2-25-5271/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-5271

Kohtuasi

VD RUG OÜ hagi OÜ Stamper Solutions vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.07.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

VD RUG OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

VD RUG OÜ

(registrikood 14729472),

lepinguline esindaja Anton Filjaev

Kostja

OÜ Stamper Solutions

(likvideerimisel,

registrikood 11280936), likvideerija Kaupo Meier

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 02.07.2025 määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

Harju Maakohtule.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. VD RUG OÜ (hageja) esitas 04.04.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse ja 15.05.2025

hagiavalduse täienduse OÜ Stamper Solutions (kostja) vastu põhivõla 114 492 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 7783,48 euro, sissenõudmiskulu 120 euro ja edasiulatuva

viivise väljamõistmiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2023. a detsembri lõpus suulise tööjõurendi

raamlepingu, mille kohaselt annab hageja kostjale (kasutajaettevõtjale) viimase suuliste

tellimuste alusel rendile töötajaid ehitustöövõtutööde, sh monteerimis- ja keevitustööde

2-25-5271

tegemiseks ning kostja tasub hagejale iga monteerija jm keevitaja eest renditasu 28 eurot

töötunni kohta.

1.2. Hageja andis kostjale 2024. a jaanuarist septembrini viimase suuliste tellimuste alusel

rendile hageja enda töötajate seast igakuiselt 5 kuni 10 monteerijat. Kostja rakendas hagejalt

renditud töötajad alltöövõtu täitmiseks peatöövõtja SSA Rakennus OY kasuks Helsinkis

asuva hoone ehitamisel. Hageja töötajad töötasid 2024. a jaanuarist juunini kokku 7120

töötundi, mille eest arvestas hageja kostjale 6 arve alusel kokku 199 360 eurot, millised arved

aktsepteeris kostja ilma märkusteta ja tasus arved täies ulatuses. 2024. a juulis intensiivistus

töö objektil, kuid kostja lõpetas tööjõurendimaksed. Hageja töötajad töötasid 2024. a juulist

kuni septembrini kokku 4089 töötundi, mille eest esitas hageja kostjale 3 arvet kogusummas

114 492 eurot. Kostja on jätnud need arved tasumata.

1.3. Vastusena kostja taotlusele hagi läbi vaatamata jätmiseks, selgitab hageja, et kostja viitab

asjakohatule töövõtulepingule. Pooled leppisid tööjõu rentimises kokku eraldi ja sõltumatult

töövõturaamlepingust. Viidatud töövõtuleping ja selles sisalduv kohtualluvuskokkulepe ei ole

praeguse asjaga seotud ega realiseerunud. Kostja ei tellinud hagejalt ühtegi töövõtutööd ja

hagi ei põhine töövõtulepingul. Hagi aluseks oleva tööjõurendilepingu sõlmimisel ei leppinud

pooled kokku kohtualluvuses, mistõttu kehtib poolte tööjõurendilepingu suhtes üldine

kohtualluvus ja asi allub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 79 lg 1 kohaselt kostja

asukohajärgsele maakohtule, st Harju Maakohtule.

1.4. Raamlepingus sisalduv kohtualluvuskokkulepe on tühine ka ebamäärasuse tõttu, sest

pooled ei ole täpsustanud, milline konkreetne kohus peaks vaidluse lahendama. Euroopa

Kohtu praktikast tuleneb selgelt, et kohtualluvuse kokkulepe peab olema sõnastatud piisavalt

täpselt, et tagada kohtute ja poolte jaoks õiguskindlus ja ettenähtavus.

1.5. Lisaks puuduvad mõistlikud põhjused, miks peaks praegune vaidlus alluma Soome

kohtule. Kumbki pool ei asu Soomes. Mõlemad pooled on Harju maakonnas registreeritud

ühingud, nende juhtorganid asuvad Harjumaal, renditöötajad saadeti välja Harjumaalt ning

kummagi poole juhid ja esindajad elavad ja töötavad valdavalt Eestis ega oska hageja

andmetel soome keeltki vajalikul tasemel.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja eksitab

kohut kui kirjeldab poolte koostöö kokkuleppimist suulise raamkokkuleppe tegemisega tööjõu

rendiks 2023. a detsembris. Pooled sõlmisid 28.12.2023 alltöövõtu raamlepingu

FRAMEWORK SUBCONTRAT AGREEMENT nr F23-1, mille p 10.6 kohaselt on pooled

sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe vaidluste lahendamiseks Soome kohtus ja Soome

seaduste järgi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus jättis 02.07.2025 määrusega TsMS 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbi vaatamata ja

menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

3.1. Määruse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus, et pooled sõlmisid 28.12.2023 alltöövõtu

raamlepingu F23-1, milles pooled on kokku leppinud mh järgnevas:



klient soovib osta alltöövõtuteenuseid ehitustegevuse valdkonnas paigaldus-, keevitus-

jms tööde osas (p 1);

2-25-5271



töövõtja poolt tellijale osutatud tööd (edaspidi "Alltöövõtt") hõlmavad järgmist:

alltöövõtutööd ehitustegevuse valdkonnas ja muud teenused, milles lepinguosalised

võivad kokku leppida (p 1.1);



töövõtja moodustab iga alltöövõtu jaoks töömeeskonna, kelle pädevus, kvalifikatsioon,

kogemus ja oskused vastavad konkreetsete tööde iseloomule vastavalt iga lepingu

lisale (dtl 1.2);



klient maksab lepingu alusel 28 eurot tunnis (edaspidi "Tasu")

paigaldustöötaja/paigaldaja töö eest (p 4.1).

3.2. Maakohus järeldas, et hageja väited hagiavalduses suulise tööjõurendilepingu ja kostja

esitatud kirjaliku alltöövõtulepingu tingimuste osas kattuvad lepingu poolte, s.o hageja ja

kostja, lepingu sõlmimise aja, s.o 28.12.2023, tasu suuruse, s.o 28 eurot tunnis ja töö

valdkonna osas, s.o paigaldus-, keevitus- jms tööd ehitustegevuse valdkonnas. Lepingu p 1.1

kohaselt võivad lepinguosalised kokku leppida ka muude teenuste osas. Seega juhul kui

pooled on mh kokku leppinud ka tööjõurendi osutamise teenuses, siis on ka selline leping

raamlepingu punktiga 1.1 hõlmatud. Järelikult ei nõustunud maakohus hagejaga, et väidetav

tööjõu rendileping sõlmiti eraldiseisvalt poolte sõlmitud raamlepingust. Vaidluse

lahendamisel tuleb lähtuda poolte sõlmitud alltöövõtu raamlepingust F23-1.

3.3. Kohus tuvastas, et pooled leppisid kokku Soome Vabariigi kohtualluvuses (raamlepingu

p 10.6). Kuna pooled ei ole märkinud vahekohtu menetluse kokkulepet, siis on kohtualluvus

„Soome kohtus“ piisavalt selge, et esitada hagi Soome Vabariigis vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustikule (Oikeudenkäymiskaari). Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja

täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (edaspidi määrus) ei välista

Eestis asuvate äriühingute vaidluse lahendamist Soome Vabariigi kohtus. Kohus ei saa

lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt anda hinnangut poolte kohtualluvuse kokkuleppe

mõistlikkusele. Kui pooled on kokku leppinud teise Euroopa liikmesriigi kohtualluvuses, siis

on Soome kohus tulenevalt määruse artikli 25 p-st 1 pädev asja lahendama erandliku

kohtualluvuse kohaselt. Kuivõrd tsiviilasjal puudub Eesti kohtualluvus, jäi hagi TsMS § 423

lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

3.4. Kohus jättis hagiavalduse läbivaatamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS § 168 lg 2

alusel hageja kanda. Kuivõrd kostjat esindas kostja seaduslik esindaja, määras kohus kindlaks

hüvitatavate menetluskulude puudumise.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saati asi

menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

4.1. Hageja väitel rikkus maakohus erapooletuse ja võistlevuse põhimõtteid, kui tuvastas omal

algatusel, et kostja esitatud töövõturaamleping laieneb ka hagi nõudele, s.o

tööjõurendilepingutele, kuigi kumbki pool ei ole seda väitnud. Hageja eitab hagi seost

raamlepinguga. Kohus tõlgendas valesti asjassepuutumatut raamlepingu punkti 1.1 ja järeldas

ekslikult, et see punkt allutab kõik hilisemad teenuslepingud nn Soome kohtule. Tööjõurent

lepiti poolte vahel kokku eraldi ja sõltumatult töövõturaamlepingust. Tööjõurendilepingute

sõlmimisel ei leppinud pooled kohtualluvuses kokku. Seetõttu kohaldub praeguse hagi aluseks

olevale õigussuhtele üldine kohtualluvus. Vaidlus allub TsMS § 79 lg 1 alusel kostja

asukohajärgsele kohtule ehk Harju Maakohtule.

2-25-5271

4.2. Isegi kui raamlepingu punkt 1.1 laieneks hilisemale tööjõurenditellimusele (tegelikult ei

laiene), ei tähendaks see automaatselt, et ka punktis 10.6 sisalduv alluvusklausel laieneks alati

tööjõurenditellimustele. Alluvusklausel ei või hõlmata eelnevalt kindlaksmääramata hulka

lepinguliike, vaid peab olema seotud kindla õigussuhte või vaidlusega.

4.3. Raamlepingu p 10.6 alluvusklausel on tühine selle ebamäärasuse tõttu. Maakohus ei

tuvastanud konkreetset Soome kohut, millele asi allub. Maakohus jättis sellega hageja

teadmatusse, millisesse kohtusse hageja peaks pöörduma. Klauslist ei selgu, kas silmas

peetakse Soomes asuvat arbitraažikohut või mõnda üldkohut. Kui kohtualluvuse klauslis

puudub konkreetne kohus või selged tunnused selle määramiseks, on selline ebamäärane säte

tühine TsMS § 106 lg-te 1 ja 2 ja Soome TsMS 10. peatüki § 19 järgi. Ebamäärase sisuga

kohtualluvuskokkulepe ei vasta ka määruse artikli 25 nõuetele ega ole siduv. Ka kostja ei ole

oma vastuses määratlenud, milline konkreetne kohus peaks asja arutama.

4.4. Lisaks on raamlepingu p 10.6 alluvusklausel tühine hea usu põhimõtte vastasuse tõttu.

Hageja on hea usu põhimõtte vastaselt jäetud ilma Eesti kohtualluvusest. Puuduvad

mõistlikud põhjused, miks peaks praegune vaidlus alluma Soome kohtule. Kumbki pool ei asu

Soomes. Mõlemad pooled on Harju maakonnas registreeritud ühingud, nende juhtorganid ja

esindajad asuvad Harjumaal, renditöötajad saadeti välja Harjumaalt ning kummagi poole

esindajad tegutsevad valdavalt Eestis ega oska hageja andmetel soome keeltki vajalikul

tasemel. Ka kohtuotsust tuleb täita kostja asukohas Harjumaal. Seetõttu on kostja vastuväited

kohtualluvusele põhjendamatud ja vastuolus hea usu põhimõttega.

5. Kostja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja sisuliseks lahendamiseks

tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

8. Maakohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima,

kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Maakohus

jättis hagi TsMS 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata põhjendusega, et seda on pädev läbi

vaatama Soome kohus. Seejuures tugines maakohus sellele, et pooled on sõlminud 28.12.2023

alltöövõtu raamlepingu F23-1, mille p 10.6 on pooled kokku leppinud Soome Vabariigi

kohtualluvuses. Maakohus järeldas, et hageja väited hagiavalduses suulise tööjõurendilepingu

ja kostja esitatud kirjaliku alltöövõtulepingu tingimuste osas kattuvad lepingu poolte, lepingu

sõlmimise aja ja töö valdkonna osas, mistõttu kohaldub ka hagi aluseks olevale suulise

tööjõurendi raamlepingule poolte 28.12.2023 sõlmitud alltöövõtu raamlepingu F23-1

tingimused, mh alltöövõtu raamlepingu F23-1 p 10.6 sätestatud kohtualluvuskokkulepe.

Kolleegium on seisukohal, et maakohus jättis täitmata kohtu TsMS §-st 351 tuleneva

selgitamiskohustuse, mis annab aluse maakohtu määruse tühistamiseks.

9. Kolleegium on seisukohal, et maakohus asus ennatlikult seisukohale, et kohtualluvus on

piisavalt selge, selgitamata pooltele tõendamiskoormust. Kolleegium nõustub hagejaga, et

kostja esitatud alltöövõtu raamlepingust ei nähtu selgelt, et hageja nõude aluseks olev suuline

tööjõurendi raamleping oleks kostja esile toodud alltöövõtu raamlepinguga hõlmatud.

2-25-5271

Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks pooltega arutanud, millised õigussuhted pooltel on, mh

kas ja millistes teenuste osutamistes ja millistel tingimustel pooled on kokku leppinud.

10. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS §

5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). TsMS § 230 lg 1 järgi on poolel kohustus tõendada neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus saab vajadusel

kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid

tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Kolleegium on seisukohal, et kostja tõendada on, et

kostja esile toodud alltöövõtu raamleping hõlmas ka tööjõurenti. Kui kostja seda tõendab, siis

on omakorda hageja tõendada, et pooled sõlmisid renditööjõu jaoks kostja esile toodud

alltöövõtu raamlepingust eraldi lepingu. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on jätnud

täitmata eelmenetluse ülesanded. Maakohus oleks pidanud selgitama poolte vahelisi suhteid ja

tõendamiskoormist. Kuna maakohtupoolse selgitamiskohustuse rikkumise tulemusena on

välja selgitamata jäänud hageja nõude aluseks olevad olulised asjaolud, siis tuleb saati asi

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Kui maakohus peaks asja uuel lahendamisel tuvastama, et kostja esitatud alltöövõtu

raamleping hõlmas ka hagi aluseks olevat tööjõurenti, siis peab maakohus hindama ka

kohtualluvuskokkuleppe kehtivust määruse artikkel 25 alusel. Sealhulgas tuleb välja selgitada

asjaomase riigi õigus. Kui pooled ei vaidle selle üle, et kohaldub Soome õigus, siis on artikli

25 tähenduses asjaomase liikmesriigi õiguseks Soome õigus.

12. Menetluskulude jaotus tuleb maakohtul uuesti otsustada sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest (TsMS § 173 lg 3).

13. Hagi läbi vaatamata jätmise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale, millega

määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse menetluse jätkamiseks maakohtule, ei saa esitada

määruskaebust Riigikohtule (TsMS § 427 ls 1, § 696 lg 1 ls 1). Seega jõustub määrus

teatavaks tegemisel (TsMS § 466 lg 3 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)