oli diiselveduri juhi töö, tõendab kaebajale 01.03.2001

väljastatud vedurijuhiluba (vt kaebuse lisa 7).

5(8)

3-25-2596

11.11. Kaebaja juhtis OÜ-s Haapsalu raudtee töötades veeremina kahte tööandjale kuuluvat

töötavat diiselvedurit (mootorvedurit) M62, mille erastamisest X.X oma raamatu 3. leheküljel

kirjutab ning vedurist ja vagunitest koosnevat rongikoosseise.

11.12. Vastustaja on jätnud sisustamata, milliseid tööülesandeid kaebaja veeremi töö

korraldamise all silmas peab. Kaebaja selgitab, et kõik veeremi juhi ja vedurijuhi ülesanded

langevad kokku.

11.13. Vastustaja viitab 16.04.2025 otsuses OÜ Haapsalu raudtee 16.02.2025 teatisele, et

veeremijuhataja tööülesandeks oli vastutada vedurite remondi ja tehnilise teenindamise eest

ning kontrollida tööde, mis on seotud uue veeremikoosseisu kasutuselevõtuga ja kõikide

remondiliikide ja moderniseerimisega, läbiviimist. Selle sisu on osaliselt ebaõige. U.S ei

saanud vastutada veeremi tehnilise korrasoleku eest, sest OÜ-l Haapsalu raudtee puudusid

vedurite hooldamiseks ja remondiks vajalikud tingimused, puudusid nii remondidepoo,

tõsteseadmed kui ka remondilukksepad (vt väljavõte X.X raamatust). Juhatuse liikmed, kes

selle on andnud (kaebajale ei ole teada, kas allkirjastas X.X või Y.Y), on juhatuse liikmeks

valitud alles 2020. ja 2024. a, mida tõendab äriregister (vt kaebuse lisa 8). See on 16-20 aastat

pärast U.S-i töötamise ja raudteeliikluse lõppu.

11.14. Asjaolu, et 18.10.1998 töölepingu muudatus oli formaalne, tõendavad tunnistaja

ütlused. Tunnistaja ei saanud aru, et kaebaja töötamise ajal oleks nii tema ja kaebaja

alluvussuhe kui ka tööülesanded muutunud, nad tegid kõiki töid koos ja vaheldumisi. Samuti

tõendavad tunnistaja kirjalikud ütlused, et vedurijuhi töö rongikoosseisu tehnilise korrasoleku

eest vastutamisel seisnes üldkontrollis ehk väljasõidu eelses ülevaatuses, nagu kaebaja seda

oma kaebuses nimetab. Remonditööd tellis firma juht, mitte vedurijuht ega veeremi juhataja

ning remonditööd teostas Tallinnas tellitud remondibrigaad, mitte vedurimeeskonna liikmed.

Tunnistaja kirjalikud ütlused tõendavad, et vastustaja seisukoha lisaks 2 olev OÜ Haapsalu

Raudtee teatis veeremi juhataja tööülesannetest, ei kajasta tegelikult vedurimeeskonna

liikmete tegelikke tööülesandeid. Kaebaja töötamise ajal ei toimunud mingit veeremi

kasutuselevõttu ega vedurite moderniseerimist. Seega ei saanud kaebaja veeremi juhatajana

neid töid korraldada ega nende eest vastutada.

12. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

12.1.

Vastustaja jääb vaidlusalustes otsustes toodu juurde. Soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvatud kaebaja töötamist 18.10.1998-

03.05.2004 veeremijuhatajana, sest sellist ametikohta ei ole loeteludesse lisatud.

12.2.

Veeremi juhataja ametikoht ei ole sama, mis diiselrongi vedurijuhi ametikoht (vt

töölepingu muudatus 18.10.1998, tööandja 16.02.2025 teatis, tööandja esitatud veeremi

juhataja ametijuhend (kinnitatud 01.11.2000), raudteeseadus § 2 p 26 ning raudteeseadus

(jõustus 31.03.2004) § 3 p 8).

