2-25-114895/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-114895

Tsiviilasi / hagi ese

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagiavaldus A P (P) vastu

raha tasumise nõudes

Hagihind

70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490,

aadress Estonia pst 9, 10143 Tallinn)

Lepinguline esindaja M J

Kostja

A P (isikukood xxx, aadress xxx)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 05.02.2026.a, pärast istungit kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) hagiavaldus A P

(P, isikukood xxx) vastu.

2. Välja mõista A Plt (P, isikukood xxx) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490) kasuks 70 (seitsekümmend) eurot.

3. Tunnistada kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 (kaks) tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud A P (P, isikukood xxx) kanda.

5. Välja mõista A Plt (P, isikukood xxx) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulu 240 (kakssada nelikümmend)

eurot ja riigilõiv 100 (ükssada) eurot.

6. Välja mõista A Plt (P, isikukood xxx) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490) kasuks viivis menetluskulude 340 (kolmsada nelikümmend) eurot tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 340 (kolmsada nelikümmend)

eurot.

7. Jätta rahuldamata Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) avaldus

lepingulise esindaja kulu 260 (kakssada kuuskümmend) eurot ning maksekäsu

kiirmenetluse kulude 20 (kakskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja A Plt (P, isikukood

xxx) väljamõistmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral

puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus

menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning

jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

2. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse

põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas

oma järeldused.

3. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli kostja alates 19.07.2016

sõiduki registreerimismärgiga xxx omanik või vastutav kasutaja. Pooled ei vaidle nimetatud asjaolu

üle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et sõiduk registreerimismärgiga xxx seisis

15.07.2022 hageja hallataval parkimisalal asukohaga Smuuli 9 Maxima ning 25.01.2024 hageja

hallataval parkimisalal asukohaga Telliskivi 62/64. Pooled ei vaidle nimetatud asjaolude üle,

mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

5. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt olid parkimisalad tähistatud

infotahvlitega, millele märgitud tingimustel sõlmitakse sõiduki parkimisalale parkimisega parkimise

korraldaja ja sõiduki parkija vahel parkimisleping. Pooled ei vaidle, et parkimisalad olid

infotahvlitega tähistatud, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kohus leiab, et parkimistingimused on tüüptingimusteks ning parkimistingimustel sõlmitud

parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Kohus on

2 (5)

seisukohal, et kostja on sõidukiga parkimisalale sisenemisega ja sõiduki sellel seisma jätmisega

sõlminud 15.07.2022 ja 25.01.2024 parkimislepingud infotahvlitel märgitud tüüptingimustel.

Infotahvlite parkimisalale paigutamine ja nende sisu on tõendatud fotodega (dtl-d 48-65).

6. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt tuli parkimistingimuste kohaselt

parkimisel sõiduki armatuurlauale paigutada parkimisõigust andev parkimiskaart, parkimispilet või

alustada mobiilset parkimist. Samuti põhjendab hageja hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli

parkimistingimuste rikkumise eest ette nähtud leppetrahv. Kohus leiab, et hageja on

parkimistingimuste sisu tõendanud fotodega. Fotodelt nähtuvalt on infotahvlitel kajastatud

parkimistingimused, mille järgi on sõiduki kasutaja kohustatud tasuma parkimistasu või alustama

mobiilset parkimist ning asetama parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või

armatuurlauale (dtl-d 50, 51, 55, 60, 61, 62).

7. Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et kostja sõiduki armatuurlauale ei olnud 15.07.2022

ja 25.01.2024 paigutatud parkimisõigust tõendavat dokumenti ning alustatud ei olnud mobiilset

parkimist (dtl 29). Pooled ei vaidle selle üle, et nii 15.07.2022 kui ka 25.01.2024 ei olnud sõiduki

parkimise algusaega parkimiskellaga või muul viisil tähistatud, kostja ei olnud tasunud parkimistasu

ega paigutanud sõidukil nähtavasse kohta parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimispiletit.

Seetõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

8. Kostja vaidleb hagile vastu ja põhjendab oma vastuväiteid sellega, et ta peatas 25.01.2024

Telliskivi 62/64 parkimisalal sõiduki kauba ümberlaadimiseks, sest mõned kastid olid sõidu ajal

liikunud ja kostja läks neid ümber paigutama. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 52 kohaselt on peatumine

sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose peale- või

mahalaadimise ajaks. Kohtu hinnangul ei ole kostja oma vastuväidet põhjendanud sellega, et tema

sõiduk oli hageja hallataval parkimisalal LS § 2 p 52 mõistes peatunud. Kostja vastuväidetest ei

nähtu, et kostja jättis sõiduki seisma sõitjate peale- või mahaminekuks või veose peale- või

mahalaadimiseks. Parkimislepingule kohalduvad parkimistingimused ei näe ette, et sõiduki

ettekavatsetud seismajätmise korral sõidukis asuva kauba ümberlaadimiseks vabaneb sõiduki

parkimisalal seisma jätnud isik parkimise algusaja tähistamise kohustusest või parkimistasu

maksmise kohustusest. Seetõttu ei vabanenud kostja kohustusest tähistada parkimise algusaeg,

tasuda parkimistasu või paigutada sõidukil nähtavasse kohta parkimisõigust andev dokument.

9. Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70

mõttes, kui ei esine erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms) (vt ka RKTKo 2-

17-117146 p 12). Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et hageja pani leppetrahvinõuded

kostja sõiduki kojamehe ja esiakna vahele. 15.07.2022 tehtud fotolt nähtub kollane kviitung

sõiduauto kojamehe vahel (dtl 42). 25.01.2024 tehtud fotodelt nähtub kollane kviitung sõiduauto

kojamehe vahel (dtl-d 46-47). Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud leppetrahvinõuete

panemise kostja sõiduauto kojamehe vahele. Kostja ei ole tõendanud, et parkimise aegadel esinesid

erandlikud asjaolud, mis muutsid leppetrahvinõuete sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

paigutamise ebamõistlikuks viisiks tahteavalduste edastamisel. Kohus loeb eeltoodut arvestades, et

kostja on leppetrahvinõuded kätte saanud hiljemalt ajast, millal kostja lõpetas hageja hallatavatel

parkimisaladel sõiduki parkimise. Seega on hageja teatanud kostjale mõistliku aja jooksul

leppetrahvinõuetest (VÕS § 159 lg 2).

10. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib

kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud

huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et leppetrahv 15 eurot

parkimistingimuste rikkumise eest ei ole ebamõistlikult suur, arvestades maksimaalset võimalikku

leppetrahvimäära, milleks oli 60 eurot. Samuti ei saa ebamõistlikult suureks pidada leppetrahvi 55

eurot. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mille kohaselt on leppetrahvi vähendamine põhjendatud

3 (5)

kostja majanduslikku seisundit arvestades. Kostja ei ole välja toonud ja põhistanud asjaolusid, mille

kohaselt on kostja majanduslik hakkamasaamine leppetrahvi vähendamata jätmise korral

raskendatud. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub kostja majanduslik seisund, mis ei

võimalda leppetrahvi tasuda. Eeltoodut arvestades puudub alus leppetrahvi vähendamiseks.

11. Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda

leppetrahvide tasumisest või millest nähtub leppetrahvide tasumise nõudeõiguste minetamine

hageja poolt. Kohus jättis leppetrahvide vähendamise taotluse rahuldamata. Seetõttu on hagejal

õigus nõuda kostjalt leppetrahvide 15 eurot ja 55 eurot tasumist parkimislepingute rikkumise eest.

Kohus rahuldab hagiavalduse leppetrahvide tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

70 eurot.

12. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

13. TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahendi

viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud

tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja

lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas

tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab

võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega

viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel otsuse

viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta põhinõude 70 eurot osas.

14. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse hageja kogu nõude ulatuses, ei saa kohus menetluskulusid

jaotada TsMS § 163 lg 2 alusel ega võtta arvesse kostja valmisolekut lahendada asi kompromissiga.

15. Hageja menetluskulud maakohtus on 620 eurot, millest riigilõiv moodustab 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 500 eurot (dtl-d 97, 124).

16. Riigilõiv on kohtusse pöördumisel vältimatu menetluskulu. Kohus määrab kindlaks hageja

kohtukulu 100 eurot (riigilõiv) ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja.

17. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hagejat esindasid kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepingulised esindajad, kes vastasid

lepingulisele esindajale TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele. Seetõttu on hagejal õigus nõuda

kostjalt lepinguliste esindajate kulude hüvitamist. Õigusteenuse osutamiseks on kulunud aega

kokku 4,167 tundi: hagi koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi, kostja 08.09.2025 vastusega

tutvumine ja sellele vastamine 1 tund 15 minutit, 05.02.2026 istungiks valmistumine 40 minutit,

hageja esindamine 05.02.2026 istungil 15 minutit (dtl-d 97, 124). Hageja on avaldanud lepingulise

esindaja tasu suuruseks 120 eurot tunnis, mis ei sisalda käibemaksu.

Kohus leiab, et hageja esindaja toimingud on olnud vajalikud hageja õiguste teostamiseks. Kohtu

hinnangul on asja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades õigusteenuse osutamise ajakulu

vajalik ja põhjendatud 2 tunni ulatuses. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 120 eurot ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et

põhjendatud ja vajalik on hageja lepinguliste esindajate kulu 240 eurot (õigusteenuse osutamiseks

kulunud aeg 2 x tunnitasu 120 eurot = 240 eurot). Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks

4 (5)

hageja lepinguliste esindajate kulu 240 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus

jätab kindlaks määramata hageja lepinguliste esindajate kulu 260 eurot (500-240=260).

18. Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja

väljamõistmist. TsMS §-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse

avaldaja menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu

kiirmenetluse võla tasumise tõttu TsMS § 4881 ettenähtud juhul. Hageja esitatud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega

lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt hageja kasuks väljamõistmiseks.

19. Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud

menetluskulude 340 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

5 (5)