2-24-102966/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Kelly-Tonili Hiiemäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-102966

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi H M M vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4256,26 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ, registrikood

11542046);

Hageja

lepinguline

esindaja:

A

V

(e-

post xxx);

Kostja: H M M (isikukood xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista välja H M Mlt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 3099,01 eurot.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi H M M vastu põhinõude 582,64 euro, intressi

205,87 euro, sissenõutavaks muutunud viivisenõude 333,74 euro ja sissenõudmiskulude 35

euro osas.

4. Jätta menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda ja 27% ulatuses hageja kanda.

5. Välja mõista H M Mlt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna 357,70 eurot ja viivis

menetluskulult VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3681,65 eurot, intressi 205,87 eurot,

sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 333,74 eurot. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja ja xxx sõlmisid 14.09.2022 väikelaenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 5000

eurot. Laenulepingus lepiti kokku intressimääras 16,90% aastas, krediidi kogukulu oli 6048,94

eurot ja krediidikulukuse määr 20,31%. Kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid kokku

1900,99 eurot, millest 1318,35 eurot on arvestatud põhivõla katteks, 507,52 eurot intressi, 75

eurot lepingutasu ja 0,12 eurot viivise katteks.

3. xxx ütles lepingu 05.09.2023 üles ja loovutas 14.11.2023 nõude hagejale. Kostjat teavitati

nõude loovutamisest 15.11.2023 teatisega.

Kostja seisukoht

4. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

6. Laenuandja xxx ja kostja sõlmisid 14.09.2022 väikelaenulepingu nr xxx (dtl 38-43), mille

alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Laenulepingu kohaselt on krediidikulukuse määr 20,31%

aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud

piirmäära.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlg 3681,65 eurot, intress

205,87 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja 19.03.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 333,74 eurot.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Kostja ja laenuandja xxx sõlmisid 14.09.2022 tarbijakrediidilepingu (dtl

3843). Hagiavalduse kohaselt väljastas laenuandja kostjale laenu 5000 eurot.

9. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel

astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. xxx loovutas oma nõude

14.11.2023 hagejale, millest teavitati kostjat 15.11.2023 teatisega (dtl 56). Seega on hagejal alus

nõuda kostjalt võla tasumist.

10. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

2 / 7

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2

kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49

lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS

§ 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral

krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab

krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga

kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika,

võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad:

1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside

suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste,

täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6)

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse

suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema

sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse

ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal

analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral.

KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele.

11. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

3 / 7

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-

des 1-3

(ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe

minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

•

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49

lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

•

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

•

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

•

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui

krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat

või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul

tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

12. Kohus kohustas hagejat 19.12.2025 määrusega (dtl 75-80) esitama detailsed andmed ning neid

kinnitavad tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise

kohustust on järgitud, eelkõige, kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete

alusel on krediidivõimekust hinnatud ning, kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.

Kohus märkis 19.12.2025 määruses, et kui hageja jätab tähtaegselt esitamata andmeid selle

kohta, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, võib kohus

jätta hagi rahuldamata.

13. Hageja on 07.01.2026 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja hinnangul laenuandja täitis

kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning

järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu pangakonto

väljavõtte kohaselt laekus kostja xxx kontole igakuiselt regulaarne sissetulek tööandjalt xxx,

keskmine töötasu oli 1295,77 eurot. Kostjal puudusid krediidikohustused xxx ees ja väljaspool

xxx. Samuti puudusid laenuandjale teadaolevalt muud varalised kohustused. Sõlmitava lepingu

kuumakse moodustas ca 20,05% kostja sissetulekust. Lepingu sõlmimisel teostatud

krediidianalüüsil kasutas krediidiandja regulaarsete majapidamiskulude arvestamisel

Statistikaameti andmeid, saades regulaarseteks majapidamiskuludeks 583,10 eurot. Creditinfo

kohaselt aktiivsed maksehäired puudusid. Kostjale väljastatud lepingu puhul oli tegemist

fikseeritud intressimääraga krediidikohustusega, mis tähendab, et intress oli sama kogu lepingu

perioodi ulatuses ning tarbijakrediidilepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu perioodi

vältel ei suurenenud. Kostjale jäi peale krediidi- ja/või muude varaliste kohustuste tasumist

alles ca 1036,03 eurot igakuisest sissetulekust. Lisaks märgib hageja, et kostjalt küsiti

pangakonto väljavõtet ning sellelt ei nähtunud midagi ebatavalist, mis krediidiotsuse tegemist

oleks takistanud.

