2-22-6653/88 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-6653

Tsiviilasi / hagi ese

X hagiavaldus A, B, C, Di (D) ja E vastu testamendi tühisuse

tuvastamise nõudes

Hagihind

78 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

X (isikukood XXX, aadress xxx)

Lepingulised esindajad Sofja Pevzner-Belošitski ja Jelena

Karžetskaja

Kostjad

A (sünniaeg xx.xx.xxxx.a, aadress xxx)

B (isikukood XXX, aadress xxx)

Lepinguline esindaja Vladimir Buldakov

C (isikukood XXX, aadress xxx)

Lepinguline esindaja Vladimir Buldakov

D (isikukood XXX, aadress xxx)

Seaduslik esindaja vanem E

Lepinguline esindaja Vladimir Buldakov

E (isikukood XXX, aadress xxx)

Lepinguline esindaja Vladimir Buldakov

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 10.02.2026.a

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X (isikukood XXX) hagiavaldus A (sünniaeg xx.xx.xxxx. a), B

(isikukood XXX), C (isikukood XXX), Di (D, isikukood XXX) ja E (isikukood XXX)

vastu Fi (F, isikukood XXX, surmaaeg xx.xx.xxxx. a) ja G (isikukood XXX, surmaaeg

xx.xx.xxxx. a) 20.04.2018.a abikaasade vastastikuse testamendi tühisuse tuvastamise

nõudes.

2. Kanda ekspertiisi tasu ja kulud 3000 (kolm tuhat) eurot menetluskuludesse.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud X (isikukood XXX) kanda.

4. Välja mõista Xlt (X, isikukood XXX) B (isikukood XXX), C (isikukood XXX), Di (D,

isikukood XXX) ja E (isikukood XXX) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulu

1792 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend kaks) eurot.

5. Välja mõista Xlt (X, isikukood XXX) B (isikukood XXX), C (isikukood XXX), Di (D,

isikukood XXX) ja E (isikukood XXX) kasuks viivis menetluskulude 1792 (üks tuhat

seitsesada üheksakümmend kaks) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1792 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend kaks)

eurot.

6. Jätta A (sünniaeg xx.xx.xxxx.a) menetluskulud kindlaks määramata ja Xlt (X, isikukood

XXX) A kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. X (hageja) esitas 04.05.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse A, B, C ja Di vastu (dtl-d 1-6).

Kohus jättis hagiavalduse 09.05.2022 käiguta (dtl 34). Hageja esitas 19.05.2022 kohtule

hagiavalduse A, B, C, Di ja E (kostjad) vastu Fi (surmaaeg xx.xx.xxxx) ja G (surmaaeg xx.xx.xxxx)

20.04.2018 abikaasade vastastikuse testamendi tühisuse tuvastamise nõudes (dtl-d 45-50). Hageja

esitas 23.05.2022 hagi tagamise avalduse (dtl-d 64-67). Kohus jättis hagi tagamise avalduse

24.05.2022 määrusega rahuldamata (dtl 99). Kohus keeldus 20.06.2022 hagiavalduse menetlusse

võtmisest (dtl 103). Hageja esitas 29.06.2022 menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

määruskaebuse (dtl-d 106-111). Kohus rahuldas 05.10.2022 määrusega määruskaebuse, tühistas

menetlusse võtmisest keeldumise määruse ja võttis hagiavalduse menetlusse (dtl-d 114-115).

Kostjad B, C, D ja E esitasid 02.11.2022 ühise vastuse hagile (dtl-d 119-124). Eelistung toimus

19.09.2024 (dtl-d 164-169). Hageja esitas 18.10.2024 taotluse postuumse kohtupsühhiaatria-

kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi määramiseks (dtl-d 173-176). Kohus andis 14.03.2025

määrusega hagejale menetlusabi ekspertiisikulude ettemaksu tasumisel ja võimaldas ettemaksu

tasuda osamaksetega (dtl-d 621-622). Kohus määras 21.03.2025 määrusega postuumse

kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi (dtl-d 630-631). Eksperdid esitasid

06.11.2025 kirjaliku eksperdiarvamuse (dtl-d 653-661). Kohtuistung toimus 10.02.2026 ja kohus

määras otsuse teatavakstegemise ajaks 02.03.2026 (dtl-d 701-709). Kohus muutis seoses kohtuniku

ajutise töövõimetusega otsuse teatavakstegemise aega ning määras uueks otsuse teatavakstegemise

ajaks 10.03.2026 (dtl 713).

2. Hageja palub kohtul tuvastada Fi ja G 20.04.2018 abikaasade vastastikuse testamendi

tühisuse. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hageja on G ja Fi tütar. G ja Fi

poeg H suri 15.03.2018. F suri xx.xx.xxxx. G suri xx.xx.xxxx. F ja G tegid 20.04.2018 abikaasade

vastastikuse testamendi. Testament on tühine, sest F oli testamendi tegemise ajal teovõimetu või

otsusevõimetu. F muutus alates 2015. aastast iga aastaga aina agressiivsemaks. Tema käitumine

muutus ebaadekvaatseks ja abikaasa G suhtes vägivaldseks. F ei tundnud 2017.a ära oma sugulast

2 (7)

NVt, kes tuli koos pojaga Fit õnnitlema. F muutus 2017.a agressiivseks, kui hageja viibis vanemate

juures ja vaatas fotoalbumist perekonnapilte. F teatas, et ei anna perepilte KGB-sse viimiseks.

Pärast poja Hi surma 15.03.2018 hakkas Fi tervis kiiremini halvenema. F ei tundud hagejat Hi

matustel ära. Pärast Hi matuseid ei soovinud F hageja ja hageja lapsega enam suhelda. F hakkas

2018.a NVt rusikatega peksma, kuid ei mäletanud seda järgmisel päeval. F hakkas alates 2018.a

kodust ära jooksma. Hi endine elukaaslane E ei ole kunagi osalenud Fi ja G elus ega neid aidanud ja

toetanud. E ja tema lapsed olid xxx pere jaoks võõrad inimesed. Tegemist oli Hi elukaaslasega, kuid

on arusaamatu, miks peaksid F ning G tegema testamendi tema nimele ning nimetama teda pärijaks.

E oli teadlik Fi tervislikust seisundist ning tahtlikult mõjutas Fit ja Gt tegema testamenti enda

kasuks.

3. Kostjad B, C, D ja E vaidlevad hagile vastu ja paluvad selle jätta rahuldamata. E oli Hi

elukaaslane. B, C, D on Hi bioloogilised lapsed. Testament ei ole tehtud File ja Gle võõraste

inimeste kasuks. Hageja ei ole tõendanud, et F ei olnud testamendi allkirjastamisel

testeerimisvõimeline.

4. Kostja A ei ole hagile vastanud.

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

5. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb seetõttu tõendamist

mittevajavateks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1):

- Hageja on G ja Fi tütar;

- G ja Fi poeg H suri 15.03.2018;

- F suri xx.xx.xxxx;

- G suri xx.xx.xxxx;

- F ja G tegid 20.04.2018 abikaasade vastastikuse testamendi, mille on tõestanud notar Evelyn

Roots ning mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri numbri 1768 all (dtl-d 642-

644).

6. F ja G 20.04.2018 abikaasade vastastikusest testamendist nähtuvalt on abikaasad vastastikku

määranud teineteist enda ainupärijaks (dtl 642, p 4). Abikaasad on määranud, et üleelanud abikaasa

surma puhul määratakse abikaasadele kuuluv korteriomad registriosa numbriga xxxxx annakuna

võrdsetes osades Ale (sünniaeg xx.xx.xxxx), Ble (isikukood XXX), Cle (isikukood XXX) ja Dile

(isikukood XXX) (dtl-d 642-643, p 5). Abikaasad on määranud üleelanud abikaasa surma puhul

kogu üleelanud abikaasa kogu ülejäänud vara ainupärijaks E (isikukood XXX) (dtl 643, p 6).

Eeltoodut arvestades on testament tehtud kostja E kui pärija ning A, B, C ja Di kui annakusaajate

kasuks.

Pärimisseaduse (PärS) § 10 lg 1 sätestab, et päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud

kehtivat testamenti või pärimislepingut. Hageja on G ja Fi tütar. Hageja on seega PärS § 13 lg 1

mõistes nii G kui ka Fi esimese järjekorra seadusjärgne pärija. Kuivõrd G ja F on teinud testamendi,

toimub pärimine PärS § 10 lg 1 alusel testamendi järgi. Testamendi tühisuse korral oleks võimalik

hageja pärimine seaduse järgi. Seetõttu on hagejal kohtu hinnangul TsMS § 368 lg 1 järgi õiguslik

huvi tuvastada, et Fi ja G 20.04.2018 abikaasade vastastikune testament on tühine.

7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et täielik teovõime on 18-

aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid

juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust

üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 10 sätestab, et

piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on

tühine. Isiku kestev psüühikahäire ei välista võimalust, et tema tehtud testament on kehtiv, kui isik

3 (7)

sai testamendi tegemise ajal testamendi tegemise tähendusest aru (RKTKo 02.12.2020 2-17-

5110/111, p 17).

Hageja leiab, et Fi ja G 20.04.2018 abikaasade vastastikune testament on tühine, sest F oli

testamendi tegemise ajal teovõimetu või otsusevõimetu. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool

peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Hagejal on tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 koormis tuua välja ja tõendada

asjaolud, millest nähtub Fi vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire, millest

tingituna ei olnud F testamendi tegemise ajal võimeline aru saama testamendi tegemise tähendusest

või juhtima oma tegusid testamendi tegemisel.

8. Hageja on soovinud Fi piiratud teovõimet tõendada postuumse kohtupsühhiaatria-

kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi läbiviimisel saadud ekspertide arvamusega (dtl-d 654-661),

tunnistaja NV ütlustega (dtl-d 706-707), perearst MK koostatud 12.08.2019 haiguslooga nr 4 (dtl

21), Tallinna Kiirabi koostatud 05.03.2020 kiirabikaardiga nr 15019371PAE92320200305141456

(dtl-d 17-20), perearst MK koostatud 30.03.2020 haiguslooga nr 5 (dtl 22), perearst MK koostatud

21.04.2020 haiguslooga nr 6 (dtl 23), 04.06.2020 digiloo haigusjuhtumi nr 20200604-174509

ambulatoorse epikriisi nr 1002682978 versiooniga 3 (dtl-d 26-29), perearst MK koostatud

08.06.2020 haiguslooga nr 7 (dtl 24), perearst MK koostatud 10.08.2020 haiguslooga nr 9 (dtl 25)

ning 04.06.2020 digiloo haigusjuhtumi nr 20200604-174509 ambulatoorse epikriisi nr 1002682978

versiooniga 3 (dtl-d 26-29).

9. Eksperdid on leidnud, et tõenäoliselt esinesid Fil testamendi tegemise ajal 20.04.2018

mingis ulatuses vaimse tegevuse häired, võttes arvesse objektiivselt kirjeldatud dementsuse

väljakujunemist Fil 2020.a kevadeks ning neurodegeneratiivsele häirele iseloomulikku kulgu (dtl

660).

Perearst MK koostatud 12.08.2019 haigusloost nr 4 nähtuvalt on anamneesi märgitud 16.08.2019

koduvisiit ja mäluhäire ja diagnoos 167.2 - peaaju ateroskleroos (dtl 21). Tallinna Kiirabi koostatud

05.03.2020 kiirabikaardis nr 15019371PAE92320200305141456 on anamneesis märgitud järgmist:

„Kiirabi saabudes pt istuvas asendis pingil maja ees, kõrval abikaasa, kelle sõnul pt

põgenenud.kodunt, dementne. Komistanud ja kukkunud maja ees tänaval“ (dtl 18). Kiirabikaardis ei

ole märgitud diagnoosis psüühikahäireid (dtl 20). Perearst MK koostatud 30.03.2020 haigusloos nr

5 on anamneesis märgitud kirjeldus, mille kohaselt helistas abikaasa, et patsient on agressiivne,

käitumine ebaadekvaatne. Haigusloos on märgitud diagnoosideks 167.2 - peaaju ateroskleroos,

kaasnevana F41 - Muud ärevushäired (dtl 22). Perearst MK koostatud 21.04.2020 haigusloost nr 6

nähtuvalt on anamneesis märgitud järgmist: „Pat-l on mäluhäire.Peavalu. Urineerimine sage, valutu.

Ebaadekvaatne käitumine“. Haigusloos on märgitud diagnoosideks 167.2 - peaaju ateroskleroos,

kaasnevana N31 - Mkta kusepõie neuromuskulaarne düsfunktsioon e talitlushäir (dtl 23).

04.06.2020 digiloo haigusjuhtumi nr 20200604-174509 ambulatoorsest epikriisist nr 1002682978

nähtuvalt on Fi diagnoosiks märgitud „F03.0 - Dementsus MK muudest haigustest, täpsustamata

dementsus“ (dtl 26). Perearst MK koostatud 08.06.2020 haigusloost nr 7 nähtuvalt on anamneesis

märgitud: „P-I on demetseus, aju ateroskleroos“. Haigusloos on märgitud diagnoosideks F03.0 -

Täpsustamata dementsus. kaasuvate sümptomiteta, kaasnevana D50 - Rauavaegusaneemia (dtl 24).

Kohus on seisukohal, et hageja esitatud Fi terviseandmeid sisaldavate dokumentidega on tõendatud,

et Fil diagnoositi esimest korda psüühikahäire 30.03.2020 ning selleks oli muu ärevushäire (F41)

(dtl 22). 04.06.2020 digiloo haigusjuhtumi nr 20200604-174509 ambulatoorse epikriisiga on

tõendatud, et täpsustamata dementsus (F03.0) diagnoositi Fil esmakordselt 04.06.2020 (dtl 26).

Pooled ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks diagnooside ebaõigsus. Eksperdid on

leidnud, et objektiivselt kirjeldatud dementsus oli Fil välja kujunenud 2020.a kevadeks; dementsus

on diagnoositud 2020.a juunis (dtl 660). Kohus leiab, et ekspertide arvamuse kujunemine on

jälgitav ning põhineb Fi terviseandmeid sisaldaval dokumentatsioonil. Ekspertide arvamus ei ole

vastuolus Fi eluajal temale määratud diagnoosidega, mis nähtuvad MK koostatud 30.03.2020

4 (7)

haigusloost nr 5 (dtl 22) ja 04.06.2020 digiloo haigusjuhtumi nr 20200604-174509 ambulatoorse

epikriisist (dtl 26). Kohus leiab, et ekspertide arvamus on usaldusväärne tõend Fi psüühikahäire

väljakujunemise aja kohta 2020.a kevadel. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades tõendatud, et

Fil oli hiljemalt 2020.a kevadeks välja kujunenud objektiivselt kirjeldatud dementsus.

Eksperdid on neurodegeneratiivsele häirele iseloomulikku kulgu arvestades pidanud tõenäoliseks, et

Fil võisid esineda testamendi tegemise ajal 20.04.2018 mingis ulatuses vaimse tegevuse häired.

Psüühikahäire iseloomuliku kulu kindlakstegemine vajab psühhiaatriaalaseid eriteadmisi. Kohus

peab seetõttu usutavaks ekspertide arvamust, mille kohaselt võisid Fil esineda testamendi tegemise

ajal 20.04.2018 mingis ulatuses vaimse tegevuse häired. Eksperdid ei ole seejuures andnud

arvamust, mille kohaselt Fil esines testamendi tegemise ajal psüühikahäire. See on kooskõlas

ekspertide lõppjäreldustega, mille kohaselt ekspertide kasutada olnud andmetest ei nähtu testamendi

tegemise ajal psüühikahäire esinemist, mille tõttu F ei saanud aru testamendi tegemise tähendusest

või ei oleks suutnud juhtida oma käitumist vastavalt oma arusaamisele (dtl 661).

10. Perearst on 16.08.2019 koduvisiidi kirjeldusse märkinud objektiivse leiuna: „Mälu

langenud“ (dtl 21). 05.03.2020 on kiirabi objektiivse leiuna kiirabikaardile märkinud järgmised

andmed: „Teadvus selge“ [---] „Sõnaline kontakt orienteeritud“ [---] „Motoorne vastus täidab

käsklusi / liigutab spontaanselt“ (dtl-d 18-19). 04.06.2020 digiloo haigusjuhtumi nr 20200604-

174509 ambulatoorses epikriisis nr 1002682978 on objektiivse leiuna märgitud „Silmade avamine:

Spontaanne (4) Sõnaline kontakt: kontaktne — desorienteeritud (4) Motoorne vastus: Täidab

käsklusi (6) Kokku GKS: 14. Täiendused obj leiule: Kontaktne, isiksuses, situatsioonis orienteerub,

arvab, et on Moskvas ja on 39 aastane“ (dtl 27). Kohus on seisukohal, et dokumentides kirjeldatu

viitab Fi kognitiivsete funktsioonide häiretele, mis on omased dementsusele. Samas ei sisalda

dokumentatsioon andmeid Fi kognitiivsete funktsioonide häirete täpse sisu ja kognitiivsete võimete

muutumise ulatuse kohta. Dokumentatsioonis ei ole Fi kognitiivsete funktsioonide häireid

kirjeldatud täpsemalt ega ole teada kognitiivsete võimete muutumise ulatus. Fi terviseandmeid

sisaldavatest dokumentidest ja eksperdiarvamusest ei nähtu Fi suhtes kognitiivsete funktsioonide

uuringute teostamist. Eeltoodut arvestades ei ole võimalik andmete põhjal teha järeldusi selle kohta,

kas ja kuidas mõjutas Fi dementsus 2020.a kevadel tema võimet aru saada oma tegudest või neid

juhtida. Fi terviseandmeid sisaldavad dokumendid ja ekspertide arvamus ei tõenda, et Fi

psüühikahäire välistas 2020.a kevadel Fi võime kestvalt aru saada oma tegudest või võime neid

juhtida. Seetõttu ei saa need tõendid tõendada Fi testeerimisvõime puudumist kaks aastat varem.

Eeltoodut arvestades ei tõenda ekspertide arvamus ja Fi terviseandmeid sisaldavad dokumendid

eraldiseisvalt ega kogumis teiste tõenditega Fil sellise psüühikahäire esinemist testamendi tegemise

ajal, mis oleks välistanud Fi võime aru saada testamendi tegemise tähendusest või juhtida oma

tegusid testamendi tegemisel.

11. Kohtu hinnangul sisaldavad tunnistaja NV ütlused Fi käitumise kirjeldusi, mis viitavad Fi

võimalikele vaimse tegevuse häiretele (dtl-d 706-707). Tunnistaja ütlustest nähtuvad Fi agressiivsus

ja mäluhäired, uitama minek. Kohus peab tunnistaja ütlusi Fi käitumise kirjeldamisel

usaldusväärseteks, sest need ei ole vastuolus ekspertide arvamuses ja Fi terviseandmeid sisaldavates

dokumentides märgitud Fi käitumise kirjeldustega. Kohus ei pea usaldusväärseks tunnistaja ütlusi

osas, mis puudutab Fi käitumise aegu. Tunnistaja on kirjeldanud Fi käitumist testamendi tegemisele

lähedase aja seisuga 2018.a aprillis-mais, mis seisnes G ründamises. Tunnistaja andis järgmised

ütlused: „Õde ütles mulle, et ta palus oma poega, et ta paneks õe toale luku, aga ma veensin teda

ümber, et see provotseeriks veel rohkem Fit. See oli kuskil aprillis-mais, kuna oli juba päike ja soe.

[---] H käis kodus ja õiendas isaga asju ja mina ütlesin ainult seda, et ei ole vaja isa vastu jõudu

kasutada. [---] Kui ma veensin õde ust mitte lukustama, siis F ei olnud purjus, ei olnud võtnud

alkoholi. H rääkis isaga, sõitis ära ja oligi kõik“ (dtl 706). Kohus leiab, et kirjeldatu ei saanud

juhtuda 2018.a aprillis või mais, sest H suri 15.03.2018. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et

tunnistaja ütlused on sündmuste toimumise aja osas ebausaldusväärsed. Tunnistaja eksimus

sündmuste toimumise aja kirjeldamisel võib olla tingitud pikast ajavahemikust sündmuste ja

5 (7)

tunnistaja ülekuulamise vahel. Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et tunnistaja kirjeldatud Fi

agressiivsusest ja mäluhäiretest ei ole võimalik teha järeldusi Fi kognitiivsete võimete muutumise

kestvuse ja ulatuse kohta ning sellest tulenevalt ka Fi testeerimisvõime olemasolu või puudumise

kohta. Eeltoodut arvestades ei tõenda tunnistaja ütlused eraldiseisvalt ega kogumis teiste tõenditega

Fil sellise psüühikahäire esinemist testamendi tegemise ajal, mis oleks välistanud Fi võime aru

saada testamendi tegemise tähendusest või juhtida oma tegusid testamendi tegemisel.

12. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on psüühikahäire piiratud teovõime aluseks üksnes siis, kui inimene

psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kohus on seisukohal,

et hageja ei ole tõendanud Fi psüühikahäirest põhjustatud suutmatust kestvalt aru saada testamendi

tegemise tähendusest või juhtida oma tegusid testamendi tegemisel. Seetõttu ei ole Fi ja G

20.04.2018 abikaasade vastastikune testament TsÜS § 10 järgi tühine.

13. TsÜS § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu

asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema

huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse

ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks.

Kohus on seisukohal, et TsÜS § 13 lg-s 1 nimetatud vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu

põhjustatud seisund väljendub üldjuhul teadvushäires, millega üldjuhul kaasnevad muutused

inimese välises olekus ja käitumises. Üldjuhul on inimese teadvushäire teistele inimestele tajutav

ning objektiivse asjaoluna on seda võimalik tõendada. Hagejal on tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1

koormis tuua välja ja tõendada asjaolud, millest nähtub Fi vaimutegevuse ajutine häire või muu

asjaolu, mis tõi kaasa Fi seisundi, mis välistas Fi võime õigesti hinnata seda, kuidas testament

mõjutab tema huve.

Notar on testamendis märkinud: „Testaatorid on teo- ja otsusevõimelised, nad kuulevad, saavad

kuuldust aru, loevad kirjalikku teksti ning vastavad testamendi koostamise ajal esitatud küsimustele

selgelt ja ühemõtteliselt“ (dtl 644). Kohtu hinnangul nähtub notari märkusest, et notar ei märganud

notariaaltoimingut tehes Fi käitumist, mis võinuks viidata Fi teadvushäirele. Eksperdid andsid

arvamuse, mille kohaselt nende kasutada olnud andmetest ei nähtu, et Fil oleks testamendi tegemise

ajal esinenud vaimutegevuse ajutine häire või oli ta muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema

võime õigesti hinnata seda, kuidas testamendi tegemine mõjutab tema huve (dtl 661). Kohtu

hinnangul ei sisalda poolte esitatud tõendid teavet selle kohta, millisena tundus Fi käitumine

testamendi tegemise ajal kõrvalseisjatele. Tõendid ei sisalda teavet Fi terviseseisundi kohta

testamendi tegemise ajal. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud asjaolusid, millest võiks

järeldada Fi vaimutegevuse ajutist häiret või muud asjaolu testamendi tegemise ajal. Kohus leiab

eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud Fi otsusevõimetust testamendi tegemise ajal.

Seetõttu ei ole Fi ja G 20.04.2018 abikaasade vastastikune testament TsÜS § 13 lg 1 järgi tühine.

14. Kohus leidis eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud Fi piiratud teovõimet testeerimisvõime

osas ja otsusevõimetust testamendi tegemise ajal. Seetõttu jätab kohus hagiavalduse rahuldamata

hageja nõudes tuvastada Fi ja G 20.04.2018 abikaasade vastastikuse testamendi tühisus.

13. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

14. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Kohus jätab seetõttu menetluskulud hageja kanda.

15. TsMS §177 lg 1 p 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse

6 (7)

sätteid (vt ka RKTKm 15.02.2012 3-2-1-161-11, p 7; RKTKm 15.11.2013 3-2-1-137-13, p 11).

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kostjaid Bt, Ct, Di ja Et esindas kohtus TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline

esindaja. Seetõttu kuulub nende lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja

vajalikus ulatuses hagejalt väljamõistmisele.

Kostjad B, C, D ja E on esitanud menetluskulude nimekirja, milles on märgitud lepingulise esindaja

kulu suuruseks kokku 1792 eurot, mis vastab 12,8 töötunnile hinnaga 140 eurot tunnis (ilma

käibemaksuta). Kohus leiab, et kostjate menetlustoimingud olid vajalikud kostjate menetlusõiguste

teostamiseks. Kohus arvestab asja õiguslikku keerukust ning keskmist mahtu ning leiab, et ajakulu

on põhjendatud. Toimingute sisu ja ulatust arvestades on põhjendatud kostjate esindaja ajakulu 12,8

tunni ulatuses. Tunnitasu 140 eurot vastab sarnase teenuse turuhinnale. Kohus leiab, et kostjate

lepingulise esindaja kulu 1792 eurot (12,8x140=1792) on vajalik ja põhjendatud TsMS § 174 lg 1

tähenduses. Kohus määrab kindlaks B, C, Di ja E menetluskulude rahalise suuruse 1792 eurot ning

mõistab hagejalt B, C, Di ja E kasuks välja.

16. Vastavalt kostjate B, C, Di ja E taotlusele mõistab kohus hagejalt kostjate B, C, Di ja E

kasuks välja menetluskulude tasumata osalt 1792 eurot viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

17. Kostja A ei ole menetluses toiminguid teinud ega esitanud menetluskulude nimekirja. Kohtu

hinnangul ei ole kostja Al hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus A

menetluskulud kindlaks määramata.

18. Kohus määras 26.11.2025 määrusega kindlaks eksperditasu 3000 eurot. Kohtumäärus

jõustus 20.01.2026 (dtl-d 678-679). Hagejale võimaldati menetlusabi korras eksperditasu ettemaksu

tasumine osamaksetega (dtl 621). Seetõttu maksti ekspertidele tasu riigi vahenditest. Kohtuotsuse

tegemise ajaks on hageja tasunud ekspertiisikulude ettemaksuna kohtu tagatiste kontole 3000 eurot.

Kohus kannab eeltoodut arvestades ettemaksu 3000 eurot riigituludesse Harju Maakohtu

26.11.2025 määrusega määratud menetluskulude (dr Anu Aroldi ja Mari Zobeli eksperditasu ja

kulud) 3000 eurot katteks. Kohus kannab ekspertiisi tasu ja kulud 3000 eurot menetluskuludesse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

7 (7)