2-25-17928/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-17928

Tsiviilasi

N.K.S hagi T. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagist loobumise avalduse vastuvõtmine ja menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja N.K.S, välismaa kood 559310-4697, lepinguline

esindaja T.X;

Kostja T. L. , isikukood XXX , lepinguline esindaja E.D .

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu N.K.S hagist loobumise avaldus.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-17928 N.K.S hagi T. L. u vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

3. Jätta Rediem Capial AB menetluskulud N.K.S enda kanda ja T. L. u

menetluskulud jätta N.K.S kanda.

4. Määrata T. L. u hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 446,60 eurot.

5. Mõista välja N.K.S-ilt T. L. u kasuks menetluskulud 446,60 eurot.

6. Tagastada N.K.S taotlusel hagiavalduse esitamisel tasutud pool riigilõivu 50

eurot OÜ GS Core (registrikood 16183586) arvelduskontole nr

EE252200221082378306 selgitusega „Poole riigilõivu tagastamine, tsiviilasi

nr 2-25-17928“.

7. Toimetada määrus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. N.K.S (hageja) esitas 24. oktoobril 2025 Tartu Maakohtule hagi T. L. u (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja nõude kostja vastu TF

Bank AB (publ.) Eesti filiaali (esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel 26. märtsil 2026 sõlmitud

järelmaksulepingust nr 14925819 tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Esialgne

võlausaldaja loovutas 6. septembril 2024 nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 169,37 eurot, viivised 36 eurot, sissenõudmisega seotud kulud

30 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi

esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Maakohus võttis hagi menetlusse 27. jaanuari 2026 määrusega.

3. Kostja esitas 13. veebruaril 2025 kohtule vastuse hagile, milles leiab, et hagi on tõendamata

ning tuleks jätta rahuldamata. Kostja kinnitab, et ei ole sõlminud TF Bank AB Eesti filiaaliga

ühtegi lepingut ning on pettuse ohver. Kostja esitas avalduse kriminaalmenetluse

algatamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Hageja esitas 4. märtsil 2026 maakohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse

lõpetamiseks. Hageja märkis, et tutvunud kostja vastusega ning arvestades vaidlusalust nõuet,

peab hageja otstarbekaks hagist loobuda. Hageja palub menetluse lõpetamisel jätta

menetluskulud poolte endi kanda ning tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust.

5. Kostja teatas 6. märtsi 2026 seisukohas, et nõustub hagist loobumisega. Kostja märkis, et

kuna hageja esitas hagist loobumise, sest kostja vaidlustas hagi, siis palub kostja hagejalt välja

mõista kotja menetluskulud summas 446,40 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud hageja taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagist loobumise

avaldus tuleb vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus hagist

loobuda. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine

protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse

avaldus toimikusse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse

väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale

avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude

väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. TsMS 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab

kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

8. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võttu. Hagist loobumine on kooskõlas TsMS §

429 lg-s 1 ja 3 sätestatuga ega riku olulist avalikku huvi. Eelmärgitut arvestades lõpetab kohus

asjas menetluse kohtuistungit pidamata ja otsust tegemata.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus

on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

9. Kohus esitab TsMS § 173 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub

hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud.

Kohus on seisukohal, et kuna hageja on hagist loobunud ja see ei olnud tingitud sellest, et

kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist, tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda

kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabiteenuse kuludest

summas 446,40 eurot (käibemaksuga).

11. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt

seadustiku §-s 218 sätestatule.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt lepinguline esindaja osutas õigusteenust kokku 3

tundi, mille käigus tehti järgmised toimingud: hagiavaldusega tutvumine ja selle

analüüsimine; kostja esialgse seisukoha kujundamine; hagile vastuse koostamine;

menetlusdokumendi vormistamine ja kohtule esitamine. Kostja tasus õigusabi osutajale

kokkulepitud hinnaga 148,80 eurot tunnis (käibemaksuga).

Kohus leiab, et nimetatud toimingud on otseselt seotud käesoleva tsiviilasja menetlemisega

ning olid kostja õiguste kaitsmiseks vajalikud ja põhjendatud. Samuti ei ületa esindaja poolt

märgitud ajakulu mõistlikku ja vajalikku ulatust. Arvestades menetlusdokumendi

koostamisega seotud analüüsi- ja ettevalmistustööd, on 3 tundi ajakulu põhjendatud. Ka

esindaja tunnitasu ei ületa keskmist tasu juristi poolt osutatava õigusteenuse eest ning seda

tuleb pidada mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kostja lepingulise esindaja kulusid

põhjendatuks ja vajalikuks ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas

446,40 eurot.

12. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot. Hageja taotleb tagastada pool

tasutud riigilõivust hageja esindaja OÜ GS Core kontole EE252200221082378306,

Swedbank. TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui

hageja loobub hagist. Kuna kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asja menetluse, on

hageja taotlus poole tasutud riigilõivu 50 euro tagastamiseks põhjendatud.

13. TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse

ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1 kohaselt

võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Seega on määrus

edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik