2-25-15228/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-15228

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. märts 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-15228

Tsiviilasi

K.P. hagi A.P. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K.P. (isikukood: XXX, elukoht: XXX).

Hageja seaduslik esindaja: S.S. (isikukood: XXX, e-post: XXX).

Kostja: A.P. (isikukood: XXX, e-post: XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

18. veebruar 2026

Istungisekretär Liisi Lokk

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata K.P. hagi A.P. vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääravad menetluskulud puuduvad.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 1-2, 12-13, 29, 93-94)

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja sündinud 09.06.2015 ja elab emaga. Lapse isa A.P. (kostja)

ei soovi tasuda hagejale elatist seadusega määratud miinimummääras (hetkel maksab 200

eurot, mis ei kata hageja põhivajadusi) ning lubas hakata hagejaga koosveedetud aja eest

raha maha arvutama.

2. Hageja ema peab tegema suurema koormusega tööd, et tagada hagejale kõik vajalik ning

isegi võtma hageja suuremate ostude tarbeks ning kuu lõpus toidu ja esmavajaduste

katmiseks laenu. Hageja igapäevase hoolduse korraldab ema, kostja abistab ema palvel

transpordi korraldamisel kui hagejal on Tartus sõprade sünnipäevad. Hageja veedab kostja

juures aega enamasti nädalavahetustel ning vahel erandina ka nädala sees. Kindlat

kokkulepet kohtumiste kohta eelnevalt hagejaga ei ole.

3. Hageja ei nõustu kostjaga, et koosveedetud aeg on 8-16 päeva kuus, sest rohkem kui 8 päeva

ei ole võimalik, kuna hagejal on õpiraskused ja vajab pidevat toetust koolitöös. Koolikulud

on kostja maksnud siis, kui hageja ema on palunud ja need kaetakse kahekesi.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni

täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 2025 aastal 301,74

eurot kuus kuni täisealiseks saamiseni.

KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 38)

5. Kostja maksab hagejale elatist 200 eurot kuus hageja ema pangakontole. Kostja ei ole nõus

maksma elatist rohkem kui ta senini on maksnud, sest hageja viibib kostja juures 8-16

ööpäeva kuus ja käib ka vahest pärast kooli kostja juures. Kostja arvates on ebaõiglane

küsida elatist täissummas, kuna osaleb hageja elus ja toetab teda koguaeg.

6. Kostja käib koos hagejaga kinos, ujumas, söömas, tasub hageja telefoniarveid, ostab riideid

ja muid asju. Kostja on maksnud ka kooliga seonduvaid asju nagu näiteks väljasõidud ja

koolitarbed. Kui hagejal on vaja sünnipäevadel käia, on kostja hagejat viinud ja toonud ja ka

tasunud sellega seonduvad kulud.

7. Pärast seda kui hageja ema kirjutas, et soovib rohkem raha, on hageja käimissagedus

vähenenud ja hageja käib tihedamini vanaema juures. Samuti kirjutas hageja ema, et kui

rohkem ei maksa, siis ei taha ka hagejat lubada kostja juurde.

KOHTU SEISUKOHT

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja

alanejad sugulased.

9. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on hageja, K.P. , vanemad S.S. ja A.P. (dtl 17-19), kes on

kohustatud PKS § 96 lg 1 kohaselt andma hagejale ülalpidamist.

10. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises.

11. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab hetkel emaga. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja maksab

hagejale igakuiselt elatist 200 eurot ja teeb seda senini. Lisaks tasub kostja hageja

telefoniarved (dtl 47-48, 66-67).

12. Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud elatist tasuma PKS §-s 101 arvutatud summas,

mis 2025 aastal on 301,74 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest s.o 15. septembrist

2025.

13. Seega on poolte vahel vaidlus sisuliselt selle üle, kas kostja on osalenud hageja

ülalpidamisel sellises ulatuses nagu PKS § 101 seda ette näeb või on kostja oma

ülalpidamiskohustust rikkunud.

14. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. Samas eeldab PKS § 101 kohaldamine, et kohus tuvastab mh lõigetes 6 ja

7 sätestatud asjaolud sh kui kaua viibib laps kohustatud vanema juures.

15. Riigikohus on selgitanud, et kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või

vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda

reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses. Seejuures peab kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg-st 3 tulenevalt omal algatusel tuvastama

asjaolu, kas kohustatud vanema ja lapse suhtlemine on reguleeritud kohtulahendi või

kokkuleppega. Kui tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes märgitule,

on sellele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus

ümber lükata (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.06.2025 otsus tsiviilasjas 2-23-8691, p 13.1).

16. Kostja on kohtuistungil (dtl 109-111) selgitanud, et ei ole nõus elatist tasuma rohkem kui

200 eurot kuus, sest hageja on viibinud kostja juures septembris 8 ööpäeva, oktoobris 14

ööpäeva, novembris 9 ööpäeva, detsembris 10 ööpäeva, jaanuaris 10 päeva ja veebruaris

(istungi aja seisuga) 6 päeva. Kostja sõnul on hetkel hageja tema juures nädalavahetuseti,

mida hageja ema on ka istungil kinnitanud selgitades, et vanemate vahel oli kokkulepe juba

5 aastat tagasi, et nädalavahetuseti viibib hageja kostja juures ja kostja maksab hagejale

elatist 200 eurot.

17. Hagimenetluses peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 näeb ette, et poole faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

18. Kohus leiab, et antud juhul on leidnud tuvastamist asjaolu, et hageja viibib vanemate

kokkuleppe alusel kostja juures nädalavahetuseti st igas kuus vähemalt 8 ööpäeva. Eelnev

tähendab aga seda, et ülalpidamiskohustuse ulatuse kindlaksmääramisel võetakse seda

arvesse ning elatise suurust vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). Seega on õige kostja seisukoht, et hageja viibimisel kostja

juures sellises ulatuses tuleb elatise suuruse määramisel sellega arvestada.

19. Lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ning eelduslikult võrdses osas, mis

tähendab, et hageja kuludest eelduslikult tuleks pool kanda hageja emal. Ajal, mil laps viibib

vanema juures, kannab see vanem vahetult lapse ülalpidamisega seotud kulusid. Seega

kannab ka kostja vahetult hageja kulusid hoolimata sellest, et püsiv elukoht on hagejal ema

juures. Samuti tekivad kostjal, nagu ka hageja emal, eluasemekulud ka ajal, mil hageja

viibib kord ühe, kord teise vanema juures.

20. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kannavad mõlemad vanemad hageja kulusid. Lisaks on

hageja ema istungil kinnitanud, et kostja ostis hagejale veebruaris jope ja saapad ning ostab

vahel asju, mis hageja ema hinnangul ei ole hagejale vajalikud. Asjaolu, et mingid kulud ei

ole ühe või teise vanema hinnangul vajalikud, ei tähenda seda, et neid ei kantaks. Pooled ei

ole esitanud tõendeid kulutuse kohta, mis oleksid kohtu hinnangul põhjendamatud või

ebamõistlikud.

21. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et antud juhul ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks

oma ülalpidamiskohustust rikkunud, mis annaks aluse elatise väljamõistmiseks. Kostja on

tasunud elatist 200 eurot kuus ja on kohtuistungil kinnitanud, et on jätkuvalt samas summas

nõus tasuma. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest võiks järeldada, et kostja seda

edaspidi ilma kohtulahendita ei teeks. Seega on kostja PKS § 101 lg 1 sätestatud ulatuses

oma ülalpidamiskohustust täitnud ja enamgi veel, mistõttu ei ole hagi põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata.

22. Kohus selgitab, et juhul kui ülalpidamiskohustuse täitmist mõjutavad asjaolud peaksid

muutuma st kostja kokkulepitud summas elatist ei tasu või see summa ei ole kooskõlas PKS

§ 101 lg-1 arvestades sealjuures lõikega 6 või hageja hakkab viibima kostja juures vähem

aega kui 7 ööpäeva kuus, on hagejal võimalik uuesti elatisenõudega kohtu poole pöörduda.

23. Kui vanemad ei suuda lapsega suhtlemise (lapse ja teise vanema kohtumiste) osas

kokkuleppele jõuda, on võimalus kasutada riikliku perelepitusteenust, mida saab taotleda

sotsiaalkindlustusameti kaudu ja on vanematele tasuta.

24. Kuigi kohus jättis hagi rahuldamata ei ole kohus tuvastanud selliseid asjaolusid, mis võiksid

anda aluse jätta menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda (TsMS § 164 lg 1²). Kohus

leiab, et põhjendatud on jätta menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik