Legislator Case Law & Legislation
2-25-17865/5 AI generated

2-25-17865/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-17865/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2. Välja mõista S. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus kokku summas 13 3. Välja mõista S. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt alates

Legislator headnote

AI generated

2-25-17865/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 2. Välja mõista S. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus kokku summas 13 3. Välja mõista S. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt alates

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.03.2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-17865

Tsiviilasi

Menetlusosalised

Aktiva Finance Group OÜ hagi S. J. vastu võla nõudes

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

esindaja S. R.

Kostja S. J. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hagihind

13 981,10 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista S. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus kokku summas 13

057,05 eurot.

3. Välja mõista S. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt alates

24.10.2025 kuni põhinõude summas 10 382,54 eurot täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 8,9% aastas.

4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta S. J. kanda.

6. Välja mõista S. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 1110

eurot (riigilõiv summas 910 eurot ja õigusabikulud summas 200 eurot). Ülejäänud osas

jätta menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata kulude põhjendamatuse

tõttu.

7. Välja mõista S. J.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus teatada apellatsioonkaebuse esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus teatada kaja esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada

30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud

nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel

tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja

hagiavaldusele ei vastanud.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab, et

kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist

(Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja on teostanud päringud

registritesse ning hinnanud kostja krediidivõimet kostjalt saadud informatsiooni ja Maksu- ja

Tolliametist saadud info alusel. Krediidiandja jõudis järeldusele, et arvestades krediidisumma

suurust ja kostja sissetulekuid, on kostja krediidivõimeline ning kostjal on võimekus tasuda krediiti

igakuiste osamaksetena. Kohtu hinnangul oli kostja võimeline tagastama laenu vastavalt lepingule.

Kohus leiab, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus rahuldab

sellisel kujul hagiavalduse.

Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas

910 eurot ja õigusabikulud summas 338 eurot, arvestusega 2 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus

leiab, et riigilõivukulu summas 910 eurot on põhjendatud kulu. Hagejat esindas menetluses TsMS §

218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on

28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja

põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub

käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr

2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 169

eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades

käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on

esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb

menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma

käibemaksuta. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on

põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Arvestades lepingulise esindaja

õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 200 eurot ilma

käibemaksuta (2 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1110 eurot,

millest 910 eurot on riigilõiv ja 200 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab menetluskulud

kostja kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik