2-20-8889/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-8889

Kohtuasi

Mittetulundusühingu Laskespordiklubi Alpha hagi

Eesti Practical-laskmise Ühingu vastu Eesti Practical-

laskmise Ühingu 02.02.2020 juhatuse koosoleku ja seal

vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha 28.11.2024

määruskaebus ja 17.01.2025 määruskaebuse täiendus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha

(registrikood 80270050), seaduslikud esindajad DJ ja JŠ

Kostja: Eesti Practical-laskmise Ühing (registrikood

80201273), lepingulised esindajad vandeadvokaat Andres

Past ja vandeadvokaadi abi Rein Laid

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta vastu määruskaebusele lisatud dokumentaalseid tõendeid.

2. Jätta Harju Maakohtu 12.11.2024 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-20-8889

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli Mittetulundusühingu Laskespordiklubi Alpha (hageja) hagi

Eesti Practical-laskmise Ühingu (kostja) vastu kostja 02.02.2020 juhatuse koosoleku ja seal

vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

2. Maakohus jättis 16.06.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja esitas apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.06.2024 otsusega

maakohtu 16.06.2023 otsuse muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja

kanda. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus jättis

14.10.2024 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme

menetluskulud hageja enda kanda. Maakohtu 16.06.2023 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu

12.06.2024 otsus jõustusid 14.10.2024.

3. Kostja esitas 16.05.2023 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt

koosnevad kostja menetluskulud õigusabikuludest koos käibemaksuga 4844,82 eurost.

Hagejale osutati õigusteenuseid 23 tundi ja 45 minutit tunnitasuga 170 eurot (käibemaksuta).

Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, siis taotleb kostja menetluskulude väljamõistmist

koos käibemaksuga. Kostja taotles, et kohus kohustaks hagejat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates.

4. Kostja esitas 22.05.2023 maakohtus kantud täiendava menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt on kostja täiendav õigusabikulu maakohtus koos käibemaksuga 408 eurot. Kostja

esindaja tegi täiendavaid õigusabitoiminguid ajakuluga 2 tundi ja tunnitasuga 170 eurot,

millele lisandub käibemaks.

5. Kostja esitas 20.05.2024 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt

koosnevad kostja menetluskulud õigusabikuludest 1648,15 eurot, s.o 8 tunni ulatuses

tunnitasuga 170 eurot, millele lisandub käibemaks ja ringkonnakohtu 20.05.2024 istungil

esindamise kulu vastavalt istungi kestusele.

6. Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjadele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus määras 12.11.2024 määrusega kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna

7080,72 eurot ja viivise menetluskulult menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7.1. Kostja 16.05.2023, 22.05.2023 ja 20.05.2024 menetluskulude nimekirjade kohaselt on

kostja lepingulised esindajad teinud menetlustoiminguid kokku 33 tunni ja 45 minuti ulatuses

summas 6900,97 eurot, millele lisandub 20.05.2024 istungil esindamise ajakulu vastavalt

istungi kestusele. 20.05.2024 istung kestis 52 minutit, mistõttu on 20.05.2024 istungil

esindamise õigusabikulu 179,75 eurot. Kostjale osutati õigusabi tunnitasuga 170 eurot, millele

lisandub käibemaks, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale.

2-20-8889

7.2. Maakohus järeldas, et kostja esindajate menetlustoimingud on tervikuna põhjendatud,

arvestades esitatud dokumentide sisu, mahtu ning nendest sisalduvaid õiguslikke probleeme.

Põhjendatud oli ka esindatavaga suhtlemise ajakulu, kuna esindaja peab menetluses järgima

esindatava huve. Järelikult tuli hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 7080,72

eurot koos käibemaksuga. Kostja esindaja on kinnitanud, et kostja pole käibemaksukohuslane

ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud välja

mõista koos käibemaksuga.

7.3. Vastavalt kostja taotlusele märkis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177

lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus

määras kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 7080,72 eurot ja viivise menetluskulult

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub teha uue määruse, millega mitte

välja mõista hagejalt kostja kasuks rohkem kui 6672,72 eurot.

