2-25-19875/36 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-19875

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. märts 2026. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

P. K. hagiavaldus A. K. vastu elatise nõudes

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

P.K.

(ik xxx xxx; e-post XXX)

A. K. (ik xxx, elukoht xxx; lisa-aadress

RR-i järgi xxx; e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada P. K. hagi osaliselt.

2. Välja mõista A. K.lt elatis tütre P. K. kasuks alates 20. novembrist 2025.a. igakuise

elatusrahana 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuni P. K. õpingute lõpetamiseni xxx, kuid

mitte kauem kui P. K. 21-aastaseks saamiseni.

3. Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE

1.

20.11.2025 esitas P. K. Viru Maakohtule hagiavalduse A. K. vastu elatise nõudes.

P. K. sai 20.06.2025.a. täisealiseks.

Hageja taotleb hagis A. K.lt elatise väljamõistmist perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg-st 2

tulenevalt, kuna jätkab õpinguid ning iseseisvalt end ülal pidada ei suuda.

Kuivõrd hageja õpib gümnaasiumis, puudub sissetulek, millest katta ise enda ülalpidamiskulu.

Varasemalt oli kostjalt hageja ülalpidamiseks elatis välja mõistetud, kuid kui hageja sai

täisealiseks, maksed lõppesid. Hageja majanduslik olukord ei võimalda katta kõiki enda

vajadusi.

Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist 250 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest

kohtule.

Hageja lisab täiendavalt, et isa ei ole pärast hageja täisealiseks saamist elatist maksnud ega muud

materiaalset toetust andnud. Lisaks muudele igapäevastele vajadustele vajab hageja arsti

määratud ravimeid pidevalt ja pikaajaliselt, kuid kostja ei osale nende kulude katmises. Hageja

ülalpidamise on taganud ema.

II KOSTJA VASTUVÄITED

2.

13.12.2025.a esitas kostja A. K. kohtule e-kirja ja tõendi oma igakuise sissetuleku kohta.

E-kirjas märgib A. K., et vara tal ei ole. Kostja palub arvestada asjaoluga, et tema ülalpidamisel

on veel neli alaealist last (lisaks hagejale) ning soovib, et igaüks viiest lapsest saaks elatist

võrdses ulatuses.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on

seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike

väidetega seotud perekonnaasjas.

5. P. K. on A. K. tütar (dtl 6-7).

P. K. sai 20.06.2025.a. täisealiseks (sünd xxx) ning jätkab õpinguid / omandab

gümnaasiumiharidust xxx (dtl 21)

Hageja palub kostjalt A. K.lt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest so alates

20.11.2025.a. igakuiselt 250 eurot.

6. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes

täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte

kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Riigikohus on märkinud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude

lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg 1 ning täisealise lapse elatise nõudele ei kohaldu PKS §

101 lg 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10)

Täisealiseks saanud lapse vanem võib PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest vabaneda, st

talle ei kohaldu PKS § 102 lg 2. (samas p 11)

Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist

lähtudes.

PKS § 97 p 2 eeldab, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad

üldjuhul vanemad.

Kohus märgib, et täisealiseks saanud isikul tekib õigus nõuda ülalpidamist juhul kui täisealisel

endal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu

eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Ülalpidamise ulatus sõltub isiku

abivajaduse ulatusest.

Kohus on seisukohal, et gümnaasiumis (eriti viimases klassis) on primaarne hariduse

omandamine ning töötamine täistöökohaga ei võimalda pühenduda õpingutele. Vanem ei saa

eeldada, et täisealiseks saanud, kuid õppiv laps ei vaja tuge või peab hariduse omandamise

ees/asemel seadma esmatähtsaks sissetuleku hankimise.

7. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada,

PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab

sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel

juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest

vabaneda (vt Riigikohtu 19.10.2015.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 11).

8. Kostja palub arvestada asjaoluga, et tema ülalpidamisel on peale täisealise hageja veel neli

alaealist last/ülalpeetavat ning kostja soovib, et kõik viis last saaksid ülalpidamist võrdselt.

Kostja märgib, et vara tal ei ole.

Nõude lahendamisel tuleb arvestada hageja vanemate ülalpidamisel olevaid alaealisi lapsi, kellel

on PKS § 98 lg 1 sätestatust tulenevalt eelis ülalpidamisele täisealise lapse ees.

Samas eeldab PKS § 97 lg 2, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad

üldjuhul vanemad.

PKS § 98 lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja

ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse

alaealist last teistele lastele.

A. K.l on ülalpidamiskohustus lisaks P. K.le alaealiste laste S (sünd xxx), A (sünd xxx), A (sünd

xxx) ja A (sünd xxx) ees (dtl 10).

9. Hageja oma igakuiseid püsivajadusi summaliselt hagiavalduses ega selle täienduses välja

toonud ei ole, kuigi kohus on puuduste kõrvaldamise määruses andmete esitamist nõudnud (dtl

13-14). Hageja märgib küll seda, et kuna elab koos emaga, siis eluaseme- ja toidukulud katab

ema, kuid oma osa (vajadust) selles välja toonud ei ole. Hageja on lisanud väljavõtte

terviseportaalist talle määratud ravimite kohta (dtl 17 -18), kuid mitte nende maksumust kuus.

Vajaduste tõendamise kohustus lasus hagejal, andmed oma majandusliku võimekuse /võimetuse

kohta elatise maksmisel, aga omakorda kostjal.

Kooskõlas TsMS § 230 lg 3- 5 kogus kohus tõendeid omal algatusel.

9.1 P. K. pangakonto väljavõttelt ajavahemiku 27.11.2024-27.11.2025 eest (dtl 23-36) nähtub

emalt A. K.lt tütre kontole tehtud ülekanded igakuiselt vahemikus 150-350 eurot, tulenevalt

selgitustest nii taskurahaks kui erinevate ostude eest/tegemiseks.

9.2 A. K. kontoväljavõttest (dtl 161-274; perioodi eest 23.12.2024-23.12.2025) tulenevalt on

pere kulutused toidule ja ravimitele (kohus arvestas kontoväljavõttelt tehtud maksed kaupluses

Kevad/Maxima/Kiviõli Konsum, apteekides) vahemikus 770-900 eurot + kommunaal- jm

teenustele (Kiviõli Võidu 4 KÜ-le, Tele2; Elisa, Kiviõli Soojus, Alexela) 435-500 eurot.

Seega pere vältimatud püsikulud vahemikus 1200-1400 eurot

A. K. ülalpidamisel on peale tema enda ja täisealise tütre P. veel alaealine tütar S (sünd xxxa.).

Seega ühe pereliikme kohta teeb see keskmiselt 400-470 eurot kuus.

Sissetulekuna nähtub A. K. konto väljavõttelt töötasu AS-st X vahemikus x eurot,

sotsiaalkindlustusametilt lapsetoetus x eurot (sh P. eest 80 eurot; dtl 71), elatise laekumised

kohtutäitur N. M. kaudu (nt veebruaris 2025 573.91 eurot, märtsis 2025 676,89 eurot + 1009,47

eurot, aprillis 2025 525,37 eurot, juunis 2025 606,44 eurot, septembris 2025 731,81, oktoobris

454,98 + 421,30 eurot, novembris 372,83 eurot, detsembris 693,06 eurot).

9.3 Kinnistusraamatusse on A. K. kantud korteri asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omanikuna;

A. K. omandis kinnistusraamatu andmetel kinnisvara ei ole.

Transpordiameti Liiklusregistris A. K. sõiduki omanikuna registreeritud ei ole, kuid on Volvo

XC 90 mahtuniversaali, reg. nr xxx kasutaja.

A. K. on liiklusregistris registreeritud sõiduauto Opel Omega Caravan (universaal) reg, nr xxx

omanikuna, kuid sõidukile on seatud keelumärge kohtutäiturite poolt.