12.3.

Kaebaja kinnitas vaides, et jätkas ka pärast 18.10.1998 tööd diiselvedurijuhina. OÜ

Haapsalu Raudtee juhatuse liige on 20.03.2025 kinnitanud (vt kaebuse lisa 3), et veeremi

juhataja tegeleb oma ametiülesannetes vastutava rongijuhina ning et kaebaja jätkas tööd

rongijuhina. Mõlemad väidavad, et veeremi juhataja on rongijuht ning on selgitanud, mis võis

olla põhjuseks, et kaebaja ametinimetuseks sai veeremi juhataja (vastutav rongijuht,

vanemrongijuht). Tunnistaja on oma tunnistuses väga napisõnaline. Ta tunnistab, et töötas ise

vedurijuhina ja sellena töötas ka kaebaja ning OÜ-l Haapsalu Raudtee oli üks vedur –

diiselvedur M62. Veeremi juhataja ametikohast kui sellisest tunnistuse kohaselt tunnistaja

teadlik ei olnud. Võttes arvesse tunnistuses tunnistatut, kaebaja selgitusi ja haldusmenetluses

6(8)

3-25-2596

kogutud dokumente, siis ei ole vastustajal vastuväiteid, kui kohus leiab, et on võimalik

tuvastada kaebaja töötamine 18.10.1998-03.05.2004 diiselveduri juhina.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus leiab, et käesolev kaebus tuleb rahuldada, kuivõrd asjas on tõendatud, et kaebaja

täitis perioodil 18.10.1998-03.05.2004 diiselveduri juhi ülesandeid OÜ-s Haapsalu Raudtee.

14. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas soodustingimustel

vanaduspensioni määramiseks on kaebajal täidetud 12 aasta ja 6 kuu pikkune soodusstaaži

nõue.

15. Tulenevalt RPKS § 7 lg-st 1 on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 65-

aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud RPKS 8. peatükis sätestatud

pensionistaaž. Vastavalt SVPS preambulale kohaldatakse soodustingimustel

vanaduspensionile RPKS sätteid, arvestades SVPS erisusi. Tulenevalt SVPS § 1 punktist 2 on

õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist

kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava

tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt

25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel.

16. Vastavalt loetelu nr 2 osa XVII punkti 1 erialakoodide 14241 ja 16878 all on nimetatud

diiselveduri juhti ja tema abi.

17. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kaebajal on täitunud

üldine 25-aastane tööstaaži nõue; 2) kaebaja on töötanud soodustingimustel vanaduspensioni

õigust andval ametikohal perioodidel 18.08.1983-28.04.1984, 10.07.1986-24.10.1988,

22.05.1989-23.07.1996, 05.10.1998-17.10.1998; 3) vastustaja ei vaidle vastu sellele, et

kaebaja töötas soodustingimustel vanaduspensioni õigust andval ametikohal perioodil

18.10.1998-03.05.2004 juhul, kui kohtu hinnangul on see võimalik tuvastada. Ühtlasi puudub

vaidlus, et kaebaja töötas perioodil 18.10.1998-03.05.2004 OÜ-s Haapsalu Raudtee

(tööraamatu kanne nr 17; digitaalse toimiku leht (dtl 20) ning töölepingu kohaselt oli

määratud alates 18.10.1998 vedurijuht ka veeremijuhatajaks (töölepingu p 9; dtl 25). Asjas on

tõendatud, et kaebajale väljastati vedurijuhiluba 01.03.2001 (dtl 53). Lisaks on X.X koostatud

raamatus kajastatud Haapsalu Raudtee personal, kust nähtub, et kaebaja töötas perioodil

05.10.1998-03.05.2004 vedurijuhina (dtl 39). Eelnev viitab selgelt, et kaebaja täitis ka

perioodil 18.10.1998-03.05.2004 vedurijuhi ülesandeid. Samas aga on vastustaja

vaidlusalustes otsustes kahtluse alla seadnud, kas kaebaja täitis vedurijuhi ülesandeid

täistööajaga, nagu nõuab soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks SVPS § 1

viimane lause.

18. Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistaja ütlused, et kaebaja töötas perioodil 18.10.1998-

03.05.2004 OÜ-s Haapsalu Raudtee ametikohal, mille tööülesanded vastasid diiselveduri juhi

tööülesannetele ning kaebaja töötas täistööajaga sellel ametikohal. Nii on tunnistaja

haldusmenetluses selgitanud 05.11.2025, et töötas Haapsalu raudteel 01.05.1998-03.05.2004

vedurijuhina ning töökoormuse suurenemisel tuli tööle ka kaebaja vedurijuhiks; tunnistaja

töötas kaebajaga vahetustega ning nende tööülesandeks oli veduri korrashoid veeremi

vedamiseks ja liikluse jälgimine raudteetrassil ja ülesõidul; vaheldumisi koostati

rongikoosseise (dtl 40). Ka kohtumenetluses on tunnistaja selgitanud, et töötas OÜ-s

Haapsalu Raudtee vedurijuhina 1998-2004 ning ka kaebaja töötas vedurijuhina; vastastikust

alluvussuhet kaebaja ja tunnistaja vahel ei olnud ning see ei muutunud kogu koos töötamise

aja; tööülesandeid tehti koos (dtl 115). Tunnistaja töötamist OÜ-s Haapsalu Raudtee

kaebajaga samal perioodil tõendab tunnistaja tööraamat (dtl 43).

7(8)

3-25-2596

19. Kuigi vastustaja on tuginenud OÜ Haapsalu Raudtee 16.02.2025 teatisele, mille on

allkirjastanud juhatuse liige Y.Y (dtl 80), siiski on kaebaja esitanud juhatuse liikme X.X

20.03.2025 selgitused, mis on järgmised: „Veerem on rongikoosseisu üldnimetus ning

veeremi juhataja tegeleb oma ametiülesannetes vastutava rongijuhina, keda võiks teiste

sõnadega ka nimetada vanemaks rongijuhiks vms muu nimetusega. Teisisõnu jätkas U.S

[U.S] tööd rongijuhina ning tööandjal puudus töölepingu täiendamisel teadmine sõnastada

veeremijuht vanemaks rongijuhiks, diiselrongijuhiks, rongikoostajaks vms. U.S [U.S] töötas

esitatud dokumentides toodud perioodil diiselrongi juhina ehk tegi seaduses kirjeldatud

tervistkahjustavat tööd.“ (dtl 26). Seega kinnitab ka OÜ Haapsalu Raudtee, et kaebaja täitis

perioodil 18.10.1998-03.05.2004 vedurijuhi ülesandeid.

20. Vastustaja on viidanud ka OÜ Haapsalu Raudtee veeremi juhataja ametijuhendile, mis on

kinnitatud 01.11.2000 (dtl 81). Samas ei nähtu, et seda oleks kaebajale tutvustatud ning sellel

puudub ka kaebaja allkiri (dtl 81), mistõttu esitatud tõendeid kogumis hinnates ei tõenda

nimetatud ametijuhend, et kaebaja vedurijuhi tööülesandeid ei täitnud.

21. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse tervikuna ning tühistab vaidlusalused

otsused. Ühtlasi kohustab kohus vastustajat uuesti lahendama kaebaja taotlus

soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks, võttes arvesse käesolevas otsuses toodud

põhjendusi.

22. Arvestades, et kohus rahuldab kaebuse, siis puudub vajadus ülejäänud kaebaja väidete

käsitlemiseks.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja

kanda. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulu summas 797,13 eurot, millest

õigusabikulu on 781,20 (sh käibemaks) ning tunnistajatasu summas 15,93 eurot. Kohtu

hinnangul on tegemist mõistlike ja põhjendatud kuludega (HKMS § 109 lg 6), mistõttu tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 797,13 eurot (koos

käibemaksuga).

24. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS §

175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)