3-26-631/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2026. a, Tallinn Haldusasja number 3-26-631 Haldusasi X. X (X) taotlus ennetähtaegse vabanemise tähtaja muutmiseks RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus. 2. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. 1. X. X esitas 04.03.2026 Tallinna Ringkonnakohtule kohtuasjas nr x-xx-xxxxx (menetluses nr 16) taotluse saada selgus, millal avaneb talle viimane tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalus. Kaebaja nägi vangla käskkirja, et selline võimalus avaneb 19.06.2026, kuid kaebaja leiab, et see võimalus peab avanema juba 21.05.2026. Suveperioodi arvestades võib taotluse esitamine alles 19.06.2026 tuua kaasa selle, et taotleja karistus saab enne läbi. Tallinna Ringkonnakohtu kohtujurist vastas isikule 05.03.2026, et ringkonnakohtul on apellatsioonikohtuna üldjuhul pädevus lahendada edasikaebusi esimese astme kohtu lahendite peale. Apellatsioonikohtul puudub õiguslik alus esitatud taotluse lahendamiseks. Vangla haldusaktide vaidlustamiseks on omaette vaidlustamise kord, s.o halduskohtumenetlus. 2. X. X esitas 06.03.2026 Tallinna Halduskohtule samasisulise taotluse, nagu kaebaja oli eelnevalt esitanud ringkonnakohtule. Kaebaja taotleb, et ebatäpsus muudetaks ära ja kaebajale taastataks õiged ennetähtaegse vabanemise kuupäevad. 3. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Kohus tagastab kaebuse kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3). Halduskohus leiab, et kaebaja soovitud vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kaebajal tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda Harju Maakohtu poole (arvestades kaebaja viibimist määruse tegemise ajal Tallinna Vanglas). 4. Riigikohtu erikogu selgitas 12.03.2020 määruses nr 3-20-17, et vaidlus selle üle, kuidas arvutada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse esitamise tähtaega, on kohtuahendi täitmisel tekkinud küsimus KrMS § 431 mõttes, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (p 8). Konkreetses asjas taotles isik riigi õigusabi seetõttu, et vangla oli valesti arvutanud kuupäevi, millal võib teda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. 1(2)

Erikogu nõustus Riigikohtu halduskolleegiumi 21.11.2012 lahendiga asjas nr x-x-x-xx-xx, et kuigi kriminaalmenetlusõigus ei näe ette menetlusreegleid niisuguse kaebuse menetlemiseks, on pigem tegu karistusõigusliku küsimuse lahendamisega, mis eeldab karistusseadustiku normide, eelkõige KarS § 76 tõlgendamist ning vajaduse korral ka kriminaalasjades tehtud jõustunud kohtuotsuste selgitamist. Olemuselt on see kohtuotsuse täitmise küsimus. KrMS § 431 näeb ette, et seadustiku §-des 424-4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS §-s 426 on sätestatud menetluskord tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Järelikult tuleneb KrMS §-st 431 maakohtu pädevus selliste vaidluste lahendamiseks (p 6). Erikogu lahendis on viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.11.2018 määrusele nr x-xx-xxxx, kus on samuti leitud, et vaidlus, kuidas arvutada kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks taotluse esitamise tähtaega, on kohtulahendi täitmisel tõusetunud küsimus KrMS § 431 mõttes, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (p 17). Riigikohtu erikogu on lisaks leidnud, et maakohtu pädevuses on KrMSis ettenähtud korras lahendada järgmisi küsimusi: - vangla kohustamiseks, et vangla esitaks maakohtule taotluse kaebaja edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks ja riigist väljasaatmiseks (10.08.2023 määrus nr 3-23-1188); - vangla kohustamiseks, et vangla esitaks maakohtule taotluse kaebaja edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks süüdimõistetu parandamatu haiguse tõttu (08.06.2016 määrus nr 3-3- 4-1-16). Mõlemal juhul keeldus vangla taotlust esitamast ning Riigikohus leidis, et ka vangla vastu esitatava kohustamisnõude (taotluse esitamiseks kohustamiseks) lahendamine on maakohtu pädevuses. Eeltoodud kohtupraktikast, sh siduvalt KrMS § 2 p 4 alusel tuleneb, et vaidluse lahendamine, kuidas arvutada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse esitamise tähtaega, ning vangla kohustamiseks, et vangla esitaks maakohtule taotluse kaebaja enne tähtaega vabastamise taotluse, kuulub maakohtu pädevusse. 5. Kaebaja on sama küsimusega pöördunud varem Tallinna Ringkonnakohtu poole. HKMS § 121 lg 3 sätestab, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras. Halduskohus leiab, et tegemist ei ole olukorraga, kus vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu üle saaks otsustada Riigikohtu erikogu. Ringkonnakohus on õigesti vastanud osas, et üldjuhul lahendab ringkonnakohus edasikaebuseid, st apellatsioon- või määruskaebuseid. Tegemist ei ole ka seaduses nimetatud erijuhuga, mille korral saaks kaebaja pöörduda otse ringkonnakohtusse. Lisaks ei saa kohtujuristi kirja käsitleda olukorrana, kus teine kohus oleks eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse HKMS § 121 lg 3 mõttes. Kaebuse tagastamine, st õigusemõistmisest keeldumine seadusest tuleneval alusel saab toimuda üksnes kohtuniku allkirjastatud lahendiga. Ka juhul, kui sisuline menetlusotsustus tehakse kirjaga, peab selle materiaalses mõttes määrusena käsitlemiseks olema allkirjastanud kohtunik (Riigikohtu 22.12.2025 määruse nr 3-25-4456 p 8). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2(2)