4-26-327/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-26-327

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-26-327

Kohtunik

Pavel Gontšarov, Janika Kallin, Orvi Koik

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 19. veebruari 2026. a määrus, millega

jäeti Liivo Leismanni kaebuse esitamise tähtaeg

ennistamata ja kaebus läbi vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Liivo Leismann (isikukood 37209270292; e-post xxx),

määruskaebus

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta Liivo Leismanni määruskaebus Pärnu Maakohtu 19. veebruari 2026. a määruse

peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. VTMS § 190 järgi on määruskaebuse esitamise õigus

kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul. VTMS § 17 lg 2 kohaselt on Riigikohtus

kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline

menetleja või tema advokaadist esindaja.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse liikluse ja sisepiirigrupi

27.10.2025 kiirmenetluse otsusega nr 2670,25,006471 karistati Liivo Leismanni LS § 227 lg 2

järgi rahatrahviga 312 eurot. Otsuses selgitati, et kaebuse võib esitada Pärnu Maakohtule 15

päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 11.11.2025.

2. 02.02.2026 registreeriti Pärnu Maakohtus L. Leismanni taotlus tähtaja ennistamiseks ja

tõendite ning salvestiste väljanõudmiseks. Kaebetähtaja ennistamise taotlust põhjendab L.

Leismann sellega, et tähtaja möödalaskmine ei olnud tingitud hooletusest ega tahtlikust

tegevusetusest, vaid tal oli menetluse käigus arusaam, et lihtmenetlusega nõustumine on tema

jaoks mõistlik valik. Lisaks tekkis tal ajalis-psühholoogiline surve ning talle polnud selge, et

lihtmenetluse otsus on sisuliselt lõplik ja selle vaidlustamine on piiratud. Tema nõusolek

lihtmenetluseks ei olnud vaba ega teadlik.

3. Pärnu Maakohus jättis 19.02.2026 määrusega L. Leismanni taotluse kaebuse esitamise

tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamata, L. Leismanni

1(4)

4-26-327

kaebuse PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse liikluse ja sisepiirigrupi

27.10.2025 otsusele nr 2670,25,006471 läbi vaatamata ning taotluse mitte alustada ega jätkata

rahatrahvi sundtäitmist rahuldamata.

Maakohus tuvastas, et L. Leismannile Politsei- ja Piirivalveameti poolt 27.10.2025 koostatud

otsusele väärteoasjas nr 2670,25,006471 kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 11.11.2025. L.

Leismanni kaebus saabus kohtusse 02.02.2026, seega on kaebus esitatud enam kui kaks kuud

pärast antud väärteoasja otsusele kaebuse esitamise tähtaega.

27.10.2025 kiirmenetluse otsusest nähtub, et L. Leismann on 27.10.2025 omakäeliselt allkirjaga

kinnitanud, et talle on teatavaks tehtud VTMS § 19 sätestatud õigused ja kohustused, samuti, et

talle on selgitud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Isik on kinnitanud, et talle on

võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi ning ta nõustub kiirmenetlusega. L. Leismann on otsuse

ärakirja 27.10.2025 kätte saanud. Seega asus maakohus seisukohale, et täidetud on VTMS § 55

nõuded kiirmenetluse kohaldamiseks. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud väärteoasja

materjalidest ei nähtu, et L. Leismanni oleks kuidagi survestatud valima menetlusliigiks

kiirmenetlust. L. Leismann on nõustunud kiirmenetluse kohaldamisega. Juhul, kui isikule jäi

midagi kiirmenetluse kohta arusaamatuks, oli tal võimalus menetlejalt küsida täpsustavaid

küsimusi või siis kiirmenetlusega mitte nõustuda.

Väärteoasja otsuses on selgelt märgitud, et otsuse peale võib esitada kaebuse Pärnu Maakohtule

15-ne päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg on

11.11.2025. Seega ei saanud kaebuse esitajal tekkida kahtlust kaebuse esitamise korra ja tähtaja

osas. Maakohus leidis, et menetlusaluse isiku poolt esitatud seisukohad ei ole käsitatavad KrMS

§ 172 lg 2 mõttes mõjuva põhjusena möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb

mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse

tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või

sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine

vaimutegevuse rike jms (Vt nt Riigikohtu 12.02.2007. a määrus asjas nr 3-1-1-5-07, p 6 ja

18.01.2006. a määrus asjas nr 3-1-1-152-05, p 6.).

Kaebekord on kaevatavas otsuses õigesti märgitud ja selgelt kirjas ning isik oli sellest ka teadlik,

kuivõrd oli kinnitanud, et on otsuse kätte saanud. Maakohtu hinnnagul ei esine mõjuvat põhjust,

õiguslikku ebaselgust või menetleja poolset õiguste rikkumist, mistõttu puudub alus rahuldada

kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus. Kriminaalasja materjalides puuduvad igasugused

viited sellele, et L. Leismanni nõusolek kiirmenetluse kohaldamiseks ei olnud vaba ega teadlik.

Kohtuvälise menetleja seisukohast nähtub, et L. Leismann ei ole avaldanud soovi tutvuda

väärteoasja materjalidega. Seega kuivõrd L. Leismannile tutvustati VTMS § 19 õiguseid, siis oli

ta sellest teadlik, et tal on õigus väärteoasja materjalidega tutvuda, kuid ta ei kasutanud seda

võimalust. Maakohus märkis, et kuivõrd L. Leismanni taotlus kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks jäetakse rahuldamata, kaebus PPA otsusele jäetakse läbi vaatamata ning nimetatud

otsus on jõustunud, siis puudub alus rahatrahvi sundtäitmise mitte alustamises või peatamiseks.

