4-26-570/6 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-26-570

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2026, Tallinn, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-26-570

Kohtunik

Orvi Koik

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. veebruari 2026. a määrus, millega jäeti

Hindrek Sepi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata

ja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi 23.

jaanuari 2026 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2302,26,000974 läbi vaatamata.

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik Hindrek Sep (ik 36910125236; e-

post:XXX), määruskaebus

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta Harju Maakohtu 20. veebruari 2026.a määrus väärteoasjas nr 4-26-570 muutmata ja

selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Väärteomenetluse seadustiku §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus

ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal

kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Väärteoasjas nr 2302,26,000974 tegi Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelvalvetalituse liiklusgrupp 23. jaanuaril 2026 kiirmenetluse otsuse,

millega karistati Hindrek Sepit liiklusseaduse (edaspidi LS) § 249 lg 1, § 248 lg 1, § 217¹ lg 1 ja

LS § 261⁸ järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg

1 ja LS § 217¹ lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut ehk 1600 eurot.

2. Hindrek Sep esitas 18. veebruaril 2026 Harju Maakohtule kaebuse kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2302,26,000974. Koos kaebusega esitas Hindrek Sep taotluse kaebetähtaja

ennistamiseks, sest oli esitanud tähtaegselt, s.o 6. veebruaril 2026, kaebuse ekslikult Tallinna

Halduskohtule.

Maakohtu määrus

3. Harju Maakohus jättis 20. veebruari 2026. a määrusega Hindrek Sepi taotluse kaebetähtaja

1(3)

4-26-570

ennistamiseks rahuldamata ja väärteootsusele esitatud kaebuse läbi vaatamata. Maakohus leidis, et

kuna väärteootsuse kaebekorras oli sõnaselgelt viidatud, et kaebus esitatakse Harju Maakohtule,

oleks kaebaja pidanud olema tähelepanelik ja saatma kaebuse kaebetähtaja jooksul õigesse

instantsi. Lisaks märkis maakohus, et Tallinna Halduskohus tegi määruse kaebuse tagastamiseks

10. veebruaris 2026 ning samal kuupäeval tehti määrus kaebajale nähtavaks ja kättetoimetatavaks.

Seega oli kaebajal võimalik e-toimiku kaudu määrusega tutvuda samal päeval ning koheselt

likvideerida tehtud viga, esitada kaebus õigele kohtule. Kaebaja esitas kaebuse alles 18. veebruaril

2026, jättes kaebuse tähtaja ennistamise taotluses esile toomata, mis takistas tal kaebust esitada

koheselt pärast Tallinna Halduskohtu tagastamismääruse e-toimikusse ülespanemist. Seetõttu leidis

maakohus, et Hindrek Sepi kaebuses esitatu ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Kuna kaebus

on esitatud pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist ja kaebetähtaeg jääb ennistamata, jättis

kohus Hindrek Sepi kaebuse läbi vaatamata.

Määruskaebus

4. Harju Maakohtu 20. veebruari 2026. a määrusele esitas Hindrek Sep määruskaebuse, milles

palub selle tühistamist, kaebetähtaja ennistamist ja asja saatmist maakohtule kaebuse sisuliseks

läbivaatamiseks.

Kaebaja leiab, et maakohus on jätnud tähtaja ennistamata liigselt formaalsetel põhjustel,

arvestamata tema heauskset ja tähtaegset tegutsemist, menetlusliku eksimuse tegelikke põhjuseid

ning kohtuliku kontrolli olulisust. Kaebuses selgitab selle esitaja millistel põhjustel tal

kaebetähtaeg mööda läks. Nimelt ei jälgi ta seoses tööga kaugsõiduautojuhina igapäevaselt e-posti,

menetlusdokumentide koostamiseks palub ta abi pereliikmetelt. Kohe kui ta sai aru, et esitas

kaebuse valele kohtule, asus viga parandama ja esitas kaebuse õigele kohtule. Tema eesmärgiks ei

olnud tähtaega eirata.

KrMS § 172 lg 1 p 2 kohaselt võib menetlustähtaja ennistada muu mõjuva asjaolu tõttu, mida

menetleja peab mõjuvaks. Käesoleval juhul esitas ta kaebus tähtaegselt (6. veebruaril 2026).

Eksimus tulenes e-toimiku menetlusliigi valikust. Tegemist oli heauskse ja loogilise eksimusega.

Täiendav viivitus oli objektiivselt tingitud tema töö iseloomust ning praktilistest takistustest

dokumentide vormistamisel. Ta ei hoidunud menetlusest kõrvale ega jätnud teadlikult tähtaega

kasutamata.

Kaebeõiguse täielik välistamine menetlusliku eksimuse tõttu olukorras, kus kaebus esitati

tähtaegselt, oleks ebaproportsionaalne ning riivaks tema põhiseaduslikku õigust kohtulikule

kaitsele (PS § 15). Menetluslik eksimus e-toimiku keskkonnas ei tohiks kaasa tuua sisulise

kohtuliku kontrolli täielikku välistamist olukorras, kus trahvisumma on suur ning vaidluse asjaolud

vajavad sisulist hindamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud õigesti kaebetähtaja ennistamata ja Hindrek

Sepi kaebuse läbi vaatamata.

6. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 172 saab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt

läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist ja selleks on

mõjuv põhjus. Maakohus tuvastas, et Hindrek Sepi kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvat põhjust ei

esinenud.

7. Keskne küsimus on selles, kas valele kohtule kaebuse tähtaegne esitamine ja seejärel õigelt

kohtult kaebetähtaja ennistamise taotlemine põhjusel, et algselt oli kaebus esitatud valele kohtule,

on mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks.

2(3)

4-26-570

8. Sellele tuleb ringkonnakohtul vastata eitavalt. Möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb

mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse

tähtaegse esitamise. Sellist takistust Hindrek Sepil ei esinenud, sest kaebetähtaja jooksul ta kaebuse

PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelvalvetalituse liiklusgrupp 23. jaanuaril 2026

kiirmenetluse otsusele esitas, kuid seda valele kohtule. Seega puudus tegelikkuses objektiivne

takistus kaebuse esitamiseks õigele kohtule.

9. Kaebaja põhjendus, et tegemist oli menetlusliku eksimusega, ei ole selline, mida saaks lugeda

mõjuvaks põhjuseks KrMS § 172 mõttes. Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelvalvetalituse

liiklusgruppi 23. jaanuari 2026 kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2302,26,000974 nähtub

konkreetselt ja selgelt, et kaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest. Otsuses märgitud kaebekord ei ole kaheselt mõistetav ega eksitav. Kohtupraktikast

tulenevalt võib kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks olla menetleja eksitav kaebekord,

kuid käsiloleval juhul see nii ei ole. Hindrek Sepi selgitused kaebuse esitamisega valele kohtule

seoses eksimusega menetlusliigi valimisel, võivad olla küll inimlikult mõistetavad, kuid hoolsal

kaebekorraga tutvumisel, oleks tal olnud võimalik esitada kaebus õigele kohtule, st maakohtule.

Riigikohus on käsitlenud milliseid takistusi saab käsitleda mõjuva põhjusena (vt RKKKm 3-1-1-

55-10 p 14). Maakohus on seega õigesti asunud seisukohale, et kaebuses esitatu ei anna alust

kaebetähtaja ennistamiseks. Ka ei ole maakohus jätnud tähtaja ennistamata liigselt formaalsetel

põhjustel.

10. Kaebaja etteheited ebaproportsionaalsuse kohta jäävad tagajärjetuks. Kaebetähtaja

ennistamine ei sõltu kaebuse perspektiivikusest ega sellest, et kaebuse esitaja jääb ilma kohtulikust

kontrollist kohtuvälise menetleja otsuse üle, seda olukorras, kus ta on olnud hooletu ja ei ole

järginud kaebekorda. Seadus näeb ette kaebekorra, mille jooksul saab menetlusalune isik kaebust

esitada ning menetleja on märkinud millisele kohtule tuleb kaebus esitada. Hoolikal kaebekorraga

tutvumisel oleks Hindrek Sep saanud esitada kaebuse õigele kohtule.

11. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu etteheitega selles, et Hindrek Sep oleks saanud

koheselt kui sai tutvuda e-toimiku vahendusel Tallinna Halduskohtu 10. veebruari 2026 kaebuse

tagastamise määrusega, likvideerida tehtud vea, kuid ta esitas kaebuse koos ennistamistaotlusega

alles 18. veebruaril 2026. KrMS § 172 lg 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul

alates päevast, millal takistus ära langes. Hindrek Sep esitas ennistamise taotluse seadusest

tuleneva tähtaja jooksul. Seega on selline maakohtu etteheide ainetu. Märgitu ei muuda aga seda, et

mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks taotlusest ei tulene ning ei too kaasa maakohtu

määruse tühistamist.

12. VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestab üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise

kohta määruse, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 sätestatud tähtaja möödumist

ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuna

maakohus kaebetähtaega ei ennistanud, jättis maakohus Hindrek Sepi kaebuse kaebetähtaja

möödalaskmise tõttu põhjendatult läbi vaatamata.

13. Eelnevast tulenevalt ning VTMS § 147 lg 1 p-st 1, § 194 lg-st 3 ja § 196 lg-st 2 juhindudes

jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 20. veebruari 2026 määruse muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)