8.1. Hageja väitel on vaidlustatud määrusega hagejalt kostja kasuks välja mõistetud

menetluskuluna 7080,72 eurot, mis ületab 408 euro võrra kostja tegelikke menetluskulusid,

s.o 6672,72 eurot. Kostja menetluskulud olid maakohtu menetluses kokku 4844,82 eurot koos

käibemaksuga, s.o õigusabi 23,45 tundi tunnitasuga 170 eurot, millele lisandub 20%

käibemaks (kostja 16.05.2023 menetluskulude nimekiri). Kostja menetluskulud olid

ringkonnakohtu menetluses kokku 1648,15 eurot koos käibemaksuga, s.o õigusabi 8 tunni

tunnitasuga 170 eurot, millele lisandub 22% käibemaks (kostja 20.05.2024 menetluskulude

nimekiri). Ringkonnakohtu 20.05.2024 istung kestis 52 minutit, mistõttu oli ringkonnakohtu

istungil esindamise õigusabikulu 179,75 eurot koos käibemaksuga. Järelikult olid kostja

menetluskulud kokku 6672,72 eurot (4844,82+1648,15+179,75).

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

9. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega

ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

12. Hageja esitas koos määruskaebusega kostja 16.05.2023 ja 20.05.2024 menetluskulude

nimekirjad. Ringkonnakohus jätab nimetatud kostja menetluskulude nimekirjad asja juurde

2-20-8889

võtmata, kuna viidatud menetluskulude nimekirjad on praeguse asja tsiviilasja materjalide

hulgas olemas (dtl-id 316-318 ja 506-507). Korduvateks samade dokumentide vastuvõtmiseks

vajadus puudub.

13. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse,

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

(vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14).

14. Hageja väidab, et maakohus ületas diskretsioonipiire kostja menetluskulude suuruse

kindlaksmääramisel. Ringkonnakohus ei nõustu selle hageja väitega. Hageja lähtub ekslikult

asjaolust, et kostja esitas maakohtus kantud menetluskulude kohta nimekirja üksnes

16.05.2023. Kostja on määruskaebuse vastuses põhjendatult esile toonud, et hageja on jätnud

tähelepanuta, et kostja esitas maakohtu menetluses menetluskulude nimekirjad nii 16.05.2023

kui ka 22.05.2023, s.o kostja õigusabikulud olid maakohtus kokku 5252,82 eurot

(4844,82+408), mitte 4844,82 eurot. Vaidlus puudub, et kostja ringkonnakohtus kantud

menetluskulude suurus, mille hüvitamist kostja taotleb, on kokku 1827,9 eurot, s.o 20.05.2024

menetluskulude nimekirja järgi 1648,15 eurot, millele lisandub 20.05.2024 istungil

esindamise õigusabikulu 179,75 eurot. Eeltoodust tulenevalt järeldas maakohus õigesti, et

kostja lepinguliste esindajate õigusabikulud olid praeguses tsiviilasjas kokku 7080,72 eurot.

15. Hageja ei ole määruskaebuses toonud esile kostja lepinguliste esindajate

õigusabitoimingute osas konkreetseid vastuväiteid, st milliste kostja lepinguliste esindajate

toimingute ajakulu hindamisel maakohus diskretsioonipiire ületas. Samuti nähtub tsiviilasja

materjalidest, et hageja ei esitanud varasemas maa- ega ringkonnakohtu menetluses kostja

lepinguliste esindajate menetluskuludele vastuväiteid. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu

ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust

ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud

kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid

vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne

kaalumispiiridest väljumine. Arvestades, et hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja

lepinguliste esindajate õigusabitoimingute põhjendatusele ega vajalikkusele ega ajakulu

suurusele, puudub ringkonnakohtul alus hinnata uuesti kostja lepinguliste esindajate

toimingute ja toimingute ajakulu põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohtul ei ole alust

ümber hinnata ka maakohtu poolt kostja lepinguliste esindajate põhjendatuks peetud tunnitasu

määrasid. Tunnitasu suurus 170 eurot, millele lisandub käibemaks, saab praeguse tsiviilasja

keerukust ja mahukust arvestades pidada mõistlikuks tasuks, mis vastab sarnase õigusteenuse

keskmisele hinnale.

16. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.

17. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

18. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg

3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

2-20-8889

(allkirjastatud digitaalselt)