2-25-21736/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-21736

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V. G. vastu põhivõla

106,77 euro, intressi 8,62 euro, sissenõudmiskulu 60 euro ja

viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

220,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja S. R.

Kostja V. G. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi V. G. vastu põhivõla 106,77 euro, intressi 8,62

euro, sissenõudmiskulu 60 euro ja viivise saamiseks rahuldamata.

2. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Rahaliselt hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine

lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on

täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja

põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

1. V. G. (kostja) sõlmis 05.12.2022 AS-iga Inbank Finance (algne krediidiandja)

järelmaksulepingu nr L89010699817, mille järgi sai kostja kauba järelmaksuga summas 111,09

eurot. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 40,07% aastas ja intressimäär 25% aastas.

Kokku on kostja teinud tagasimakseid algsele krediidiandjale 128,92 eurot. 26.11.2024 saatis

algne krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

2. Algne krediidiandja ja kostja sõlmisid 03.07.2023 järelmaksulepingu nr L89012904092, mille

alusel sai kostja kauba järelmaksuga maksumusega 189,99 eurot. Lepingu kohaselt on krediidi

kulukuse määr 48,06% aastas ja intressimäär 15,90% aastas. Kokku on kostja teinud

tagasimakseid algsele krediidiandjale 259,16 eurot.

3. Algne krediidiandja loovutas 27.11.2024 kostja vastased nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le

(hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4. 06.01.2026 esitatud vastuses teavitas hageja, et direktiivi 2008/48/EÜ artikli 2 punkt c näeb

ette, et direktiivi ei kohaldata krediidilepingutele, mille krediidi kogusumma on väiksem kui 200

eurot. Lepingute L89010699817 ja L89012904092 krediidisummad on alla 200 euro ja seega ei

ole hageja hinnangul põhjendatud hinnata eraldi vastutustundliku laenamise põhimõtet antud

lepingute alusel. Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on

vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu, loeb hageja nõude

täidetuks.

Kohtu selgitused

5. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le

1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka

juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41

sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

6. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud

alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

7. Kohus on seisukohal, et algne krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise

kohustust. Hagiavalduse kohaselt lähtuti otsuste tegemisel kostja poolt esitatud andmetest ning

krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

maksehäireregistritesse. Nimetatud väljavõtteid ei ole kohtule esitatud. 06.01.2026 esitas hageja

kohtule vastuse, milles on seisukohal, et laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral tuleb lugeda nõuded tasutuks.

8. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla võlaõigusseaduse § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud

määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal

tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Direktiivi 2008/48/EÜ artikli 2 punkt

c näeb ette, et direktiivi ei kohaldata krediidilepingutele, mille krediidi kogusumma on väiksem

kui 200 eurot. Eesti õigusesse ei ole seda tarbija jaoks kahjulikumat piirangut üle võetud. Kohus

leiab, et vastutustundliku laenamise kohustust ei ole täidetud ning hageja vastuse kohaselt on

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral nõuded tasutud. Tulenevalt eelnevast

jätab kohus hageja hagi rahuldamata.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-

s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab

kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1

alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi

rahuldamata, tuleb menetluskulud asjas jätta hageja kanda.

10. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis kostjal menetluskulud puuduvad ning kohus jätab

kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

11. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)