2-26-4669/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg

ja koht

10. märts 2026, Tartu kohtumaja

Kohtuasja number

2-26-4669

Kohtuasi

Q.X maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised

esindajad

avaldaja/võlgnik Q.X

(isikukood

XXX; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Q.X maksejõuetusavaldust menetlusse võtmast.

2. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Määrusekaebuse esitamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

alates.

ASJAOLUD

1. Q.X R. (avaldaja/võlgnik) esitas 02.03.2026 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldaja andmetel

on ta vallaline ja tal ei ole ülalpeetavaid. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada

võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei tööta. Avaldaja andmetel tema kohustuste suurus avalduse

esitamise seisuga 20 732,66 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

2. Füüsilise isiku maksejõuetusavalduse esitamist ja läbivaatamist ning võlgade

ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist reguleerib

füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS § 1 lg 1). Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg-st 5

tulenevalt otsustab kohus ka füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise FIMS-s

sätestatu kohaselt esitatud maksejõuetusavalduse alusel. Vastavalt FIMS § 1 lg-le 2 on

füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

reguleeritud PankrS-s. FIMS § 4 lg 1 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja

läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise

menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui

FIMS-st ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Maksejõuetusavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud FIMS §-s 14. FIMS § 14 lg 1 p 1

kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad FIMS-s või TsMS-s

sätestatud alused, mh on tasumata riigilõiv. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta

avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei

ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

3. Kohus leiab, et Q.X maksejõuetusavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest avaldusega

ei ole võlgniku taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

FIMS § 2 lg 1 järgi on FIMS eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule

maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine,

tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. FIMS § 2 lg 2 näeb ette, et maksejõuetusavalduse alusel

kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse

kohustustest vabastamise menetlus, või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus.

PankrS § 2 esimene ja teine lause sätestavad, et pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse

võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel PankrS-s ettenähtud korras võlgniku vara

võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu ning füüsilisest isikust võlgnikule

antakse võimalus vabaneda oma kohustustest. FIMS § 2 lg 4 kohaselt on kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest.

Kohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb FIMS § 45 lg 3 p 1 nimetatud alus jätta

avaldaja suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatama. Viidatud sätte kohaselt võib

kohus pankroti väljakuulutamisel jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi kelmuse toimepanemises. Kohtute infosüsteemist

nähtub, et avaldaja on kriminaalasjas nr 1-25-3827 Tartu Maakohtu 28.07.2025 otsusega

süüdi mõistetud, KarS § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 213 lg 2 p 1 alusel (s.o korduvad kelmused).

Eeltoodut arvestades ei saa kohtu hinnangul pankroti väljakuulutamisel avaldaja suhtes

algatada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohutustest vabastamise menetlust FiMS § 45 lg

1 mõttes.

Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetlus on avaldaja jaoks ka õiguslikult

perspektiivitu. Kohus selgitab, et pankrotimenetluses iseenesest ei vabastata avaldajat

avalduses toodud kohustustest. Pankroti menetluse tagajärjel tekib täitedokument, millest

tulenevad nõuded aeguvad 10 aasta jooksul alates pankroti menetluse lõppemisest. Seda

arvestades viiks pankroti väljakuulutamine avaldaja suhtes olukorrani, kus nõuded tema

suhtes, mis praegu alluvad aegumise regulatsioonile (va õigusvastaselt tekitatud kahju- ja

elatise nõuded FIMS § 50 lg 2), siis pankroti väljakuulutamise korral algaksid nõuete

aegumine uuesti. Pankroti väljakuulutamine ilma kohustustest vabastamise menetlust

algatamata on avaldaja suhtes ebamõistlikult koormav ja kulukas ega täida pankrotimenetluse

eesmärki.

Juhul, kui kohus võtab praegu avaldaja avalduse menetlusse ja määrab talle usaldusisiku, siis

sellega kaasnevad ka märkimisväärsed kulud. Kuna kohustustest vabastamine on

perspektiivitu ja pankroti väljakuulutamine ilma kohustustest vabastamise menetlust

algatamata ei ole avaldaja huvides, siis kohus keeldub avalduse menetlemisest. Avaldajal ei

ole võimalik saavutada avaldusega oma eesmärki, s.o algatada enda suhtes kohustustest

vabastamise menetlus ja vabaneda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Menetlusökonoomiast tulenevalt ei menetle kohtud avaldusi, mis on perspektiivitud ja mille

menetlemisega kaasnevad märkimisväärsed kulud.

4. Eeltoodut arvestades ei ole võlgniku taotletud eesmärki võimalik saavutada, mistõttu tuleb

tema avaldus jätta FIMS § 4 lg 1, § 14 lg 1 p 1, TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel

menetlusse võtmata. FIMS § 4 lg 1, TsMS § 372 lg 4 teise lause ja § 477 lg 1 alusel tuleb

avaldus koos lisaga avaldajale tagastada. Avaldajal on võimalik esitada kohtule TsMS § 150

lg 1 p 2 alusel taotlus riigilõivu tagastamiseks.

5. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Asja materjalidest

nähtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eveli Vavrenjuk

kohtunik