2-25-124315/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Määruse tegemise aeg ja koht

09. märts 2026. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-124315

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Xxx tn 5 korteriühistu avaldus L S

vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised

Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Xxx tn 5 korteriühistu

(registrikood xxx, aadress: Xxx tn 5, Kohtla-Järve)

Avaldaja lepinguline esindaja, M F, e-post, xxx

Puudutatud isik: L S (isikukood xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kohtla-Järve linn, Xxx tn 5 korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista L Silt Kohtla-Järve linn, Xxx tn 5 korteriühistu kasuks perdioodi

01.11.2024. a kuni 30.11.2025. a eest majajapidamiskulude/kommunaalkulude ja

kasutatud teenuste võlgnevus 967,48 eurot.

3. Jätta avaldaja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses L Si kanda ja välja mõista

L Silt Kohtla-Järve linn, Xxx tn 5 korteriühistu kasuks menetluskulud 220 eurot (s.h

riigilõiv 50, maksekäsu avalduse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 150 eurot).

3.1. Välja mõista L Silt Kohtla-Järve linn, Xxx tn 5 korteriühistu kasuks viivis

menetluskuludelt (220 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras.

4. Jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.

5. Toimetada kohtumääruse ärakiri L Sile kätte avalikult, avaldades selleks

kohtumääruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

AVALDAJA NÕUE

1. Kohtla-Järve linn, Xxx tn 5 korteriühistu esitas 13.10.2025. a Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 987,85 euro saamiseks. Kohus tegi

14.10.2025. a makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu

05.12.2025. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule

hagimenetlusse.

2. Kohtla-Järve linn, Xxx tn 5 korteriühistu avaldus L S vastu võlgnevuse 967,48 euro

võlgnevuse nõudes. Esitatud avalduse kohaselt on puudutatud isik jätnud avaldajale perioodil

01.11.2024. a kuni 30.11.2025. a hoolduse, vee, soojusenergia, gaasi ja elektri eest tasumata

ning võlgnevus seisuga 30.11.2025. a avaldaja ees moodustab 967,48 eurot. Avaldaja palub

puudutatud isikult välja mõista võlgnevus 967,48 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikult

välja mõista menetluskulud summas 370 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt määrata tasumisele menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

3. Kohus võttis 18.12.2025. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut

esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus. Kohus

toimetas L Sile dokumendid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

28.01.2025. a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kätte toimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Kohtudokumendid loetakse puudutatud isikule kätte toimetatuks. Kohus kohustas

puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati materjalide

kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Puudutatud isik kirjalikku vastust

ega vastuväidet avaldusele ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita

menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab

kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi.

5. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik ei ole

vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus

leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.

6. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr

xxx). Puudutatud isik on jätnud perioodil 01.11.2024. a kuni 31.11.2025. a tasumata

majanduskulude arved (vesi, soojusenergia, hooldustasu, arvestuse teenus) kokku 967,48

eurot.

7. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik

kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise

küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu

põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt

käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks

lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu

majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg

1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal

võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1

sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

9. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule

arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Avaldaja palub välja mõista puudutatud

isikult perioodil november 2024. a – november 2025. a võlgnevus 967,48 eurot. Avaldaja on

esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida puudutatud isik pole korrektselt tasunud.

Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud.

10. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 967,48 eurot.

Menetluskulude jaotus

11. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

12. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

13. Avaldaja menetluskulud on riigilõiv 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise eest 20 eurot ja õigusabikulud 300 eurot, kokku 370 eurot.

14. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt.

Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele

võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1

tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku

positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest

asjaoludest. Kohtu hinnangul on õigusabikulu ülepaisutatud ning taotluses märgitud

õigusabitoimingutele väidetavalt kulutatud aeg ei vasta menetlusdokumendi koostamisele ja

tõendite kogumisele tavapärase keerukuse ja mahuga võlaõiguslikus vaidluses tegelikult

vajaminevale ajakulule. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada seda,

missuguses ulatuses oli osutatud õigusteenust seoses menetlusosalise kohtus esindamisega

s.o kohtule menetlusdokumentide koostamise ning kohtule esitamisega. Käesoleval juhul on

tegemist tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses. Avaldus on ca 5-l leheküljel,

millest sisulist teksti on ca 1 leheküljel, ülejäänud avaldus koosneb paragrahvidest ja

põhikirja tekstist.

Kohus loeb avalduse koostamise põhjendatud ajakuluks käesoleval juhul 1 tund. Seega on

põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 150 eurot.

TsMS § 4842 kohaselt avaldaja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot,

tuleb võlgnikult avaldaja kasuks välja mõista. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu

on menetluskuluna märgitud riigilõivu 50 euro hüvitamise nõue põhjendatud.

Põhjendatud ja vajalik õigusabikulu koos riigilõivuga 220 eurot. Koos riigilõivuga mõistab

kohus puudutatud isikult väljaavaldaja menetluskulude katteks 220 eurot.

15. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS

§ 177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik