Legislator Case Law & Legislation
2-26-1271/11 AI generated

2-26-1271/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 2-26-1271/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

J.O esitas 17.01.2026 Pärnu Maakohtule hagi G.Y vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud Saare Maavalitsuses XXXX Abielulised

Legislator headnote

AI generated

2-26-1271/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud Saare Maavalitsuses XXXX Abielulised

Keywords

AI generated
abusive claim by landlord proper reasons for non-use absence of hardship unfit notwithstanding health condition absence of insurer liability justified insurer position
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-24-9508

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

9.märts 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-26-1271

Tsiviilasi

J.O hagi G.Y vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja J.O (isikukood XXX)

Kostja G.Y (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

3.märts 2026

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada J.O ja G.Y abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxx ja registreeritud Saare

Maavalitsuses (

3. Taastada J.O avaldusel tema abielueelne perekonnanimi ,,X“.

4. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. J.O esitas 17.01.2026 Pärnu Maakohtule hagi G.Y vastu abielu lahutamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud Saare Maavalitsuses XXXX Abielulised

suhted hageja ja kostja vahel on püsivalt ja pöördumatult lõppenud. Abielu ei täida enam oma

eesmärki ning puuduvad eeldused abieluliste suhete taastumiseks. Abielust on sündinud kaks

ühist last, kellest üks on alaealine- XXXXXXXXXX Laps elab mõlema vanema juures samas

majapidamises. Igapäevane hooldus ja kasvatamine toimub hageja eestvõttel ning lapsel on

tagatud kodune ja stabiilne keskkond. Kuigi pooled elavad käesoleval ajal jätkuvalt samas

elamus, toimub see üksnes praktilistel ja majanduslikel põhjustel ning ei tähenda abieluliste

suhete jätkumist. Pooled elavad eraldi elu ning abielu on sisuliselt lõppenud. Abielu ei ole

võimalik lahutada perekonnaseisuasutuses, kuna kostja ei ole nõus abielu lahutamisega ning

1(2)

2-24-9508

pooled ei ole esitanud ühist lahutusavaldust. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul abielu

lahutada. Hageja soovib pärast abielulahutust perekonnanime ,,X”.

3. Kohtuistungil jäi hageja lahutuse nõude juurde ning kinnitas kindlalt, et ei soovi

leppimisaega, kuna abielulisi suhteid kostjaga ei ole võimalik taastada.

Kostja seisukoht

4. Kostja kinnitab hagivastuses, et aasta jooksul kodused suhted halvenenud, kuid kostja soovib

abielu jätkata. Kohtuistungil jäi kostja eeltoodud seisukoha juurde ja soovis abielu jätkata.

Kohtu põhjendused

5. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui

abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (§ 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma

abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või

ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja (§ 67 lg 3).

7. Kuna kohtuistungil hageja kategooriliselt kinnitas, et ta ei pea abielu jätkamist võimalikuks

ega soovinud ka kostjaga leppida ega selleks leppimisaega, siis on tuvastatud et poolte abielu

jätkamine on võimatu ja nende abielu kuulub lahutamisele. Abielu jätkumiseks on vajalik

mõlemapoolne soov. Kohus on poolte küsitlemise tulemusel jõudnud järeldusele, et nende

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja peab abielu purunemise peamiseks põhjuseks

aastaid kestnud omavahelist halba läbisaamist – igapäevased on riiud; kostjapoolsed halvasti

ütlemised; kostja on rahulolematu kõigega, mis hageja ütleb või teeb; hageja sõna ei maksa

midagi. Abikaasadel ei ole hageja kinnitusel ca aasta olnud enam abielulist kooselu. Nad

elavad küll endiselt ühiselt eramajas, kuid erinevatel korrustel. Eelnimetatud asjaoludest

tulenevalt on kohtu hinnangul poolte leppimine võimatu ja leppimisaja andmine ebamõistlik.

8. Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel taastab kohus poolte abielu lahutamisel hageja

soovil tema abielueelse perekonnanime.

9. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.

/digitaalallkiri/

Reena Undrest

kohtunik

2(2)