Maakohus asus seisukohale, et kaebuse esitajal oli võimalus realiseerida oma kaebeõigust

seaduses sätestatud ajal ning korras. Maakohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks.

4. 23.02.2026 laekus Tallinna Ringkonnakohtule L. Leismanni kaebus, milles palutakse

tühistada Pärnu Maakohtu määrus, ennistada kaebetähtaeg, saata asi maakohtule sisuliseks

läbivaatamiseks ning peatada rahatrahvi sundtäitmine kuni määruskaebuse lahendamiseni.

Kaebaja tõstatab küsimuse, kas KrMS § 172 lg-s 2 nimetatud muu mõjuv asjaolu omab iseseisvat

normatiivset tähendust või taandub see üksnes olukordadele, kus kaebuse esitamine oli

objektiivselt võimatu. Kaebaja hinnangul on tegemist kaalutlusnormi kohaldamise piiride

2(4)

4-26-327

küsimusega. Kohtul tuleb hinnata, kas konkreetse juhtumi asjaolud võivad kvalifitseeruda muu

mõjuva asjaoluna ka juhul, kui kaebuse esitamine ei olnud objektiivselt välistatud. Maakohtu

määrusest ei nähtu analüüsi, kas käesolevas asjas esinev menetluslik kontekst võiks

kvalifitseeruda muu mõjuva asjaoluna. Objektiivse takistuse puudumise tuvastamine ei välista

automaatselt normi teise alternatiivi kohaldamist.

Käesolevas asjas tehti kiirmenetluse otsus vahetult sündmuskohal ning otsustus toimus piiratud

ajaraamis. Kaebaja ei väida, et kaebuse esitamine oli objektiivselt võimatu. Küsimus seisneb

selles, kas selline menetluslik olukord võib olla käsitatav muu mõjuva asjaoluna ning kas kohus

jättis selle aspekti hindamata. Kuna maakohus ei analüüsinud iseseisvalt KrMS § 172 lg 2 teise

alternatiivi kohaldatavust, vaid piirdus objektiivse takistuse puudumise tuvastamisega, on

tegemist diskretsiooni puuduliku kasutamisega. Selline kaalutlusviga toob kaasa määruse

tühistamise ning küsimuse uue lahendamise vajaduse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab

ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning

VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.

6. Ringkonnakohus leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on

tegemist perspektiivitu kaebusega. Ühtegi alust maakohtu määruse tühistamiseks ei esine,

maakohus on ammendavalt oma seisukohta põhjendanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks

kohtupraktikat muuta.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seaduslikult ja põhjendatult jätnud L. Leismanni

esitatud kaebuse läbi vaatamata seetõttu, et kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Seejuures

on maakohus ka hinnanud, kas on alust kaebetähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohtule esitatud

kaebuses leiab L. Leismann sisuliselt, et maakohus on vääralt käsitlenud KrMS § 172 lg-s 2

toodud alternatiive kaebetähtaja ennistamiseks ning et selles toodud muid asjaolusid tuleks

hinnata lisaks objektiivsete takistuste tuvastamisele. Kriminaalkolleegiumi hinnangnul ei vasta

kaebaja käsitlus ei kehtivale kohutpraktikale ega ole kooskõlas ka menetlusseadustikuga. KrMS

§ 172 lg 2 näeb ette kaks alternatiivi, mida saab pidada kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks

põhjuseks. Esmalt on selleks äraolek ning teise alternatiivina muu asjaolu, mida peetakse

mõjuvaks. Seega ei ole muu asjaolu, mitte mõjuva põhjuse altenatiiv, vaid selle kaudu on

seadusandja sisustanud mõjuvat põhjust. Seda käsitlust kinnitab ka kehtiv kohtupraktika ning

sellele on asjakohaselt viidanud ka maakohus, tuues välja, et mõjuvaks saab pidada objektiivset

takistust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust ega mõistlikku põhjust asuda sisustama

seaduses toodut kuidagi leebemalt, kui seni, sest vastasel juhul kaotaksid seaduses sätestatud

tähtajad oma mõtte, kuivõrd siis võiks sisuliselt igal juhul kaebetähtaja ennistamist taotleda.

Lisaks tuleb märkida sedagi, et L. Leismann ise toob välja, et tal ei esinenud ühtegi asjaolu, mis

oleks tal takistanud objektiivselt kaebuse esitamist. Isegi, kui pidada kaebaja poolt toodut sellest,

et ta allkirjastas nõusoleku ajalise surve tingimustes ja mitte teadlikult, põhjuseks, miks ta taotleb

tähtaja ennistamist, oli tal endiselt võimalik kaebuse esitamiseks ette nähtud 15 päevase tähtaja

jooksul otsus vaidlustada. Sellist ajavahemikku saab pidada piisavaks, mille jooksul väidetav

ajaline surve pidanuks olema möödunud ja seega oleks saanud kaebuse esitada tähtaegselt. Seega

asub ringkonnakohus kokkuvõtlikult seisukohale, et maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud ja L. Leismanni poolt kaebuses esitatud väited ei tingi selle lahendi tühistamist.

8. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu seisukoha ümberhindamiseks. Maakohut ei ole

võimalik kohustada lahendama sisuliselt avaldust, mis jäi seaduslikul alusel läbi vaatamata.

Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust.

3(4)

4-26-327

Lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 on esitatud määruskaebus ilmselt põhjendamatu ning see tuleb

jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)