2-09-17180/168 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija

Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

09.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-09-17180

Kohtuasi

I.Q eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise

otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

I.Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik (eestkostetav) I.Q (isikukood XXX)

Puudutatud isik (eestkostja) Tallinna linn Haabersti LOV

kaudu (registrikood ), seaduslik esindaja Ly Kark

Puudutatud isik (ema) B.X (isikukood XXX)

Puudutatud isik (tütar) Y.Z (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I.Q määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 27.11.2024 määrus ja saata asi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 11.12.2009 määrusega seati I.Q (puudutatud isik, eestkostetav) üle

eestkoste ning määrati eestkostjaks puudutatud isiku ema B.X . Harju Maakohtu 12.11.2014

määrusega tsiviilasjas nr 2-14-56537 pikendati puudutatud isiku üle seatud eestkostet kuni

12.11.2019. Harju Maakohus vabastas 27.11.2017 määrusega Tallinna linna avalduse alusel

B.X eestkostja ülesannetest ja määras puudutatud isiku uueks eestkostjaks Tallinna linna

2-09-17180

(Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) tähtajaga kuni 12.11.2019. Harju Maakohus pikendas

16.10.2019 määrusega eestkostet ja puudutatud isikule määratud eestkostja ametiaega kuni

16.10.2024.

2. Harju Maakohus algatas 10.09.2024 määrusega menetluse puudutatud isiku üle seatud

eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise otsustamiseks.

3. Tallinna linn (Haabersti LOV kaudu) leidis, et eestkoste jätkumine puudutatud isiku üle on

endiselt vajalik tema turvalisuse tagamiseks ja elukvaliteedi säilitamiseks. Puudutatud isiku

tervis on püsinud stabiilne. Puudutatud isik vajab vähesel määral abi ja toetust, saab peamiselt

iseseisvalt igapäevaste toimetustega hakkama. Puudutatud isik on võimeline töötama, kuid

vajab tööle rakendamiseks abi ja toetust. Igapäevaste ravimite võtmisega tuleb puudutatud

isik iseseisvalt toime. Puudutatud isiku suhtlusringkonda kuuluvad töötajad, meessõber Sergei

ja mõned lähedased. Puudutatud isik vajab abi eelarve planeerimisel, ametiasutustega

suhtlemisel, võlanõuete maksmisel ja asjaajamisel. Puudutatud isik suudab teha iseseisvalt

rahalisi tehinguid 100 euro ulatuses kuus.

4. Harju Maakohus lasi 06.11.2024 määrusega Viru Maakohtul kuulata puudutatud isiku

erinõude korras ära.

Viru Maakohus kuulas puudutatud isiku tema elukohas Jõhvis erinõude korras ära.

Ärakuulamise protokolli kohaselt oli korter puhas ja korrastatud. Puudutatud isiku sõnul elas

ta seal koos oma noormehega, kellega nad tutvusid Võisikus ja kellega koos nad remontisid

korteri. Puudutatud isik töötab Sillamäel SA-s X kahel päeval nädalas, kummalgi päeval 1,5

tundi. Seal tehakse patju, lõigatakse detaile ja valmistatakse kootud käevõrusid. Sillamäele

sõidab puudutatud isik ise bussiga, hooldusasutuse töötajad andsid talle kaardi, millega sõita.

Puudutatud isik leiab, et talle ei ole eestkostet vaja, kuna ta saab ise kõigega hakkama ja

oskab ise teha kõike, mida toimetulemiseks vaja. Puudutatud isik avaldas, et tahab otsida

endale lisatööd. Puudutatud isik käib ise poes ja ostab enda sõnul kõike mida vaja ja milleks

raha jätkub, ei raiska. Eestkostjalt saab iga kuu 100 eurot, kuid see ei ole piisav ja sellest ei

jätku näiteks kingituste tegemiseks. Tahtis tütrele sünnipäevaks 30 eurot kinkida. Raha talle

rohkem kätte ei anta, kuna kunagi olid tal võetud laenud, mida tuli 3 aastat tagasi maksta.

Tänaseks on kõik tasutud. Ravimeid tarvitab ta kohusetundlikult, alkoholi ei tarvita ega

soovigi tarvitada, kuna saab aru, et ravimitega, mida võtab, ei tohigi alkoholi tarvitada.

Puudutatud isik rääkis, et tal on ka epilepsia, kuid hääli peas enam ei ole. See, mida kirjutasid

kunagi PERH-i arstid, ei vasta tõele ning see oli isegi puudutatud isiku jaoks solvav.

Väidetavalt sundisid arstid teda aborti tegema ja mõnitasid ning sellest on halvad mälestused.

5. Puudutatud isiku tütre Y.Z isa F-i 10.09.2024 vastuse kohaselt on Y.Z-il tervislikud

probleemid ning ta ei soovi hakata oma ema eestkostjaks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus pikendas 27.11.2024 määrusega puudutatud isiku üle seatud eestkostet,

määras eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse tähtajaga kuni 27.11.2029 ja määras, et eestkostja

ülesanneteks on puudutatud isiku kõigi õiguslike ja varaliste tehingute (välja arvatud

pisitehingud kuni 100 eurot kuus) sooritamine ning tema elu korraldamine ja vara valitsemine,

talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste

ning järelevalve tagamine, samuti esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.

Maakohus luges puudutatud isiku valmisõiguse tähenduses teovõimeliseks, kuid leidis, et ta ei

või teha iseseisvalt perekonnaõiguslikke tehinguid.

2-09-17180

6.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb TsÜS § 8 lg 2 teise lause, PKS § 202 ja §

203 lg-te 1 ja 4 ning TsMS § 526 lg 3 alusel puudutatud isiku üle seatud eestkostet pikendada.

Juhindudes TsMS § 528 lg 2 p-st 1 ja lg-st 4, ei määranud maakohus eestkostetavale esindajat

ega teinud uut ekspertiisi, sest eestkostja ülesandeid ei laiendata ning eestkostjalt saadud

teabe, eestkostetava ärakuulamise ja 28.09.2019 ekspertiisi põhjal on puudutatud isiku

eestkostevajadus kestev.

Eestkoste jätkumine eestkostetava üle on tema huvide kaitseks vajalik. Eestkoste vajadus on

tõendatud 28.09.2019 eksperdi arvamusega ning ka eestkostja arvates peaks puudutatud isiku

turvalisuse tagamiseks ja elukvaliteedi säilitamiseks eestkoste jätkuma. Puudutatud isik saab

iseseisvalt hakkama lihtsamate olmetoimingutega, kuid temal esineva psüühikahäire tõttu ei

suuda ta adekvaatselt hinnata keerukamaid olukordi ning enda ja teiste isikute tegude ning

käitumisega kaasnevaid tagajärgi, tema sotsiaalne toimetulek on piiratud ning ta ei ole

võimeline oma elu iseseisvalt korraldama. Oma seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline

kaitsma oma õigusi ja realiseerima kohustusi. Seega on põhjendatud jätkata eestkostet

puudutatud isiku elu korraldamise, vara valitsemise, talle inimväärsete elutingimuste,

toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamise osas.

Nõustudes eestkostja ettepanekuga, ei ole alust muuta pisitehingute väärtuse ulatust ning

puudutatud isikule jääb õigus teha pisitehinguid 100 euro ulatuses.

Kuna puudutatud isikul on õigus teha pisitehinguid, ei ole seatud eestkostet tema kõigi asjade

ajamiseks ning ta on valimisõiguse osas teovõimeline.

28.09.2019 eksperdi arvamuse kohaselt ei võimalda puudutatud isiku terviseseisund tal aru

saada keerukamatest sotsiaalsetest suhetest, sh ka perekonnaõiguslike suhete ja tehingute

õiguslikest tagajärgedest ning tal ei ole teovõimet perekonnaõiguslike tehingute osas.

Eestkoste pikendamist takistavaid asjaolusid ei esine.

6.2. Kuna puudutatud isiku eestkostjaks sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei ole leitud,

tuleb eestkostjaks määrata Tallinna Linnavalitsus, kes peab korraldama seadusest tulenevat

ülesannete täitmise (vajadusel mõne linnaosavalitsuse kaudu). Tallinna Haabersti Linnaosa

Valitsus on täitnud eestkostja ülesandeid alates 27.11.2017, st Tallinna Linnavalitsus peab

olema teadlik ja kursis kõigi eestkostet puudutavate asjaoludega.

