2-25-8837/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-8837

Kohtuasi

NOROC OÜ hagi Nord Property OÜ vastu põhivõla

ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.07.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Nord Property OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

NOROC OÜ

(registrikood 16557383),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis

Kostja Nord Property OÜ (registrikood 12201146),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Silvia Urgas ja

Gerda Grauberg

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 31.07.2025 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Harju Maakohtu 31.07.2025 määrus on jõustunud resolutsiooni punktide 1-5 ja 7-

10 osas.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Nord Property OÜ

kanda. Mõista Nord Property OÜ-lt NOROC OÜ kasuks välja ringkonnakohtus

kantud menetluskulude katteks 950 eurot ja viivise menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Rahuldada Nord Property OÜ taotlus ning praeguse kohtumääruse ja maakohtu

31.07.2025 määruse arvutivõrgus avalikustamisel asendada kostja nimi

tähemärkidega ja mitte avalikustada kostja registrikoodi ega aadressi ning

maakohtu 31.07.2025 määruse resolutsiooni punktides 1.1-1.4 ja 2.1-2.3 toodud

kinnisasjade andmeid ja aadresse.

2-25-8837

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule

praeguse määruse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui

määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli NOROC OÜ (hageja) hagi Nord Property OÜ (kostja)

vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks.

2. Pooled esitasid 09.07.2025 kohtule kinnitamiseks kompromissi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus kinnitas 31.07.2025 määrusega poolte kompromissi järgmiselt:



pooled kohustuvad sõlmima 09.07.2025 kostjale kuuluva kinnisasja aadressil Maasika

tee 13, Pringi küla, Viimsi vald, 74011 Harju maakond (registriosa number 22267950)

omandi üleandmiseks hagejale notariaalse asjaõiguslepingu. Juhul, kui kostjast

tulenevatel põhjustel ei sõlmita asjaõiguslepingut eelpool nimetatud kuupäeval, on

hagejal õigus nõuda leppetrahvi 1000 eurot iga viivitatud päeva eest;



hageja annab käesolevaga oma nõusoleku tema kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi

summas 264 000 eurot kustutamiseks kostjale kuuluval kinnisasjal aadressil Maasika

tee 13, Pringi küla, Viimsi vald, Harju maakond (registriosa number 22267950);



hageja annab käesolevaga oma nõusoleku tema kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi

summas 107 795,75 eurot kustutamiseks kostjale kuuluval kinnisasjal aadressil Aia tn

4 // Vana-Viru tn 13, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond (registriosa number

26188901);



hageja annab käesolevaga oma nõusoleku tema kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi

summas 5000 eurot kustutamiseks kostjale kuuluval kinnisasjal aadressil Põhja pst 5,

Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond (registriosa number 2652450);



kostja kohustub tasuma hageja arvelduskontole EE317700771008266722 hageja

menetluskulude katteks hüvitise 2700 eurot hiljemalt 09.07.2025;



juhul, kui kostja ei täida enda rahalisi kohustusi hageja ees tähtaegselt, on hagejal

õigus nõuda viivist 0,1% iga viivitatud päeva eest;

2 (6)

2-25-8837



pooled kannavad ise oma muud kulud, mida ei ole käesoleva määruse resolutsiooni p-

is 1.5 käsitletud, sh ülejäänud menetluskulud ja lepinguliste esindajate kulud ning

kohtueelsed kulud;



pooled lepivad kokku, et alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest loetakse, et

pooled ei oma üksteise suhtes muid, kui käesoleva määruse resolutsiooni punktides

1.1-1.5 toodud nõudeid seoses tsiviilasjaga nr 2-25-8837 ja seoses tsiviilasja esemega.

Maakohus tühistas 06.06.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kohus

seadis kostja omandis olevale kinnisasjale, mis on kantud:



Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse nr 22267950 IV jakku

esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 264 000 eurot hageja

kasuks;



Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse nr 2652450 IV jakku

esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 5000 eurot hageja kasuks;



Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse nr 26188901 IV jakku

esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 107 795,75 eurot hageja

kasuks.