Lisaks eeltoodule on kostja kantud sõidukite Audi A6 Avant (universaal) reg. nr xxx ,

Volkswagen Transporter (mahtuniversaal) reg.nr xxx ja Renault Kangoo (mahtuniversaal) reg. nr

xxx kasutajana.

9.4 Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt tehti A. K.le perioodil 2.12.2024-30.11.2024 pärast

maksete mahaarvamist väljamakseid kokku 12 426,40 eurot ehk keskmiselt 1035 eurot kuus (dtl

293); A. K.le samal perioodil kokku 11 354,17 eurot ehk 946,20 eurot kuus (dtl 295).

X OÜ tõendi kohaselt oli A. K. töötasu vahemikus 31.12.2024-30.11.2025 pärast maksude

mahaarvamist x eurot (ehk keskmiselt x eurot), millest tehti makseid elatise katteks

(kogusummas x eurot, mis jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt x eurot kuus) ning väljamaksed

kostja välismaa kontole kogusummas x eurot kuus (mis jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt x

eurot kuus; dtl 42).

8.10.2025 on A. K. Revolut panga kontolt laekunud P. kontole ülekanne 95 eurot (dtl 34).

10. Kohus möönab, et andmed vanemate majandusliku seisundi kohta ei pruugi olla täielikud

(arvestades, et kostja kasutab välismaist pangakontot), samas ei ole ka hageja oma vajadusi

täpselt esile toonud, vaid kohus arvestab vältimatud kulud nähtuvalt hagejaga koos elava vanema

kontolt. Lisaks sellele tuleb arvestada kostja ülalpidamiskohustust veel nelja alaealise lapse ees.

Viru Maakohtu 15.01.2026.a. otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx on A. K.lt välja mõistetud elatis

alaealiste laste A kasuks igakuiselt 264,24 eurot, A kasuks 224,31 eurot ja A kasuks 216,10 eurot

+ elatis tagasiulatuva aja eest.

10.12.2027.a otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx mõisteti kostjalt välja elatis laste P. ja S kasuks

alates 31.10.2027.a. summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära.

Tuginedes kohtu kogutud majanduslikku seisundit iseloomustavatele andmetele, kostja

ülalpidamiskohustusele nelja alaealise lapse ees, aga arvestades ka seda, et töövõimeline vanem

on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et leida sissetulek, mis võimaldaks katta nii iseenda

kui ülalpidamisel olevate laste vajalikud kulud., leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud

osaliselt.

Hageja on küll täisealine, kuid arvestades, et P. omandab gümnaasiumiharidust, ei saa temalt

oodata hariduse omandamise kõrvalt tööle asumist, eriti viimases klassis.

Vanem ei saa eeldada, et täisealiseks saanuna, kuid õppivana ei vaja laps materiaalset tuge/abi

või peaks hariduse omandamise katkestama ja seadma esmatähtsaks sissetuleku hankimise kuna

vanem ei suuda lastele piisavat ülalpidamist tagada.

Küll aga on kohus seisukohal, et olemasolevatele andmetele tuginedes ei võimalda kostja

majanduslik seisund tasuda hageja ülalpidamiseks elatist nõutud määras ehk 250 eurot kuus.

Kohus rõhutab siinkohal, et tulenevalt PKS § 98 lg 1 on alaealistel ülalpeetavatel eelis täisealise

ees. Kohus arvestab aga ka seda, et suurema osa hageja vajadustest on katnud ja katab ka

käesoleval ajal hagejaga kooselav vanem (A. K.).

Kohtu hinnangul on põhjendatud olemasolevatele andmetele tuginedes mõista kostjalt välja

igakuine elatis P. K. kasuks 150 eurot kuus kuni tütre õpingute lõpetamiseni Jõhvi

Gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 21. aastaseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus

11. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 sätestatule kannab ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik