2-26-1007/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.03.2026

Tsiviilasja number

2-26-1007

Tsiviilasi

V.J hagi A.B vastu elatise suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

2715,66 eurot

Hageja (laps): V.J (isikukood XXX );

Hageja seaduslik esindaja (isa): L.C (isikukood XXX);

Kostja (ema): A.B (isikukood XXX ).

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V.J hagi A.B vastu tagaseljaotsusega.

2. Muuta Tartu Maakohtu 06.10.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-13954 määratud

A.B elatise maksmise kohustust V.J ees ja määrata A.B kohustus maksta V.J-ile

elatist vastavalt käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-des 3 ja 4 toodule.

3. Mõista A.B-lt V.J kasuks alates 1. märtsist 2026 kuni V.J täisealiseks saamiseni

(xxxxxxxxxxxxxxx) välja igakuine elatis 301 eurot 74 senti [282 eurot 31 senti

(baassumma) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Kohustada A.B-d tasuma V.J kasuks kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 3

väljamõistetud igakuist elatist L.C pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt

jooksva kuu 10. kuupäevaks selgitusega "V.J elatis", näidates makse selgituses ära

ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse

või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. V.J (edaspidi ka laps või hageja) esitas läbi oma seaduslikuks esindajaks oleva isa L.C

(edaspidi ka isa) 14.01.2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse A.B (edaspidi ka ema või

kostja) vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja, et

kohus suurendaks varasemalt väljamõistetud elatist ja mõistaks kostjalt alates kohtuotsuse

tegemisest kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja kasuks välja perekonnaseaduse (PKS)

PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise.

2. Kohus võttis hagi 05.02.2026 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama 21 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et hagile

mittevastamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus toimetas

hagimaterjalid kostjale kätte 06.02.2026. Seega saabus kostjal hagile vastamise tähtaeg

27.02.2026. Kostja ei ole hagile seniajani vastust esitanud.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited

omaks võtnud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt eeldatakse hageja nõusolekut

tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi

tagaseljaotsuse tegemist. Vastavalt sama õigusnormi 3. lõikele võib tagaseljaotsuse

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444

lg 3 näeb ette, et kohus võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4. Hageja esindaja avaldas hagiavalduses kohtule nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks,

kui kostja hagile ei vasta.

5. Kohtu hinnangul on hageja haginõue kostjalt PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse

miinimumelatise väljamõistmiseks hagiavalduses välja toodud asjaoludega õiguslikult

põhjendatud.

6. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine

laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(edaspidi elatis). Sama paragrahvi 2. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või

kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

7. Kohus tuvastas rahvastikuregistri järgi, et kostja on hageja ema. Kuivõrd kostja ei

esitanud hagile vastust, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 II lause alusel hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja ei

ela koos hagejaga ega ole osalenud hageja ülalpidamisel. Seega on täidetud PKS § 97 p-s

1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks.

8. Vastavalt TsMS § 459 on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti

välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, uues

hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise

otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse

kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

9. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemi kaudu, et Tartu Maakohtu 06.10.2022 määrusega

tsiviilasjas nr 2-22-13954 kinnitati hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss, millega

kostja kohustub tasuma elatist hageja ülalpidamiseks alates 01.10.2022 kuni hageja

täisealiseks saamiseni 150 eurot kuus. Hageja on tuginenud hagis üldise elukalliduse

tõusule, mille kohus loeb üldteada asjaoluks. Sellest lähtuvalt oli hageja õigustatud TsMS

§ 459 alusel pöörduma elatise suurendamiseks kohtusse ja taotlema elatise väljamõistmist

vastavalt PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatise regulatsioonile.

10. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS §

101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise

alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.2022. a

seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb PKS § 101 lg 5 kohaselt

arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et

kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga.

11. Kohus loeb hagiavalduse alusel tuvastatuks, et riik maksab lapsetoetust lapse isale ning et

laps ei ole viimase aasta jooksul viibinud kostja juures keskmisel üle kuue ööpäeva.

12. Hageja taotleb kohtule esitatud hagis, et kohus mõistaks kostjalt alates kohtuotsuse

tegemisest kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja kasuks välja PKS § 101 alusel

arvutatava seadusjärgse miinimumelatise. Kuivõrd PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse

elatist iga kalendrikuu eest ette, siis on käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga muutunud

sissenõutavaks ka 2026.a märtsikuu elatis. Sellest lähtuvalt määrab kohus kindlaks ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse

miinimumelatise, mis muutus sissenõutavaks alates 01.03.2026 ja mida kostja on

kohustatud tasuma igakuiselt kuni hageja täisealiseks saamiseni.

13. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise välja mõista kindla summana

või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Riigikohus on 22.06.2022 otsuses kohtuasjas nr 2-19-19160 selgitanud (p-s 18), et kui

kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on

märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused

selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes).

Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber

arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis

reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. Riigikohus kinnitas, et kui kohus

mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes, ei pea kohus elatise

suurust alates 1. jaanuarist 2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla

summana välja arvutama. Kuna osas, mis puudutab elatist alates 1. jaanuarist 2022, on

elatise suuruse arvutamise alused samad, võib kohus selles osas elatise ühtselt välja mõista

muutuva suurusena. Riigikohus leidis, et PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega

elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et

elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt PKS §

101 lg-le 3 ning PKS § 101 lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Viidatud sätete sõnastust ei ole vaja

kohtulahendi resolutsiooni kopeerida. Eelnevale kahele komponendile lisaks on PKS § 101

alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioonis

võimalik täpsustada ka muid aspekte. Kuna alaealisele lapsele mõistetakse elatis välja kuni

tema täisealiseks saamiseni, on soovitatav märkida kohtulahendi resolutsioonis lapse

täisealiseks saamise kuupäev. Kohtulahendi resolutsioonis saab välja tuua ka näiteks selle,

et elatise suurus muutub, kui muutub PHS §-de 17 ja 21 mõttes lapsetoetuse või lasterikka

pere toetuse suurus. Sel juhul tuleb välja tuua, millisest ajast alates toetuse suuruse

muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse võetakse.

14. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator),

mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada

PKS § 101 alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist. Selleks tuleb kalkulaatorisse

sisestada lapse sünniaeg ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ning mitu ööpäeva

aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus.

15. Kui sisestada elatiskalkulaatorisse hageja sünnikuupäev ning märkida, et hageja ei ole

viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus keskmiselt üle 6 ööpäeva

ning lapsetoetus makstakse lapse isale, siis moodustab PKS § 101 alusel hageja kasuks

välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis kohtuotsuse tegemise hetkel 301,74 eurot.

Sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 01.03.2026 kuni hageja

täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) välja igakuise elatise 301,74 eurot [282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) -

40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja

4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

16. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra. Kuivõrd PKS § 100

lg 4 sätestab põhimõtte, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, siis peab kohus

õiglaseks, kui kostja peab igakuise elatise maksmise kohustuse täitma hiljemalt jooksva

kuu 10. kuupäevaks. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et hageja kasuks väljamõistetud

igakuine elatis tuleb tasuda lapse isa pangakontole hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks

selgitusega "V.J elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist

makstakse.

17. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna

arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lõikele 2 on seadusest

tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest

saadav summa. Hageja nõue oli välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud

summas kuni hageja täisealiseks saamiseni. Seega on hagi hind kokku 2715,66 eurot

[301,74€ x 9 kuud].

MENETLUSKULUD

18. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud

poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik