1-25-3063/36 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-25-3063

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2026, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-3063 (21233001257)

Kohtukoosseis

kohtunik Innokenti Menšikov, rahvakohtunikud Tarmo Raud ja

Alina Kalistratova

Kohtuistungi sekretär

Ilona Pudova

Tõlk

Valentina Michelson

Kriminaalasi

Igor Rõkov süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 2 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margit Pärn

Süüdistatav

Igor Rõkov

isikukood 39807263745; Eesti Vabariigi kodakondsus; elukoht

XXX; XXX; emakeel vene keel; töökoht puudub; varem

kriminaalkorras karistamata; tõkend puudub (kahtlustatavana

kinni peetud 25.–26.11.2021)

Kaitsja

vandeadvokaat Deniss Matvejev määratud korras

RESOLUTSIOON

Tunnistada Igor Rõkov süüdi KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus

4 aastat ja 10 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Igor Rõkovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise

aeg 25.11.2021–26.11.2021, s.o 2 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

mõista 4 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta Igor Rõkovile mõistetud karistus tingimisi kohaldamata

katseajaga 5 aastat. Karistust ei pöörata täitmisele, kui Igor Rõkov ei pane kohtu

määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.t alates

09.02.2026.

1-25-3063

Rahuldada kannatanu E.B (isikukood XXX) tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes, s.o

3000 (kolm tuhat) euro ulatuses. Mõista Igor Rõkovilt kannatanu E.B kasuks välja 3000

(kolm tuhat) eurot, mis tuleb kanda E.B arvelduskontole nr XXX.

Rahuldada kannatanu E.B tsiviilhagi varalise kahju nõudes osaliselt, s.o 20

(kakskümmend) euro ulatuses. Mõista Igor Rõkovilt kannatanu E.B kasuks välja 20 eurot,

mis tuleb kanda E.B arvelduskontole nr XXX.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Igor Rõkovilt

riigituludesse menetluskuluna esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha

2215 eurot, ekspertiisikulud 84 eurot ning määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

2168,76 eurot (sh käibemaks 419,76 eurot), kokku 4467,76 eurot.

Valitud kaitsjale makstud tasu, s.o 1200 eurot, jätta KrMS § 175 lg 1 p 1 ning § 180 lg 1

alusel Igor Rõkovi enda kanda.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et Igor Rõkovil on õigus menetluskulud summas 4467,76

eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 (SEB

pank) või EE522200221013264447 (Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank)

või EE957700771001523585 (LHV pank) või EE774204278607566704 (Coop Pank).

Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „Igor Rõkov, 1-25-3063,

kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja

kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes

soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru

Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 2. märtsil 2026. Otsusele võib esitada Tartu

Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o

määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama,

vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

1. Igor Rõkovi süüdistatakse selles, et tema 18.11.2021 kella 23.20 paiku XXX juures lõi

kurikasarnase jäiga esemega korduvalt E.B-le pea ja keha piirkonda. Igor Rõkov põhjustas oma

teoga kannatanule E.B-le füüsilist valu ja tervisekahjustused – parema otsmikuluu nihketa murru,

1-25-3063

parema sarnaluu nihketa murru, parema silmakoopa lateraalse ja mediaalse seina nihketa murrud,

mis läbivad parema silmakoopa ülaseina, eesmist koljupõhimikku ning ulatuvad kiilluu

väiketiivani läbides risti nägemiskanalit. E.B-le põhjustatud tervisekahjustus on pikaajaline

kestusega rohkem kui 4 kuud (koljupõhimiku luude murd keskmiselt 150-165 päeva).

Sellega pani Igor Rõkov toime KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o raske

tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas kannatanule vähemalt neli kuud kestva

tervisehäire.

Kohtuistung

2. Süüdistatav Igor Rõkov ei tunnistanud ennast süüdi ja andis ütlusi selle kohta, et konflikti

algatajaks oli kannatanu. Ta lõi kannatanut enesekaitseks. Kaitsja on seisukohal, et antud juhul

tegemist on KarS §119-1 ettenähtud kuriteokoosseisuga (kaklus). Peale selle, kõik mõistlikud

menetlustähtajad on käesolevaks ajaks lõppenud.

Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

3. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite

hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed

asetatakse omavahelisse konteksti.

4. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu

või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti

korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse

teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

5. Kohtukoosseis leiab, et Igor Rõkovi süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist

kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.

6. KarS § 118 lg 1 p 2 sätestab vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on

põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või

puuduv töövõime. KarS § 118 on KarS § 121 kvalifitseeritud koosseis, mis tähendab, et

tuvastada tuleb kõik KarS § 121 lg-s 1 sätestatud esimese alternatiivi, s.o teise inimese tervise

kahjustamise, koosseisutunnused. Igor Rõkovile on esitatud süüdistus KarS § 118 lg 1 p-s 2

sätestatud kuriteokoosseisu esimeses alternatiivis, s.o kui ta on põhjustanud tervisehäire, mis

kestab vähemalt neli kuud. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas E.B-l esines tervisekahjustus, kas

tervisekahjustusega põhjustatud tervisehäire kestis vähemalt neli kuud ning kas tervisekahjustuse

tekitas temale Igor Rõkov. Subjektiivsest küljest peab tegu olema tahtlik, tagajärje suhtes peab

isikul olema tahtlus tervisekahjustuse tekitamise suhtes, kuid selles osas, et tegemist on just raske

tervisekahjustusega piisab ka ettevaatamatusest (RKKKo 1-16-5213/61, p 10-17 ja otsus nr 1-17-

105/35, p 10)

7. Kohus tuvastas, et kannatanul esines 18.11.2021 tervisekahjustus. Isiku läbivaatuse

protokollist (KoTo lk 1-4), SA Narva Haigla kiirabikaardilt ja patsiendikaardilt (KoTo lk 5-9)

nähtub, et kohe pärast sündmist kannatanu E.B-l olid tuvastatud kehavigastused – koljusisene

vigastus, konkussioon, pindimine peavigastus, silmalau ja silmaümbruse kontusioon, pindimine

peavigastus, kõrva pindimine peavigastus. Alkoholilõhn suust. Sündmuskohal selgitas

kannatanu, et ta sai peksa kurikaga, teadvuse kaotanud, pea valutab, iiveldab.

1-25-3063

Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr XXX (KoTo lk 10-13) kohaselt, kannatanul esinesid

järgmised kehavigastused: parema otsmikuluu nihketa murru, parema sarnaluu nihketa murru,

parema silmakoopa lateraalse ja mediaalse seina nihketa murrud, mis läbivad parema silmakoopa

ülaseina, eesmist koljupõhimikku ning ulatuvad kiilluu väiketiivani läbides risti nägemiskanalit.

E.B-le põhjustatud tervisekahjustus on pikaajaline kestusega rohkem kui 4 kuud (koljupõhimiku

luude murd keskmiselt 150-165 päeva). On alust arvata, et vigastused on tekitatud tömbi

vägivalla toimel löögist tömbi esemega, võimalik, et kurikaga, määruses näidatud ajal –

18.11.2021.

8. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku

tuvastamise kord“ § 1 lg 2 järgi on tervisekahjustus sama määruse mõttes organismi elundite ja

kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus

või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise,

psüühilise või muu teguri toimel. Arvestades eelnimetatud definitsiooni, on võimalik järeldada,

et E.B-l esines 18.11.2021 tervisekahjustus.

9. Süüdistuses on Igor Rõkovile ette heidetud tervisekahjustuse tekitamist, mis põhjustas

vähemalt neli kuud kestva tervisehäire. Eksperdiarvamuse järgi põhjustab E.B-l esinev vigastus

tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli kuud. Kohtu hinnangul kinnitavad nii ekspertiisiakt

kui ka kannatanu ütlused, et Igor Rõkovi teo tagajärjel tekkis E.B-l tervisehäire, mis kestis üle 4

kuu.

