2-26-1271/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJ.O esitas 17.01.2026 Pärnu Maakohtule hagi G.Y vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud Saare Maavalitsuses XXXX Abielulised
Legislator headnote
AI generated2-26-1271/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud Saare Maavalitsuses XXXX Abielulised
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-24-9508
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
9.märts 2026, Kuressaare
Tsiviilasja number
2-26-1271
Tsiviilasi
J.O hagi G.Y vastu abielu lahutamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja J.O (isikukood XXX)
Kostja G.Y (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
3.märts 2026
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Lahutada J.O ja G.Y abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxx ja registreeritud Saare
Maavalitsuses (
3. Taastada J.O avaldusel tema abielueelne perekonnanimi ,,X“.
4. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile
kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud
1. J.O esitas 17.01.2026 Pärnu Maakohtule hagi G.Y vastu abielu lahutamiseks.
2. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud Saare Maavalitsuses XXXX Abielulised
suhted hageja ja kostja vahel on püsivalt ja pöördumatult lõppenud. Abielu ei täida enam oma
eesmärki ning puuduvad eeldused abieluliste suhete taastumiseks. Abielust on sündinud kaks
ühist last, kellest üks on alaealine- XXXXXXXXXX Laps elab mõlema vanema juures samas
majapidamises. Igapäevane hooldus ja kasvatamine toimub hageja eestvõttel ning lapsel on
tagatud kodune ja stabiilne keskkond. Kuigi pooled elavad käesoleval ajal jätkuvalt samas
elamus, toimub see üksnes praktilistel ja majanduslikel põhjustel ning ei tähenda abieluliste
suhete jätkumist. Pooled elavad eraldi elu ning abielu on sisuliselt lõppenud. Abielu ei ole
võimalik lahutada perekonnaseisuasutuses, kuna kostja ei ole nõus abielu lahutamisega ning
1(2)
2-24-9508
pooled ei ole esitanud ühist lahutusavaldust. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul abielu
lahutada. Hageja soovib pärast abielulahutust perekonnanime ,,X”.
3. Kohtuistungil jäi hageja lahutuse nõude juurde ning kinnitas kindlalt, et ei soovi
leppimisaega, kuna abielulisi suhteid kostjaga ei ole võimalik taastada.
Kostja seisukoht
4. Kostja kinnitab hagivastuses, et aasta jooksul kodused suhted halvenenud, kuid kostja soovib
abielu jätkata. Kohtuistungil jäi kostja eeltoodud seisukoha juurde ja soovis abielu jätkata.
Kohtu põhjendused
5. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on
pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei
ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui
abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (§ 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma
abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või
ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja (§ 67 lg 3).
7. Kuna kohtuistungil hageja kategooriliselt kinnitas, et ta ei pea abielu jätkamist võimalikuks
ega soovinud ka kostjaga leppida ega selleks leppimisaega, siis on tuvastatud et poolte abielu
jätkamine on võimatu ja nende abielu kuulub lahutamisele. Abielu jätkumiseks on vajalik
mõlemapoolne soov. Kohus on poolte küsitlemise tulemusel jõudnud järeldusele, et nende
abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja peab abielu purunemise peamiseks põhjuseks
aastaid kestnud omavahelist halba läbisaamist – igapäevased on riiud; kostjapoolsed halvasti
ütlemised; kostja on rahulolematu kõigega, mis hageja ütleb või teeb; hageja sõna ei maksa
midagi. Abikaasadel ei ole hageja kinnitusel ca aasta olnud enam abielulist kooselu. Nad
elavad küll endiselt ühiselt eramajas, kuid erinevatel korrustel. Eelnimetatud asjaoludest
tulenevalt on kohtu hinnangul poolte leppimine võimatu ja leppimisaja andmine ebamõistlik.
8. Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel taastab kohus poolte abielu lahutamisel hageja
soovil tema abielueelse perekonnanime.
9. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.
/digitaalallkiri/
Reena Undrest
kohtunik
2(2)