6.3. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

7. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles avaldas, et ei nõustu otsusega ja palus asja

uuesti läbi vaadata. Kaebuse kohaselt ei käinud puudutatud isik kohtuarstlikus ekspertiisis. Ta

on aus ja soliidne naine, ei joo, teeb majapidamistöid, peseb, koristab, teeb süüa. Korter on

puhas ja korras. Samuti võtab ta igapäevaselt ettenähtud ajal ravimeid, käib ise arstide juures

ja ühistranspordiga tööl, oskab kasutada pangakaarti, käib ise poes, valib toidukaubad ja hoiab

raha, mis talle antakse. Tööl läheb puudutatud isikul hästi.

8. Tallinna linn (Haabersti LOV kaudu) oli seisukohal, et eestkoste jätkumine puudutatud

isiku üle on endiselt vajalik tema turvalisuse tagamiseks ja elukvaliteedi säilitamiseks.

Puudutatud isik saab iseseisvalt hakkama igapäevaste toimingutega, ent tal on tekkinud

probleeme ravimite võtmisega, sest ta ei taha neid enam võtta. Puudutatud isik vajab abi

eelarve planeerimisel, ametiasutustega suhtlemisel, võlanõuete maksmisel ja asjaajamisel.

2-09-17180

Menetluse edasine käik

9. Maakohus määras 14.01.2025 määrusega puudutatud isikule kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi. Ekspert esitas 31.03.2025 arvamuse.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb

menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659

tühistada ja asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eestkoste pikendamist otsustades hinnanud

nõuetekohaselt puudutatud isiku eestkostevajadust ega selgitanud välja, kas puudutatud isik

vajab psüühikahäire tõttu abi jätkuvalt kõigis eluvaldkondades või on tema abivajadus

terviseseisundi paranemise või stabiliseerumise tõttu vähenenud ning esineb alus kitsendada

TsMS § 529 alusele eestkostja ülesannete ringi.

12.1. Ringkonnakohus märgib, et kui kohus on isiku üle seadnud eestkoste, peab kohus PKS §

203 lg 4 kohaselt hiljemalt iga viie aasta järel kontrollima, kas eestkoste jätkumine

eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja

ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Eestkostja ametiaja

pikendamisele kohaldatakse TsMS § 528 lg 1 järgi eestkostja määramise kohta sätestatut.

Kohus määrab PKS 203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi

osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma

tegudest aru saada või neid juhtida, st kui tal on piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 teise lause

mõttes. Riigikohtu praktika kohaselt on eestkostja määramise eesmärgiks piiratud teovõimega

isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu

tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st

millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui

kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis

eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja.

Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis

eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet. Neis

küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida, ei ole isiku

teovõime piiratud, st neis küsimustes tuleb austada isiku õigust vabale eneseteostusele ning

selles osas võib isik iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid vastu võtta ning iseseisvalt

õiguskäibes osaleda (RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 13; RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-

11, p-d 19–21; RKTKm 11.05.2011, 3-2-1-31-11, p 14).

Kohus otsustab eestkoste määramise ja pikendamise TsMS § 475 lg 1 p-st 5 tulenevalt hagita

menetluses, mis tähendab seda, et kohtul TsMS § 5 lg 3 ja § 477 järgi kohustus selgitada välja

asjas tähtsad asjaolud, sh hinnata kas eestkostetava eestkostevajadus on muutunud.

12.2. Siinses asjas viitavad toimiku materjalid sellele, et puudutatud isiku eestkostevajadus

võis olla viis aastat varasema ajaga võrreldes muutunud.

2-09-17180

Puudutatud isikul oli 28.08.2019 tehtud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (dtl 236–240)

kohaselt diagnoositud segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2 RHK-10 järgi) ja kerge vaimne

alaareng käitumishäirega (F70.1 RHK-10 järgi) ning eksperdi hinnangul ei võimaldanud see

puudutatud isikul aru saada keerukamatest sotsiaalsetest suhetest, sh ka valimisõiguse- ja

perekonna-õiguslike suhete ja tehingute õiguslikest tagajärgedest, seejuures märkis ekspert, et

puudutatud isik vajab eestkostet pikaajaliselt, võimalusel elu lõpuni, sest ei olnud alust

prognoosida tema terviseseisundi paranemist. Eksperdi arvamusest nähtub, et ekspert kasutas

ekspertiisi tegemisel SA PERH Psühhiaatriakliiniku haiguslugusid aastatest 2005–2016 ning

ambulatoorse tervisekaardi ja Eesti Terviseinfosüsteemi andmeid (digilugu), mille kohaselt oli

puudutatud isik 2005–2016 psüühikahäire tõttu hospitaliseeritud PERH

psühhiaatriakliinikusse kokku üheteistkümnel korral. Samuti nähtub eksperdi arvamusest, et

puudutatud isik viibis ekspertiisi tegemise ajal ööpäevaringsel erihooldusteenusel.

