3-26-639/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-639

Määruse kuupäev

9. märts 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X-i kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Eero Mango

Puudutatud isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks

loa andmist – X

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses; kohtuistungil 8. märtsil 2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.

2. Anda luba X-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 8.

märtsist 2026 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

kaheks kuuks.

3. Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse,

nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 7. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule taotluse saada

luba X-i (puudutatud isiku nimetatud nimi) kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kaheks kuuks vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) § 23 lg 1 p-dele 1-3. Taotluses on esitatud järgmised selgitused ja põhjendused.

1.1. Puudutatud isik peeti esmalt kinni 6. märtsil 2026 asjaolude selgitamiseks seoses noaga

tegutsemisega. Selle raames selgus, et isikul puuduvad seaduslikud viibimisalused Eestisse

saabumiseks ja Eestis viibimiseks, puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid, mille on

mõni aeg tagasi väidetavalt ära kaotanud. Isiku sõnade kohaselt saabus ta Eestisse neli/viis

päeva tagasi, et leida siin tööd ehitusel, elukohta ei oma, viibinud/ööbinud

3-26-639

väljas/bussipeatustes. 6. märtsil 2026 kell 21.00 peeti puudutatud isik kinni 48 tunniks VSS

alusel. Kuivõrd järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma

kohustamise menetluse läbiviimist ja isiku väljasaatmist ei ole võimalik 48 tunni jooksul täide

viia ning esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1-3 alused, on isiku kinnipidamine ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamine põhjendatud.

1.2. VSS § 68 p 3 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui on põhjendatud kahtlus

välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses. Käesoleval juhul ei ole puudutatud

isiku isikusamasus tuvastatud. Läti ametivõimudelt ei ole saadud kinnitust, et selliste

andmetega isik oleks nende andmebaasis. Kinnitust ei ole leidnud ka isiku andmed vanemate

kohta ega ka aadressidega seotud elamise informatsioon. Isiku antud isikuandmed ja

kodakondsuse puudumise info kontrollimine ei ole andnud kinnitust, et isik on esitanud õigeid

andmeid, seega on PPA-l põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses ja tema

kodakondsuses.

1.3. Arvestades asjaolu, kui leiab kinnitust, et välismaalane on esitanud valeandmeid, võivad

esineda ka täiendavad põgenemisohu võimalused ning PPA hinnangul leiab siis kinnitust VSS

§ 23 lg 1 p-s 2 nimetatud kinnipidamise alus, et välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust.

1.4. Arvestades, et isikul puudub väljasaatmiseks vajalik dokument, ei ole PPA-l võimalik

isiku väljasaatmist lõpule viia. Kuna isikul puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid

ja reisidokumendid, siis on isik hetkel tuvastatud ainult isiku enda ütluste alusel ja puuduvad

ametlikud kinnitused andmete õigsuse kohta. Isiku antud andmete õigsuse kohta ei ole ühtegi

tõendit, mis kinnitaksid kas või osaliseltki antud andmete tõesust.

1.5. Kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht ning isik võib vabaduses viibides talle pandud

kohustusest kõrvale hoiduma hakata, eelkõige arvestades asjaolu, et on põhjendatud kahtlus

välismaalase isikusamasuses ja tema kodakondsuses, siis ei ole VSS §-s 10 sätestatud

leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine piisav. Isiku antud ütlustest ei nähtu ka

valmisolekut Läti Vabariiki naasmiseks, sest seal elu väidetavalt halb ja parema meelega elaks

isik Saksamaal. Isik on ekslikul arvamusel, et ta võib lihtsalt minna ja proovida erinevates

riikides elada ja töötada omamata selleks seaduslikku alust ning vajalikke dokumente.

2. PPA jäi kohtuistungil taotluses esitatud asjaolude ja põhjenduste juurde ning selgitas kohtu

küsimusele vastates, et puudutatud isiku väidetud andmed vanemate kohta ei võimaldanud

Läti Vabariigi ametivõimudel sealsetest registritest vasteid leida. Puudutatud isiku

isikusamasus ei ole tuvastatud ning tema tagasisaatmine teise riiki on raskendatud, sest

dokumendid puuduvad.

3. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil dokumentide saamise ja kaotamise asjaolusid.

4. Kohus koostas esmalt 8. märtsil 2026 määruse, mille resolutsiooniga otsustas PPA taotluse

rahuldada ja anda luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks. Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti suuliselt

puudutatud isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt HKMS § 169 lg-le 2

määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2

kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

3-26-639

6. Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja

Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Puudutatud isik peeti 6. märtsil 2026 VSS

alusel kinni ning võeti 7. märtsil 2026 ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna arvele.

Puudutatud isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks, mistõttu on puudutatud isik

väljasaadetav.

7. VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta

viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma

kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on

lubatud siis, kui esineb välismaalase põgenemise oht, välismaalane ei täida

kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid

või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib (punktid 1-3). Kõik eeltoodud

alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks

piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Halduskohus annab loa välismaalase

kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil

arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).

8. Kinnipidamiskeskusse paigutamise taotluse esmakordsel lahendamisel tegutseb kohus

piiratud informatsiooni alusel ning kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse

nõuded ei ole nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-52-14 (p 14)). Kohtule praeguseks teadaolevaid

asjaolusid arvestades on X-i kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse

põhjendatud.

9. PPA taotleb puudutatud isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist VSS §

23 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 alusel. Nimetatud punktidest tuleneb, et kinnipidamiskeskusesse

paigutamine on lubatud, kui esineb välismaalase põgenemise oht, ta ei täida

kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid

või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

10. PPA tugineb põgenemisohu puhul VSS § 68 p-s 3 sätestatule. Selle sätte kohaselt tuleb

põgenemisohtu jaatada, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema

kodakondsuses. Asja materjalidest nähtub ning puudutatud isiku väidetest saab järeldada, et

tal puudub isikut tõendav dokument ning väidetavalt on ta kodakondsuseta isik. Senini ei ole

puudutatud isiku ütluste pinnalt ning Läti Vabariigi ametivõiduga koostöös suudetud kindlaks

teha isikusamasust, sest registrites ei ole puudutatud isiku nimelist isikut, samuti ei ole andnud

tulemust puudutatud isiku vanemate kohta esitatud andmete kontrollimine. Seega ei ole

praegu teada isegi see, milline on vastuvõetav riik, sest kuigi puudutatud isikul võib olla

varasem side Läti Vabariigiga, ei ole praeguseks tema isikusamasus tuvastatud. Dokumente ei

ole puudutatud isikul tema enda väitel juba mitu aastat. Kohtuistungil ei pidanud puudatud

isik vajalikuks sisuliselt vastata kohtu küsimusele selle kohta, et kuidas on ilma

dokumentideta elamine võimalik ning millised on tema sissetulekud ning kuidas on võimalik

ilma dokumentideta raha elamiseks saada. Puudutatud isiku korduvalt kasutatud ebaviisakas

sõnakasutus ja kohati verbaalselt agressiivne käitumine kohtuistungil raskendas teabe saamist.

Puudutatud isiku haldusmenetluses antud ütlused oma isiku kohta ning senise elu ning

dokumentide kohta on laialivalguvad, mittedetailsed ning tõstatavad põhjendatud kahtluse, et

need ei vasta tegelikkusele. Ei saa täielikult välistada, et tegemist on

3-26-639

kommunikatsiooniraskustest tuleneva olukorraga, kus registritest ei suudeta koheselt leida

isikuga seotud andmeid ning ta ongi kodakondsuseta isik, kes elab Lätis, kuid praegu

teadaolevad andmed viitavad enam sellele, et puudutatud isik varjab tegelikke asjakohaseid

andmeid eesmärgiga vältida enda väljasaatmist või seda vähemalt raskendada. Ebatavaline on

ka puudutatud isiku lähemine, et dokumente omamata võib ta teistesse riikidesse siseneda

kasvõi töö otsimise eesmärgil ning tema kinnipidamiseks ei ole alust. On elementaarne, et

teise riiki minnes võetakse kaasa isikut tõendavad dokumendid, et tõendada oma isikut ja riiki

sisenemise õigust. Puudutatud isik tundub aga olevat ekslikul seisukohal, et ta ei vaja

reisimiseks või teise riiki tööle minemiseks üldse dokumente. Puudutatud isiku tegevus on

isikut tõendavate dokumentidega seoses kohtu hinnangul isikusamasuse kontekstis kahtlusi

tekitav ja ebausaldusväärne. Seetõttu nõustub kohus PPA hinnanguga, et isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise õiguslikuks aluseks on VSS § 23 lg 1

p 1 koostoimes § 68 p-ga 3.

11. PPA tugineb õigusliku alusena veel VSS § 23 lg 1 p-le 2 ehk kaasaaitamiskohustuse

rikkumisele. Võib nõustuda, et kui puudutatud isik teadlikult esitab valeandmeid selleks, et

raskendada enda isiku tuvastamist ning seeläbi takistab väljasaatmismenetlust olulisel määral,

siis on tema kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine põhjendatud. Praegusel

juhul viitavad puudutud isiku tegevus sellele, et ta võib olla esitanud valeandmeid enda isiku

kohta, kuid see ei ole sellise kindlusega teada, et saaks praegusel ajahetkel kvalifitseerida

puudutud isiku tegevust valeandmete esitamisena. Puudutatud isik on teinud PPA-ga koostööd

isiku tuvastamise menetluses esitades andmed oma isiku ja tema väidetavalt surnud vanemate

kohta. Välistada ei saa, et andmete tuvastamine Läti Vabariigi registritest on raskendatud ka

nn kirjapildi erinevusest tingituna või muul asjakohasel põhjusel. Kohtu hinnangul ei ole

praegusel hetkel asjaolud sellised, et saaks tõsikindlalt väita valeandmete esitamist või

ebapiisavat koostööd PPA-ga. Seetõttu ei ole VSS § 23 lg 1 p-le 2 tuginemine põhjendatud.

12. PPA tugineb puudatatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vajaduse hindamisel

ka VSS § 23 lg 1 p-s 3 sätestatud alusele, mis näeb ette, et kinnipidamine on lubatud juhul,

kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine

vastuvõtvast või transiitriigist viibib. VSS § 23 lg 1 p-s 3 on silmas peetud esmajoones

selliseid dokumente (nt pass), milleta ei ole väljasaatmise korraldamine võimalik ning mille

saamisele on välismaalane kohustatud kaasa aitama. Puudutatud isikul puuduvad

tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid, tema isikusamasus ei ole praeguseks kindel, sest

puudutatud isiku antud andmete alusel ei ole Läti Vabariigi ametivõimud suutnud enda

andmeregistritest sellist inimest leida ning isikusamasust kinnitada. Samuti on puudutatud

isiku ütlused laialivalguvad ning vähese detailsusega, mis raskendab nii isikusamasuse

tuvastamist kui ka vastuvõtva riigi kindlaks tegemist ja tagasipöördumiseks vajalike

dokumentide hankimist. Seega on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine

lubatud ka VSS § 23 lg 1 p 3 alusel.

13. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Järelevalvemeetmed baseeruvad

usaldusel ning kuna PPA taotluses kirjeldatud asjaolud kinnitavad põgenemise ohtu, siis ei ole

leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Puudutatud isiku senine käitumine

ja ütlused ei tekita kohtul veendumust, et puudutatud isik oleks leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamise korral edasiste väljasaatmistoimingute tegemiseks

kättesaadav ega üritaks enne toimingute tegemist riigist lahkuda, nt Saksamaale. Kaebaja

haldusmenetluses kui ka kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt ei mõista isik teise riiki

minekuks dokumentide vajadust ning on seisukohal, et ta võib vabalt liikuda ükskõik

3-26-639

millisesse riiki. Kuna puudutatud isiku seni antud ütluste usaldusväärsus isikuandmete osas on

madal ning nende pinnalt ei ole tema ega tema vanemate isikusamasust suudetud tuvastada,

siis on põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik teadlikult raskendab väljasaatmismenetlust ega

ole huvitatud selle lõpptulemusena talle ebasobivasse riiki tagasi pöördumisest (Läti Vabariik

on tema hinnangul elamiseks ebasobiv riik), siis puudub ka kohtul veendumus, et leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine oleks tulemuslik.

14. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule viivitamatult pärast väljasaadetava

kinnipidamist. Taotluses ja kohtuistungil PPA märgitud asjaolude pinnalt on usutav, et

puudutatud isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik 48 tunni jooksul. Esmalt on

PPA-l vaja välja selgitada isikusamasus ja isiku kodakondsus ning seejärel taotleda

tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Eelnev võtab aega enam kui 48 tundi.

15. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa X-i kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 8. märtsist 2026 kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab

kohus avaldatavas kohtulahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider