2-25-109714/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-109714

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2026.a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-109714

Tsiviilasi

H T hagi J T vastu elatise nõudes

Hagihind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: H T (isikukood xxx)

Hageja seaduslik esindaja: A Z (isikukood xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tambet Laasik

(e-post xxx)

Kostja: J T (isikukood xxx; e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J Tlt H T kasuks 863,16 eurot tagasiulatuva elatisena 1. jaanuari

2025. a kuni 31. märtsi 2025. a eest, sissenõutavaks muutunud viivis 27,69 eurot ja

alates 15.05.2025. a viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras arvestatuna

põhinõudelt (863,16 eurot) kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui

863,16 eurot.

3. Välja mõista J Tlt H T kasuks elatis 2025. a aprilli eest summas 101,74 eurot.

4. Välja mõista J Tlt H T kasuks alates 1. maist 2025. a kuni H T täisealiseks

saamiseni (xxx. a) igakuine elatis 301,74 (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026. a),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

5. Elatis tuleb tasuda A Z pangakontole nr xxx iga kuu esimeseks kuupäevaks

selgitusega „elatis“.

2-25-109714

6. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda

ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: AS SEB Pank - a/a

EE571010220229377229; Swedbank - a/a EE062200221059223099; Luminor Bank - a/a

EE221700017003510302; LHV Pank - a/a EE567700771003819792, märkides selgitusse tsiviilasja

numbri.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa

H T esitas 01.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J T vastu elatise nõudes.

Kohus tegi J Tle makseettepaneku, millele ta esitas vastuväite. Kohus lõpetas määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Kohus andis 02.05.2025 määrusega hagejale tähtaja 14 päeva esitada oma nõue ja põhjendada seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis.

H T esitas 16.05.2025 Harju Maakohtule hagi J T vastu miinimummääras elatise ning tagasiulatuva

elatise ja sellelt viivise saamise nõudes.

Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 06.06.2025.a. Samal päeval saatis kostja

kohtule vastuse, milles teatas, et on elatist tasunud sularahas ning soovib sõlmida hagejaga

kompromissi.

07.02.2026 saatis kohus kostjale e-kirja, milles teavitas kostjat, et teeb praeguse seisuga H T elatise

nõudes tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile sisuliselt vastanud. Kohus andis samas kostjale

täiendava tähtaja kuni 18.veebruarini 2026 hagile sisuliselt vastamiseks.

Kostja ei ole tähtaegselt ega hiljem hagile sisulist vastust esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi

2-25-109714

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõuded on õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub

tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine

laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise

kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul

ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem

kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendiga põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni.

Kohtu hinnangul on võimalik ka ülalpidamiskohustusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega ehk

elatise maksmisega viivitamise korral võimalik nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni, kuid kokku mitte

rohkem kui sissenõutavaks muutunud elatise summa. Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab

tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu 26. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10,

p 12). Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse viivise

väljamõistmiseks suuremas ulatuses kui põhinõue.

Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks kohtuotsuse täitmise

korra ja tähtaja. Hageja kasuks väljamõistetud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja poolt

nimetatud kontole iga kuu eest ette.

Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist, määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas

488,75 eurot. Samas taotleb hageja märkida lahendis, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-25-109714

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas

kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud

nende endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus neid rahaliselt kindlaks.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust ja suurust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Haide Rimmel

kohtunik