Eestkostja märkis 24.09.2024 seisukohas (dtl 635), et puudutatud isiku tervis on püsinud

eestkosteperioodil stabiilne. Sama nähtub ka 31.03.2025 eksperdi arvamuse p-st 4.8 (dtl 756).

Seega võib eestkostetava terviseseisund erineda varasemast.

Valkla Kodu psühhiaatri KK arstitõendi (dtl 231) kohaselt viibis puudutatud isik alates

14.11.2016 Valkla Kodus ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel.

Eestkostja seisukohast nähtub, et puudutatud isik viibib alates 13.04.2024 AS-i

Hoolekandeteenused Jõhvi Narva üksuses kogukonnas elamise teenusel. Samuti nähtub

eestkostja 20.01.2025 aruandest (dtl 645–650), et Sotsiaalkindlustusameti erihoolekande-

teenuse saamise suunamisotsuse nr T00094010 alusel saab puudutatud isik kogukonnas

elamise teenust, sest Sotsiaalkindlustusamet hindas puudutatud isiku kogukonnas elamise

teenusele alates 08.04.2024, kus on tagatud tema tegevusvõimele vastav juhendamine,

hooldus ja professionaalne abi, tal on kindlad jõukohased töised tegevused ning tema

omandatud igapäeva- ja eneseteenindusoskused ning sotsiaalne aktiivsus kinnistuvad.

Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel (dtl 668), et ta elab seal kahekesi koos oma

noormehega. Seega ei vaja puudutatud isik enam ööpäevaringset erihoolekandeteenust, mis

viitab samuti tema vaimse tervise seisundi ja toimetuleku muutusele.

Kuigi eestkostja tõi seisukohas esile, et puudutatud isikul on tuvastatud puuduv töövõime,

märkis ta, et puudutatud isik on võimeline töötama, kuid vajab tööle rakendamiseks abi ja

toetust. Ärakuulamisel avaldas puudutatud isik, et ta käib kaks päeva nädalas Jõhvist

Sillamäele tööl ja töötab 1,5 tundi päevas. Ka see viitab puudutatud isiku olukorra muutusele.

Eestkostja tõi seisukohas esile, et puudutatud isik vajab vähesel määral abi ja toetust, sh

orienteerub ta hindades ning oskab planeerida oma oste. Samuti nähtub 31.03.2025 eksperdi

arvamuse p-st 4.2, et puudutatud isik suudab osaliselt hoolitseda iseenda ja oma varaliste

õiguste eest (sh käia poes). Selles osas on eestkostetav peamiselt palunud ka eestkosteulatust

vähendada.

12.3. Eeltoodu valguses tuli maakohtul hinnata, kas puudutatud isiku eestkostevajadus on

vähenenud ning esineb alus kitsendada eestkostja ülesandeid. Seejuures ei saanud maakohus

lähtuda üksnes varasemas eksperdi arvamuses avaldatud järeldusest ja eestkostja järeldusest.

Maakohtul tuli välja selgitada eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamiseks olulised

asjaolud, sh eestkostevajaduse ulatus. Seejuures tuli maakohtul arvestada, et ekspertarvamus

ei ole kohtule siduv, vaid on üks tõend teiste hulgas, mida kohus peab hindama (RKTKm

19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2).

2-09-17180

13. Edasi märgib ringkonnakohus, et eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamist otsustades

võis esineda vajadus kuulata puudutatud isik isiklikult ära.

13.1. Eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise üle otsustades peab kohus TsMS § 524 lg 1

esimese lause järgi kuulama eestkostetava üldjuhul isiklikult ära. Seejuures peab kohus TsMS

§ 525 lg 1 järgi arutama eestkostetavaga mh eestkostja ülesannete ringi ulatuses, milles see on

vajalik isiku õigusliku ärakuulamise tagamiseks või asjaolude selgitamiseks.

Ärakuulamise peamine eesmärk on tagada kohtunikule isikliku ja vahetu mulje loomine

puudutatud isikust ja tema psüühikahäire laadist, et kujundada siseveendumus eestkoste

eelduste täidetuse kohta ja tagada, et eestkostet ei pikendataks põhjendamatult. Samuti aitab

isiku vahetu ärakuulamine paremini tagada seda, et eestkoste seadmise korral eestkostetava

teovõimet piirataks nii vähe kui võimalik ja ka seda, et eestkostja ülesanded määrataks

sellised, mis oleksid võimalikult asjakohased ja põhjendatud, s.o eestkostetava seisundit,

olukorda ja vajadusi kõige enam arvestavad (RKTKm 22.09.2017, 2-12-18265, p 19; RKTKm

10.12.2014, 3-2-1-127-14, p 15).

Kohus võib ärakuulamise anda erinõude alusel tegutsevale kohtule TsMS § 524 lg 3 järgi

üksnes juhul, kui on ilmne, et kohus võib ärakuulamisega saadud teavet ka isikliku

kogemuseta hinnata.

13.2. Siinsel juhul ei pruugi maakohtu käsutuses olnud teabe põhjal olla erinõude korras

ärakuulamine ilma asja lahendava kohtuniku isikliku kogemuseta piisav. Kohus saab

eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamist otsustades kuulata eestkostetava erinõude korras

ära eelkõige siis, kui kohtu käsutuses oleva teabe kohaselt on kohtul veendumus, et

eestkostetava terviseseisnud ja toimetulek ei ole ilmselt oluliselt muutunud. Olukorras, kus

aga asja materjalid viitavad eestkostevajaduse võimalikule muutusele, tuleb maakohtul

eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamine otsustada üldjuhul vahetu mulje alusel.

14. Lisaks ei olnud maakohtul alust jätta siinses asjas puudutatud isikule ekspertiisi

määramata.

14.1. Üldjuhul peab kohus eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise menetluses määrama

isiku eestkostevajaduse ulatuse väljaselgitamiseks TsMS § 522 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §

528 lg-ga 1 ekspertiisi. Mh võib kohus TsMS § 529 lg 2 järgi määrata ekspertiisi eestkostja

ülesannete kitsendamise ja eestkostetava iseseivalt tehingute tegemise õiguse laiendamise

aluste tuvastamiseks (eestkostevajaduse vähenemist kinnitavate asjaolude tuvastamiseks).

Erandina ei pea kohus TsMS § 528 lg 2 järgi ekspertiisi tegema, kui eestkostja ülesandeid ei

laiendata oluliselt või kui eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud

vähem kui viis aastat. Samuti ei pea TsMS § 528 lg 3 järgi eestkostja ametiaja pikendamisel

eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku

seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud.

14.2. Arvestades seda, et siinses asjas oli maakohtu käsutuses teave, mis viitas eestkostetava

eestkostevajaduse võimalikule muutusele, tuli maakohtul puudutatud isiku eestkostevajaduse

väljaselgitamiseks määrata ekspertiis. Seda on ilmselt mõistnud määruskaebuse esitamise

järel ka maakohus, kui määras asjas pärast määruskaebuse esitamist ekspertiisi ja edastas selle

koos määruskaebusega ringkonnakohtule.

14.3. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul 31.03.2025 eksperdi arvamust koos muude

tõenditega hinnata.

2-09-17180

15. Viimaks märgib ringkonnakohus, et asjaolude väljaselgitamiseks saab kohus TsMS § 525

lg 2 järgi küsida nii eestkostetavate lähedaste kui ka rehabilitatsioonimeeskonna arvamust.

Siinsel juhul ei ole maakohus küsinud puudutatud isiku elukaaslaselt, vanematelt ega

puudutatud isikule kogukonnateenust pakkuvalt AS-i Hoolekandeteenused Jõhvi Narva

üksuselt arvamust, kuigi see võiks anda teavet puudutatud isiku iseseisva toimetuleku ulatuse

kohta.

16. Ülaltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul vajadusel

puudutatud isik isiklikult ära kuulata ning selgitada välja, kas ja mil määral on puudutatud

isiku abivajaduse ulatus on muutunud ning millises ulatuses annab see alust eestkostja

ülesandeid kitsendada.

17. Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1

esimese lause mõttes, ei jaota ringkonnakohus asjas menetluskulusid. Menetluskulude jaotuse

otsustab TsMS § 173 lg 3 II lause järgi maakohus.

18. Määruse peale, millega ringkonnakohus tühistab hagita asja lahendava maakohtu määruse

ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei saa TsMS § 696 lg 3 järgi määruskaebust

esitada (vt RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11–12).

(allkirjastatud digitaalselt)