Maakohus tagastas hagejale enamtasutud riigilõivu 1400 eurot, riigilõivu 2415 eurot ja hagi

tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatise 18 839,79 eurot arvelduskontole, millelt need

tasuti. Kohus jättis rahuldamata poolte taotlused mitte kajastada kompromissi tingimusi

kompromissi kinnitamise kohtumääruses ja mitte avalikustada kompromissi kinnitamise

kohtumäärust arvutivõrgus. Maakohus lõpetas menetluse tsiviilasjas 2-25-8837. Kohus jättis

tsiviilasja menetluskulud, mida ei nimetatud kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.5

menetlusosaliste endi kanda.

3.1. Maakohus oli seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega

ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS §

430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuli kinnitada ja menetlus

tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitas, et TsMS § 432 kohaselt, kui

menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

3.2. Kuivõrd pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hageja menetluskulude katteks 2700

eurot, määras kohus poolte menetluskulud kindlaks vastavalt kompromisslepingus

kokkulepitule. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäid TsMS § 168 lg 3 alusel

poolte endi kanda.

3.3. Kuna kohus lõpetas menetluse kompromissi sõlmimisega ja hageja andis nõusoleku

kohtulike hüpoteekide kustutamiseks tuli 06.06.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõud tühistada.

3.4. Hageja tasus hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu kokku 6230

eurot. Kohus leidis, et hagiavalduse esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv 4760 eurot ja hagi

tagamise taotluse esitamisel 70 eurot, s.o kokku 4830 eurot. Hagejale tuli TsMS § 150 lg 1 p 1

alusel enamtasutud riigilõiv 1400 eurot tagastada. Hageja taotlusel kuulub hagejale TsMS §

150 lg 2 p 1 alusel tagastamisele 2415 eurot ja TsMS § 195 lg 1 alusel tasutud tagatis 18

839,79 eurot.

3 (6)

2-25-8837

3.5. Pooled taotlesid kompromisslepingu resolutsioonis mitte kajastada kompromissi

tingimusi kompromissi kinnitamise kohtumääruses. Seejuures palusid pooled kompromissi

viimases lauses kohtul kinnitada kompromiss ning kajastada määruses kompromissi

tingimused. Kuna TsMS § 430 lg 1 viimase lause kohaselt märgitakse kompromissi

kinnitamise määruses kompromissi tingimused, siis jättis kohus TsMS § 430 lg 1 alusel

rahuldamata poolte taotluse mitte kajastada määruses kompromissi tingimusi.

3.6. Maakohus jättis rahuldamata poolte taotluse mitte avalikustada kompromissi kinnitamise

kohtumäärust arvutivõrgus. Pooled ei olnud vastavat taotlust põhjendanud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada resolutsiooni p 6

osas ning mitte kajastada kompromissi tingimusi kompromissi kinnitamise kohtumääruses.

Kostja palub määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja

taotleb asendada tsiviilasjas nr 2-25-8837 avaldatavates kohtulahendites kostja nimi

initsiaalide või tähemärkidega ning mitte avalikustada kostja registrikoodi, aadressi,

kinnisasjade aadressi ja registrinumbreid ega muid andmeid, mis võimaldavad kostjat

identifitseerida.

4.1. Kostja väitel ei teinud kohus selgeks poolte tegelikku tahet ning sellest ja tulenevalt jäeti

rahuldamata poolte kompromisslepingus kokkulepitud oluline taotlus. Poolte tegelik tahe on

mitte kajastada kohtumääruses kompromissi tingimusi.

4.2. Kuna maakohus jättis rahuldamata poolte taotluse kompromissi mitte avalikustada, siis

esitas kostja TsMS § 462 lg 2 järgse taotluse enda nime asendamiseks tähemärgiga ning

registrikoodi ja aadressi mitte avalikustada. Kostja palub mitte avalikustada ka määruse

resolutsiooni p-des 1.1-1.4 ja 2.1-2.3 toodud kinnisasjade andmeid ja aadresse.

Kinnistusraamatu andmete põhjal oleks kostja kui endise omaniku isik hoolimata nime

asendamisest endiselt tuvastav.

5. Hageja palub määruskaebuse rahuldada ja jätta määruskaebemenetluses kantud

menetluskulud kostja kanda. Hageja väitel oli poolte selge tahe jätta kokkuleppe täpne sisu

konfidentsiaalseks ning vältida selle detailide avalikustamist kohtulahendis.

6. Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 alusel koosmõjus §

657 lg 1 p-ga 1 muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille

peale edasi on kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes resolutsiooni p 6

osas, millega maakohus jättis rahuldamata poolte taotluse mitte kajastada kompromissi

tingimusi kompromissi kinnitamise kohtumääruses. Seega on maakohtu 31.07.2025 määrus

jõustunud resolutsiooni punktide 1-5 ja 7-10 osas.

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti märkinud, et TsMS § 430 lg 1 teine

lause sätestab, et kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Seega märgitakse kompromissi tingimused kompromissimääruses seaduse kohaselt.

Kompromissi kinnitamise määrus on TsMS § 430 lg 5, § 432 teise lause, § 461 lg-te 1 ja 3

4 (6)

2-25-8837

ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 järgi täitedokument. Sellest tulenevalt peab

määruse resolutsioon vastama TsMS § 442 lg 5 nõuetele, st olema arusaadav, üheselt

mõistetav ja täidetav ka muu tekstita. Materiaalõiguslikult annab kompromiss aluse nõuda

kohustuste täitmist vastavalt oma sisule. Järelikult ei ole õiguslikult võimalik jätta

kompromissi tingimused määruses kajastamata. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse

väited alust maakohtu määruse muutmiseks

10. Kostja määruskaebus sisaldab taotlust asendada tsiviilasjas 2-25-8837 avaldatavates

kohtulahendites kostja nimi initsiaalide või tähemärkidega ning mitte avalikustada kostja

registrikoodi, aadressi, maakohtu 31.07.2025 määruse resolutsiooni p-des 1.1-1.4 ja 2.1-2.3

toodud kinnisasjade andmeid ja aadresse ega muid andmeid, mis võimaldavad kostjat

identifitseerida. TsMS § 462 lg 2 esimene lause sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu

algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga

ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Tulenevalt

eelmises lauses viidatud regulatsioonist rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse ning

praeguse kohtumääruse ja maakohtu 31.07.2025 määruse arvutivõrgus avalikustamisel tuleb

asendada kostja nimi tähemärkidega ja mitte avalikustada kostja registrikoodi ega aadressi

ning maakohtu 31.07.2025 määruse resolutsiooni punktides 1.1-1.4 ja 2.1-2.3 toodud

kinnisasjade andmeid ja aadresse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

12. Hageja on seoses määruskaebemenetlusega palunud kostjalt välja mõista menetluskulu

950 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja

lepingulise esindaja tunnihind on 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna hageja on

käibemaksukohustuslane, palub ta kohtul menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta

Hageja lepingulisel esindajal kulus 21.08.2025 kohtumääruse jõustumismärkega seotud

toimingute tegemiseks ja kohtuga suhtlemiseks 1 tund; 28.08.2025 suhtluseks kohtuga seoses

kohtumääruse täitmisega 0,5 tundi; 17.09.2025 kohtunõudega tutvumiseks, määruskaebuse

analüüsiks, määruskaebuse osas seisukoha koostamiseks ja kliendiga kooskõlastamiseks 1

tund ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 15 minutit; 23.09.2025 kohtumääruse täitmise

kontrollimiseks ja suhtluseks kohtuga 0,5 tundi; 30.12.2025 kostja teatega tutvumiseks ja

kliendile informatsiooni edastamiseks 0,25 tundi, 23.02.2026 kohtu kirjaga tutvumiseks ja

menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi ning hageja menetluskulude nimekirja

analüüsimiseks ja sellele vastuväidete koostamiseks 45 minutit. Kostja ei esitanud hageja

menetluskulude osas vastuväiteid.

12.1. Kolleegium peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tunnitasu 200 eurot, mis on

kooskõlas asja keerukuse ja turutingimustega. Kolleegium on ka seisukohal, et hageja

lepingulise esindaja ajakulu kokku 4,75 tundi vastab toimikust nähtuvatele hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalikele toimingutele ega ole üleliigne ega põhjendamatu. Seega on

hageja põhjendatud menetluskulu määruskaebemenetluses 950 eurot. Hageja on palunud

menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Seega tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja

mõista menetluskuludelt ka viivis.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1

võimaldab kompromissitingimuste avaldamise vaidlustamise osas esitada määruskaebuse.

Andmete asendamise peale ei saa TsMS § 462 lg 5 alusel määruskaebust esitada. TsMS §

178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

5 (6)

2-25-8837

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)