10. Viimaks tuleb tuvastada seegi, kuidas E.B vigastuse sai ning kas Igor Rõkov on see isik,

kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse. Selle osas puuduv asjas igasugune vaidlus. Ka

süüdistatav ei eita kannatanu löömist puidust esemega, kuid süüdistatav on arvamusel, et ta

tegutses hädakaitse seisundis.

Kohus leiab, et löömine ja sellest tingitud vigastus on tõendatud esmalt kohtuistungil antud

kannatanu ütlustega. Kannatanu E.B ütlustest nähtub, et umbes 20 minutit enne sündmust tal

tekkis konflikt parklas baari Ro-Ro juures Igor Rõkovi seltskonnaga. Nad viibisid autos ja

tarvitasid alkoholi. Ta küsis, kas nende seas on olemas kaine autojuht, millele nad vastasid

jämedalt. Siis ta hakkas helistama politseisse, et teavitada politseid tekkinud olukorrast. Siis

I.Rõkov koos teistega sõitsid ära. Nad kohtusid neid jälle juba Rakvere tänaval. Neist paar korda

sõitis mööda see sõiduauto, milles viibis see sama seltskond. Megamarketi juures seisis pargitud

auto ja sellest tuli veel 4 inimest, hakkasid liikuma tema suunas. Ta lootis, et seda konflikti mitte

eskaleeruda enam, hakkas neile vastu minema, sest ta arvas, et lihtsalt nad suhtlevad, ta oli koos

oma emaga, tal olid käed taskus ja ta ei kavatsenud mingisuguseid tegevusi ette võtta. Kui ta

juba lähenes seltskonnale, ta otsustas nagu tagasi vaadata, et vaadata, kus on tema sõbrad. Nad

olid seal tänava alguses kuskil, vist 50 meetri kaugusel. Tema ema oli tema selja taga paari

meetri kaugusel. Sel ajal, kui ta oli pea ära keeratud, ta vaatas just oma ema peale, siis teda löödi

pea piirkonda vastu kukalt. Ta kukkus maha, ja võimalik, et mingi aja jooksul kaotas teadvuse.

Arvestades seda, et tema koljus ragin käis, et see oli mingi kõva ese, kaika moodi. Peksmine

jätkus. Teda peksti mingi kõva esemega või siis kätte ja jalgadega. Oli mitu lööki vastu keha ja

pead.

Mingil hetkel ta tõstis pea, ja ta nägi inimest, kellel oli mingi pikk ese käes, kes püüdis selle

esemega E.R-i lüüa. Saades aru, et ka tema võib vastu pead löögi saada, ta püüdis püsti tõusta ja

püüdis seda isikut selle kaikaga eemale tõugata. Sel hetkel ta sai veel ühe löögi vastu külge.

1-25-3063

11. Kohtus olid ülekuulatud tunnistajad kannatanu seltskonnast, nimelt V.I, Z.L , T.X. Y.I,

E.R. Nad kinnitasid kannatanu ütlusi, tunnistaja Z.L andis ka ütlusi selle kohta, et just Igor

Rõkovi käes oli kurikasarnane eseme ja I.Rõkov lõi sellega kannatanut vastu pead. Salvestise

vaatlusprotokolliga (KoTo lk 24,25) on kinnitatud, et 18.11.2021 kell 23.02 E.B helistas

numbrile 112 ja teatas, et baari Ro-Ro juures autos numbriga XXX istuvad alkoholijoobes

inimesed. Natuke hiljem ütleb, et see auto sõitis ära.

12. Süüdistatav Igor Rõkovi versioon toimunust erineb kannatanu ja ülalnimetatud

tunnistajate versioonist. Tema ütluste kohaselt, baari Ro-Ro juures algatas konflikti kannatanu

E.B. Tema koos sõpradega istus autos, nende juurde tuli purjus kannatanu, kes hakkas esitama

nendele pretensioone, tahtis neid sealt ära ajada. Nad sõitsid ära. Mõne aja pärast nad kohtusid

Rakvere tänaval kannatanu ja tema seltskonnaga. Keegi neist viskas pudelit nende sõiduki

suunas, karjusid midagi. Nad peatasid autod ja nägid, et nende suunas jookseb kannatanu

seltskond. Tema ja I.O lahkusid autost, ta võttis autost puidust eseme kuna ehmus. Nägi, et

kannatanu käes helgib midagi. Kannatanu hakkas teda ründama, püüdis lüüa. Ta püüdis ennast

kaitsta, lõi kannatanud esemega vastu käsi, võib-olla ka vastu pead. Kannatanu kukkus. Ta ei

löönud kannatanut jalgadega. Megamarketi juurde nad sõitsid eesmärgiga külastada seal asuvat

Avenju klubi.

13. Kohtus olid ülekuulatud ka tunnistajad I.Rõkovi seltskonnast. Tunnistaja V V andis

ütlusi, et baari Ro-Ro juures tekkinud konflikti algatajaks oli kannatanu, talle ei meeldinud, et

nende auto oli pargitud baari juures, kannatanu käitus ebaviisakalt, ütles, et kutsub politsei välja.

Nad sõitsid ära ja natuke hiljem kohtusid kannatanu seltskonnaga veel kord, sel korral Rakvere

tänaval Megamarketi juures. Keegi sellest seltskonnast hakkas karjuma, et peata ja räägime. Nad

peatusid. Igor Rõkov ja E.B väljusid autost. Rõkovi käes oli kepp. Kannatanu püüdis I.Rõkovit

käega kinni võtta, Rõkov astus natuke tagasi. Rohkem ta midagi ei näinudki. Ta väljus autost ja

hakkas kaklema inimesega kannatanu seltskonnast. Mida tegi I.Rõkov, ta ei näinud.

Megamarketi juurde nad sõitsid ilma eesmärgita, lihtsalt sõitsid mööda linna ringi.

Tunnistaja Z P kinnitas I.Rõkovi ütlusi Ro-Ro juures tekkinud konflikti osas. Nad sõitsid Ro-

Ro juurest ära ka kohtusid kannatanu koos teistega Megamarketi juures. Kannatanu hakkas

karjuma agressiivselt midagi nende suunas. Keegi neist viskas klaaspudeli auto suunas. Nad

peatasid auto. Kannatanu jooksis nende juurde oma seltskonnaga. Nad väljusid autost ja kõik

hakkasid kaklema omavahel. Mis toimus I.Rõkovi ja kannatanu vahel, ta ei näinud kuna ise

kakles Z.L-iga. I.Rõkovi käes oli puidust eseme, mida ta võttis autost.

Tunnistaja E.B selgitas kohtuistungil, et Ro-Ro klubi juures purjus kannatanu hakkas neid

solvama, nad sõitsid ära ja kohtusid veel kord kannatanut koos teistega Megamarketi juures.

Kannatanu seltskond hakkas karjuma nende peale, keegi viskas pudeli auto suunas. Nad

peatusid, tema koos I.Rõkoviga väljusid autost. Nende suunas jooksis kannatanu koos teistega.

Kannatanu käes oli midagi kasteeti moodi. Kannatanu jooksis I.Rõkovi juurde, Rõkov hakkas

tema eest ära jooksma. I.Rõkovi käes oli mingi ese, see oli nagu kokku rullitud vaip. Siis

kannatanu kukkus maha, aga mis asjaoludel, ta ei tea ega näinud.

Kohus suhtub ülalmainitud tunnistajate (V V , Z.P , I.O ) ütlustesse kriitiliselt kuna nende

ütlused ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Näiteks, kõik nad väidavad, et

kannatanu ajas neid klubi juurest minema arusaamatul põhjusel. Kannatanu hädaabinumbrile 112

tehtud kõne salvestisest nähtub aga, et põhjus oli konkreetne – autos viibivad joobes inimesed,

kes kavatsevad sõitma hakata. Nad väidavad samuti, et nad ei näinud, kuidas süüdistatav

1-25-3063

kannatanule kehavigastusi tekitas. Kohus peab selliseid ütlusi eluliselt ebausutavaks, kuna nad

viibisid sündmuskohal vahetus läheduses Rõkovi ja E.B-ga ning esimene löök kannatanule anti

juba enne seda, kui sündmuskohale jõudsid teised kannatanu seltskonna liikmed. Seda, et

süüdistatav püüdis konflikti vältida, põgenedes kannatanu eest, väidab üksnes tunnistaja I.O ,

isegi süüdistatav ise ei ole seda väitnud. Nende tunnistajate ütlused ei kajasta piisava

usaldusväärsusega süüdistatava tegevust sündmuskohal ning kohus leiab, et need on antud

eesmärgiga leevendada süüdistatava vastutust ja kujutada tema tegevust hädakaitsena.

Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et Igor Rõkovi tegu vastab KarS § 118 lg 1 p

2 objektiivsele süüteokoosseisule. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et Igor Rõkov

tegutses E.B löömisel tahtlikult, täpsemalt kavatsetult. Samuti oli Igor Rõkovil ka kannatanule

tervisekahjustuse tekitamise tahtlus, sest teise isiku löömisel kurikasarnase jäiga esemega vastu

pead ja keha põhjustatakse kannatanule eelduslikult kehavigastusi. Mis puudutab aga

enamohtliku tagajärje saabumist raske tervisekahjustuse näol, mille puhul piisab subjektiivse

koosseisu tasandil ka ettevaatamatusest, siis ka selles osas leiab kohus, et Igor Rõkov tegutses

vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades antud sündmuse asjaolusid pidi Igor Rõkov võimalikuks

pidama just sellise raske tervisekahjustuse tekkimist.

14. Süüdistatav Igor Rõkov esitas kohtuvaidlustes väite, et ta võis olla hädakaitses. KarS § 28

lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast

rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures

hädakaitse piiri. KarS § 31 lg 1 järgi tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes

kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse.

15. Lähtudes tuvastatud vigastuste iseloomust ning kannatanu ütlustest leiab kohus, et

süüdistatava versioon enesekaitsest on ümber lükatud. Nii, tekitati kannatanule nii peapiirkonna

esiosa vigastusi kui ka koljuluude murd tagumises osas. See kinnitab kannatanu ütlusi, mille

kohaselt vähemalt üks löök kurikaga anti talle ajal, mil ta oli süüdistatavast eemale pöördunud.

On ilmne, et sellises asendis ei kujutanud ta süüdistatavale mingit ohtu. Lisaks nähtub kannatanu

ja tunnistaja E.B ütlustest, et kannatanu peksmine jätkus ka pärast seda, kui süüdistatav oli ta

jalust löönud.

16. Kohus peab eluliselt ebausutavaks ka süüdistatava ütlusi selles osas, milles ta väidab, et

ei soovinud konflikti, kuid tundis kannatanu ja tema seltskonna poolt lähtuvat ohtu ning oli

seetõttu sunnitud end kaitsma. Kogutud tõenditest nähtub, et süüdistatav ja tema seltskond

sõitsid kannatanu seltskonnast mööda sõiduautoga. Kui nad ei soovinud jätkata konflikti, mis oli

tekkinud baari juures asuvas parklas, oli neil täielik võimalus lihtsalt mööda sõita. Kui

süüdistatava hinnangul olid kannatanu tegevused õigusevastased (süüdistatav ja tunnistajad tema

seltskonnast on väitnud, et keegi kannatanu seltskonnast viskas pudeli nende sõiduauto suunas),

oli süüdistataval ja tema kaaslastel võimalus eemalduda sündmuskohalt piisavale ja ohutule

kaugusele ning kutsuda kohale politsei. Selle asemel otsustas süüdistatav konflikti jätkata ja

eskaleerida, väljudes sõiduautost puidust pruss käes.

17. Kohus nõustub väitega, et kannatanu ise lähenes süüdistatavale ja tema seltskonnale. See

nähtub nii valvekaamera salvestise vaatlusprotokollist kui ka tunnistaja F.R-i ütlustest (KoTo 51-

56), kes pole seotud E.B või Rõkovi seltskonnaga, st tema ütlused on usaldusväärsed. Samas

peab kohus süüdistatava ütlusi selles osas, et ta nägi kannatanu käes mingit eset, paljasõnaliseks.

Need väited lükkavad ümber nii kannatanu enda ütlused kui ka tunnistaja V.I ütlused, mille

kohaselt kannatanu lähenes süüdistatavale käed taskus. Kohus leiab, et süüdistataval puudus

objektiivne alus pidada kannatanu käitumist vahetuks või eelseisvaks ründeks.

1-25-3063

18. Kohus ei soostu kaitsja seisukohaga, et süüdistatava tegevuses ilmneb KarS §119-1

ettenähtud kuriteokoosseis ehk kakluses osalemine. Kaklus on vastastikune kehaline

väärkohtlemine – peksmine, löömine jm teod vastavalt KarS §-le 121. Kohtupraktika on asunud

seisukohale, et käesoleva kuriteo koosseisu täitmiseks peab kakluses osalema vähemalt kolm

isikut. Antud juhul aga pole tuvastatud, et kannatanule oleks lööke andnud keegi teine peale

süüdistatava. Peale selle, ei ole tuvastatud, et kannatanu oleks süüdistatava suhtes kasutanud

füüsilist vägivalda või püüdnud seda teha.

19. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Igor Rõkovi teos õigusvastasust ega süüd

välistavaid asjaolusid ei ole.

Kohtu seisukoht karistuse osas

20. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel

arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2

kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

kergema karistusega.

21. KarS § 118 lg 1 p 2 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Igor

Rõkovi süü suuruse hindamisel omab esmalt tähtsust kannatanu suhtes toimepandud ründe

intensiivsusest ning samuti löökide piirkonnast kannatanu kehal, milleks oli mh sihitult just

kannatanu elutähtis piirkond, ehk pea. Ründe intensiivsus väljendub eelkõige löökide jõus ning

löökide korduvuses.

22. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus võtab karistuse

mõistmisel arvesse ka seda, et kuriteo toimepanemisest möödus rohkem, kui 5 aastat, mis on alus

karistuse kergendamiseks. Eeltoodust tulenevalt karistab kohus Igor Rõkovi vangistusega veidi

enam kui sanktsiooni alammääras ehk 4 aastat ja 10 kuud. Igor Rõkov oli kahtlustatavana

kinnipeetud kaks päeva, mis tuleb arvata karistusaja hulka.

23. Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada Igor Rõkovi suhtes KarS § 73 alusel

tingimisi vangistust ilma käitumiskontrolli nõuete kohaldamiseta. KarS §-de 73 ja 74 esimestes

lõigetes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate

kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samal

ajal nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest

asjaoludest lähtudes (RKKKo 3-1-1-99-06, p 17-18). Süüdistataval ei ole ühtegi kehtivat

karistust – ei väärteo- ega ka kriminaalkaristust. Seega on süüdistatava näol tegemist isikuga,

kelle puhul võib järeldada, et tegemist oli ühekordse eksimusega, mille suhtes süüdistatav on

enda jaoks edaspidised järeldused teinud.

24. Arvestada tuleb Igor Rõkovil sellegagi, et kohus määrab temale katseaja, mille jooksul ta

ei tohi uusi tahtlikke kuritegusid toime panna. Vastasel juhul võidakse pöörata käesoleva

otsusega mõistetud karistus täitmisele juba reaalse vangistusena. Kohtu hinnangul on

põhjendatud määrata katseajaks 5 aasta, millise aja jooksul saab Igor Rõkov näidata, et ta on

mõistetud karistusest õppust võtnud ja edaspidi enam kuritegusid toime ei pane.

Tsiviilhagi

1-25-3063

25. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 3000 eurot ja

varalise kahju nõudes summas 4220 eurot.

26. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi ja kahju

tekitamine on õigusvastane, kui see on põhjustatud kannatanule kehavigastuse või

tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 128 lg-st 2 tulenevalt on varaliseks kahjuks eelkõige

otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 1 ja 5 kohaselt võib kahju olla ka

mittevaraline kahju, mis hõlmab eeskätt kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning

kannatusi.

27. Hagiavalduse kohaselt 18.11.2021 õhtul kella 23.20 paiku XXX lähedal tungis Igor

Rõkov kallale E.B-le ja lõi teda mitu korda kurikataolise esemega pea piirkonda. Sellega

põhjustas Igor Rõkov E.B-le füüsilist valu ja tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli kuud.

Löökide tagajärjel kukkus E.B maha, kaotas ajutiselt meelemärkuse ja ta toimetati kiirabiga

haiglasse, kus oli ravil kuni 25.11.2021. Oma tegevusega põhjustas Igor Rõkov E.B-le

luumurrud pea piirkonnas, mis põhjustasid pikaajalise tervisekahjustuse. Peksmise ajal ja järel

kogetud valu ning tekitatud vigastused põhjustasid E.B-le pikaajalist füüsilist valu ja kannatusi.

Pärast peksmist tekkis E.B-l paranoia ja ta kartis tänaval liikudes uuesti temale ja ta sõpradele

kallale tunginud noormehi kohata. Peksmise tagajärjel langes tema elukvaliteet, teda peksti tema

ema ja sõprade juuresolekul. Toimunust oli šokiseisundis E.B ema ja ka naine, mistõttu kannatas

peksmise tagajärjel ka kannatanu kodune elu. Tervise tõttu ei saanud ta juhtida autot.

Liikumiseks pidi kasutama taksoteenust, mis lõpptulemusena oli kulukam tegevus. E.B käis enne

sündmust proovipäeval pubis „Kuradigrill“ ja pidi sinna tööle asuma, kuid sündmuse tõttu ei

saanud ta plaanitud ajal tööle asuda. Kõik eelnev mõjus negatiivselt tema elukvaliteedile. Pere

majanduslik toimetulek langes abikaasa peale. Abikaasa pidi teda ühe inimese palgast reaalselt

ülal pidama 4 kuud. Mehena elada naise sissetulekutest tekitas täiendavaid moraalseid pingeid ja

üleelamisi. E.B hinnangul põhjustas Igor Rõkov oma käitumisega talle mittevaralist kahju 3000

euro väärtuses. Peksmise tagajärjel said kahjustada ka E.B hambad, mille tõttu vajab E.B

tulevikus hammaste taastusravi. Selle hinnanguline maksumus on 1000 eurot. Hinnapakkumist

pole arstilt veel võtnud, sest ravi algust on arst soovitanud lükata tulevikku. Samuti pidi ta

loobuma uuest töökohast. Uuest töökohast grillbaar „Kuradigrill“ saamata jäänud palk 800 eurot

(bruto) kuus, 4 kuu eest kokku 3200 eurot. Lisaks maksis ta 20 eurot haiglas visiiditasu ja

voodikoha eest. Seega tekitas Igor Rõkov oma käitumisega E.B-le ka varalist kahju 4220 euro

väärtuses.

28. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

29. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud

kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Saamata jäänud

tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste

tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata

jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (VÕS § 128 lg 4).

30. Kannatanu kahjunõue saamata jäänud tulu ja hambaravi kulu osas tõendamist ei leidnud.

Kohtu seisukohal, tööleping, millele viitab kannatanu, ei olnud peksmise ajaks sõlmitud.

1-25-3063

Tegemist oli suulise lubadusega sõlmida töölepingu tulevikus. Samuti pole tuvastatud, et oli

tehtud hambaravi, mille vajadusele viitab kannatanu. Kohtuistungil selgus, et tegemist on

hambaravi võimaliku vajadusega tulevikus. Seega rahuldab kohus kannatanu E.B tsiviilhagi

varalise kahju nõudes osaliselt, s.o 20 euro ulatuses (haiglas viibimise tasu osas).

31. Lisaks eeltoodule on kannatanu esitanud mittevaralise kahju nõude summas 3000 eurot.

Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et Igor Rõkov põhjustas kannatanule tervisekahjustuse,

mille paranemine kestab rohkem, kui 4 kuud (eksperdiarvamuse p 3). Kohus leiab, et

mittevaralise kahju nõue on põhjendatud kannatanu poolt taotletud ulatuses. Mittevaralise kahju

hüvitise mõistliku suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus, et Igor Rõkovi tegevuse

tagajärjel kannatanu elukvaliteet langes. Peksmise tagajärjel tekitas Igor Rõkov kannatanule

parema otsmikuluu nihketa murru, parema sarnaluu nihketa murru, parema silmakoopa lateraalse

ja mediaalse seina nihketa murrud, mis läbivad parema silmakoopa ülaseina, eesmist

koljupõhimikku ning ulatuvad kiilluu väiketiivani läbides risti nägemiskanalit. Riigikohtu

õigusteabe- ja koolitusosakonna poolt 2018-2020. aasta läbiviidud mittevaralise kahju

hüvitamise kohtupraktika analüüsist nähtub, et raske tervisekahjustuse tekitamise eest

mittevaralise kahju keskmine hüvitis oli 4153 eurot ja mediaan 3000 eurot.

32. Kohus leiab, et arvestades kannatanule tekitatud vähemalt neli kuud kestvat tervisehäiret,

üleelatud valu, elukvaliteedi halvenemist ja kannatusi on põhjendatud hüvitada kannatanule

mittevaraline kahju 3000 eurot.

Menetluskulud

33. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

34. Igor Rõkovi menetluskuludeks on ekspertiisikulu 84 eurot ja kohtumenetluses riigi

õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 2168,76 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel

lisandub süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on esimese astme kuriteos

süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse kuulutamise ajal on sundraha

suuruseks 2215 eurot. Seega on süüdistatava ülaltoodud menetluskulud kokku 4467,76 eurot.

35. KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitab

süüdimõistetu ositi. Kohtu hinnangul ei ole Igor Rõkov võimeline tasuma kõiki menetluskulusid

ühe korraga, kuna temal puudub töökoht ning tasuda tuleb ka kannatanu kasuks väljamõistetud

hüvitised. Kohtukoosseis peab põhjendatuks anda Igor Rõkovile võimalus tasuda menetluskulud

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

36. Lisaks eelnevale esitas süüdistatava kaitsja taotluse menetluskulude hüvitamiseks ja

menetluskulude nimekirja. Kokku on lepingulise kaitsja tasu suuruseks 1200 eurot, tunnihinnaks

on 120 eurot (sh käibemaks). Kuna kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, jäävad lepingulisele

kaitsjale makstud tasud süüdistatava enda kanda.

37. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021. a otsuse nr 1-18-5732/226 p-s 125

märgitule tuginedes, kõikide DVD- või CD-plaatidel kohtule esitatud salvestiste/elektrooniliste

dokumentide puhul ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja,

dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5

nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. KrMS § 1601 lg 2 alusel on nimetatud

materjalid kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult

eraldi sellekohast otsustust.

1-25-3063

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Tarmo Raud

Alina Kalistratova

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik

Viru MK 09.02.2026 kohtuotsus on osaliselt tühistatud 08.06.2026 Tartu Ringkonnakohtu

otsusega.