3-26-438/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

10.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-438

Haldusasi

X kaebus Kohila Vallavalitsuse 13.01.2026 otsuse nr 8-

2.2/10 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks

vaadata kaebaja erakorralise toetuse taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Kohila vald

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.02.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X määruskaebus menetlusse.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.02.2026

määrus muutmata.

3. Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärgiga.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 29.12.2025 Kohila Vallavalitsusele taotluse erakorralise toetuse 1200 euro

saamiseks.

2. Kohila Vallavalitsus keeldus 13.01.2026 otsusega nr 8-2.2/10 toetuse määramisest, sest

tegemist ei ole õnnetusjuhtumi või kriisiolukorra tõttu tekkinud raske majandusliku

olukorraga.

3. X esitas 13.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kohila Vallavalitsuse 13.01.2026

otsuse tühistamiseks ja Kohila valla kohustamiseks vaadata kaebaja erakorralise toetuse

taotlus uuesti läbi.

3-26-438

4. Tallinna Halduskohus jättis 23.02.2026 määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse

rahuldamata ning lõpetas asja menetluse.

Kaebus on esitatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

30-päevast tähtaega rikkudes ja puudub HKMS § 71 lg 1 järgi alus tähtaja ennistamiseks,

mistõttu tuleb asja menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

Kaebaja kinnitab, et sai vastustaja 13.01.2026 otsuse kätte samal päeval. Seda kinnitab ka

Kohila valla dokumendiregister, mille kohaselt saadeti see otsus kaebajale 13.01.2026 kl

15.51. Seega tulnuks kaebus selle otsuse peale tühistamis- ja kohustamisnõuetes esitada

hiljemalt 12.02.2026. Kaebus esitati 13.02.2026, seega ühepäevase hilinemisega.

Kaebaja välja toodud põhjendused ei ole mõjuvad ega õigusta kaebetähtaja ennistamist.

Oluline ei ole, kui pikalt tähtaega rikuti. Asjakohatu on kaebaja selgitus, et tähtaja

möödalaskmine ei olnud tahtlik ega olnud suunatud menetluse venitamisele. Tähtaja saab

ennistada vaid juhul, kui kaebaja ei saanud järgida tähtaega temast sõltumatutel mõjuvatel

põhjustel. Samuti ei ole oluline, et vastustajale ei kaasne viivitusest olulist kahju. Mõjuvaks

põhjuseks ei ole asjaolu, et kaebajale toimetati kahel päeval (13.01.2026 ja 14.01.2026) kätte

kaks vastustaja otsust – 13.01.2026 otsus nr 8-2.2/10 erakorralise toetuse määramata jätmise

kohta ja 14.01.2026 otsus nr 8-2.1/37 eluasemega seotud kulude osalise katmise toetuse

taotluse kohta. Tegemist on eraldiseisvate otsustega, mis on tehtud kaebaja esitatud eraldi

taotluste kohta. Otsused saadeti kaebajale eraldi päevadel ja olid ilmselt ka erinevalt

põhjendatud. Seega ei saanud kaebajale jääda kuidagi muljet, et tegemist on sama otsusega.

13.01.2026 otsuses on olemas vaidlustamisviide, seega pidi kaebajale olema selge, millise

tähtaja jooksul on seda võimalik vaidlustada. Järelikult ei saa kaebaja põhjendada

kaebetähtaja möödalaskmist õigusteadmiste puudumisega. 30 päeva on piisavalt pikk aeg, et

väga lühikesest otsusest aru saada ja otsustada, kas see rikub kaebaja õigusi või mitte.

Kaebaja on nii toetuse taotluse vastustajale kui ka kaebuse kohtule esitanud arusaadavas eesti

keeles. Need ei jäta muljet, et kaebaja eesti keele oskus on ebapiisav ning sai mõjutada

otsusest arusaamist ja vaidlustamise üle otsustamist. Kaebaja enda tähelepanematus otsuse

vaidlustamise tähtaja osas tähtaja ennistamist ei õigustada.

5. X esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 23.02.2026 määruse peale.

Tegemist oli minimaalse, 1-päevase viivitusega. Kaebetähtaja möödalaskmine ei olnud tahtlik

ega suunatud menetluse venitamisele. Kaebaja sai kahe päeva jooksul mitu valla otsust, nende

kuupäevad ning sisu tekitasid objektiivselt segadust kaebetähtaja arvestamisel. Otsus saadeti

kaebajale 13.01.2026 pärastlõunal. See tähendas, et otsusega tutvumine ning sellele õigusliku

tähenduse hindamine toimus alles hiljem. Seega tekkis arusaadav eksimus, eriti kui isik saab

samal ajal mitu erinevat haldusotsust. Kaebaja oli sel perioodil äärmiselt keerulises sotsiaal-

majanduslikus olukorras, mis põhjustas tugevat stressi ning mõjutas võimet menetlustähtaegu

täpselt arvestada. Ebaproportsionaalne ning vastuolus õigusega tõhusale õiguskaitsele on jätta

tähtaeg ennistamata vaidluses sotsiaaltoetuse üle. Tähtaja ennistamine ei tekitaks vastustajale

kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebuse esitamise tähtpäev oli 12.02.2026. Kaebus esitati

13.02.2026, s.o tähtaega rikkudes. Kaebaja ka ei vaidlusta seda.

7. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus.

Riigikohus selgitas 16.01.2009 määruses asjas nr 3-3-1-75-08 (p 16), et üldjuhul peaksid

tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada

2(3)

3-26-438

ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ning oma käitumist

õigusaktidele vastavalt juhtida.

8. Siinsel juhul ei olnud kaebajal objektiivseid takistusi õigeaegselt kohtusse pöörduda.

Tähtaja ületamise tingis kaebaja selgituste kohaselt asjaolu, et teda ajasid segadusse mitu

samal ajal saabunud otsust ja nende vaidlustamine.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puuduvad erandlikud asjaolud, mis

õigustaksid subjektiivsete tegurite arvestamist tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena.

Ringkonnakohus ei korda halduskohtu põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

Kaebajale pidi otsuses toodud vaidlustamisviitest olema teada, millal on kaebuse esitamise

viimane päev, kuid ta oli ise hooletu ja tähelepanematu. 30 päeva on piisav aeg kaebuse

kohtule esitamise korraldamiseks ka inimesel, kellel on sotsiaal-majanduslikke raskusi. Seda

laadi inimlikke eksimusi tähtaja arvutamisel pidada mõjuvaks põhjuseks tähtaega ennistada,

kuna siis muutuks tähtaegade seadmine paljuski eesmärgituks. Tähtaegade järgimine on

õiguskindluse ja võrdse kohtlemise tagamiseks oluline kõikides valdkondades, sh

sotsiaaltoetuse otsuste vaidlustamisel.

10. Lisaks märgib ringkonnakohus, et tähtaja ennistamist ei õigusta ka asjaolu, et tähtaega

ületati vaid üks päev. Viivituse kestust saab kohus arvestada kaalutlusõiguse teostamisel

juhul, kui esines mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, kuid mõjuva põhjuse enda hindamisel ei

ole kestusel üldjuhul otsest tähendust (vrd Riigikohtu 24.03.2025 otsus asjas nr 3-23-462, p

21.10).

11. Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)