4 / 7

14. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja

oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime

kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste

väljaminekute kohta. Esmalt märgib kohus, et pangakonto väljavõte, mille alusel kostja

krediidivõimelisust hinnati kajastab ka laenuandja poolt välja makstud laenu, mis kohtu

hinnangul viitab asjaolule, et pangakonto väljavõte on koostatud peale laenusumma

väljamaksmist, seega ei ole selle põhjal tõenäoliselt kostja krediidivõimelisust hinnatud enne

laenu väljastamist. Kostja arvelduskonto väljavõttest (dtl 92-96) nähtub, et kostja

panagakontole laekus regulaarselt sissetulek tööandjalt xxx. Samas nähtub, et märtsis ja aprillis

on kostja maksnud xxx 120 eurot. Igakuiselt kandis kostja oma pangakontolt üle 1100 euro

(välja arvatud juuni, mil oli summa ca 830 eurot) Wise kontole. Juuli, augusti ja septembri kuus

ületas Wise kontole kantud summa kostja igakuist sissetulekut. Kostja pangakonto väljavõttelt

ei nähtu ka üüri- või kommunaalmakseid. Eeltoodud andmete põhjal ei saanud tekkida

laenuandjal veendumust, et tegemist on kostja igapäevatehinguteks kasutatava pangakontoga ja

ta pidanuks küsima võlgnikult täiendavaid andmeid. Pangakontolt nähtuvad vaid üksikud

maksimaalselt paarikümne euro suurused maksed toidupoes. Kohtu hinnangul ei saanud

krediidiandjal tekkida kindlust kostja maksevõime osas ka seetõttu, et kostja kandis igakuiselt

suurema osa oma sisstulekust või mõnel kuul isegi sissetulekust suurema summa teise

makseteenuse osutaja (Wise) kontole ning laenuandjal puudub info selle raha kasutuse osas.

Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes ei saanud kostjat pidada 14.09.2022 laenulepingu

sõlmimisel krediidivõimeliseks VÕS § 4034 lg 1 tähenduses. Seega on laenuandja eiranud VÕS

§ 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale

vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6

sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.

15. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4

või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja

oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja

oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

16. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu

kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi

arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva

viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest),

(RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).

17. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

5 / 7

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks. Hageja esitaud väidete ja tõendite alusel ei ole kohtul võimalik

tuvastada, kas laenuandja poolt lepingu ülesütlemine 05.09.2023 oli kehtiv. Tegemist oli

tähtajalise laenulepinguga, mille tähtaeg oli 10.09.2024, seega on laenuleping lõppenud tähtaja

saabumisega ka siis, kui laenuandja poolne ülesütlemine on tühine.

18. Kostja on lepingu kehtivuse ajal teinud tagasimakseid 1900,99 eurot, mis on arvestatud põhiosa

katteks 1318,35 eurot, intressi katteks 507,52 eurot, lepingutasu katteks 75,00 eurot ja viivise

katteks 0,12 eurot.

19. Hagiavalduses ega 07.01.2026 esitatud vastuses kohtunõudele esitatud väidete ja tõendite alusel

ei ole kohtul võimalik tuvastada intressinõude arvutamise aluseks olevaid asjaolusid, sh seda,

kas lepingu ülesütlemine oli kehtiv. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja intressinõude

205,87 eurot rahuldamata.

20. Hageja selgituste kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 1900,99 eurot.

Kuivõrd kohus on tuvastanud, et krediidileping on tühine intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas, tuleb eelnimetatud tagasimaksed lugeda tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Seega

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3099,01 eurot (5000 – 1900,99). Kohus

jätab rahuldamata hageja põhinõude 582,64 euro ulatuses.

21. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 35 euro hüvitamist. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib

pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1)

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; 2) sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; 3) sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja kohtuväliselt

mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkuleppe saavutamiseks. Hageja edastas

peale lepingu ülesütlemist kostjale meeldetuletuskirjad 15.11.2023, 20.12.2023 ja 12.01.2024.

Kuivõrd hageja esitatud väidete ja tõendite pinnalt ei ole võimalik hinnata lepingu ülesütlemise

kehtivust, siis ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas meeldetuletuskirjad on saadetu peale

lepingu lõppemist või lepingu kehtivuse ajal, kuna leping lõppes 10.09.2024 viimase osamakse

tasumise tähtajaga. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude 35

eurot rahuldamata.

22. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 06.09.2023 kuni hagi esitamiseni 19.03.2024 333,74 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on

ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtul ei ole võimalik hageja poolt esitatud väidete ja

tõendite pinnalt teha kindlaks, kas hageja poolne lepingu ülesütlemine on kehtiv ning hageja ei

ole seda ka ise esile toonud. Hageja 07.01.2026 esitatud nõude ümberarvestus (dtl 97-98) ei ole

6 / 7

kohtu jaoks arusaadav. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud

viivisenõude 333,74 eurot rahuldamata.

23. Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõlgnevus 3099,01 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõude 582,64 euro ulatuses,

intressinõude 205,87 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõude 333,74 eurot ja

sissenõudmiskulude nõude 35 eurot.

24. TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 4256,26 eurot.

Menetluskulud

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda. Kohus märgib, et hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõue kostja

vastu oli 4256,26 eurot, kuid kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud nõuded 3099,01

euro ulatuses, s.o 73% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 27% ulatuses

hageja kanda ja 73% ulatuses kostja kanda.

26. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 490 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on

kohtukulud muuhulgas riigilõiv.

27. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 490 eurot.

28. Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud menetluskulusid 490 eurot. Võttes arvesse, et

kostjal tuleb hagejale hüvitada 73% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista menetluskulud 357,70 eurot.

29. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

30. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

31. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm kohtunik

7 / 7