2-25-119770/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista Q.J-ilt AS DECORA kasuks välja põhivõlg 2498 eurot 28 senti ja 04.11.2025 tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse
Legislator headnote
AI generated2-25-119770/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Apellatsioonkaebuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
TAGASELJAOTSUS
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Susann Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tartu, 7. märts 2026
Tsiviilasja number
2-25-119770
Tsiviilasi
AS DECORA hagi Q.J-i vastu võlgnevuse
saamiseks
Tsiviilasja hind
4996 eurot 56 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS DECORA (registrikood 10150195),
lepinguline esindaja Ahto Järvela (e-post XXX)
Kostja Q.J (isikukood XXX, elukoht XXX-i, e-
post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada AS DECORA 04.11.2025 hagi Q.J-i vastu võlgnevuse saamiseks
tagaseljaotsusega.
2. Mõista Q.J-ilt AS DECORA kasuks välja põhivõlg 2498 eurot 28 senti ja 04.11.2025
seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2498 eurot 28 senti tulenevalt poolte
vahel 04.08.2023 sõlmitud käenduslepingust nr KL_34547.
3. Jätta menetluskulud Q.J-i kanda. Mõista Q.J-ilt AS Decora kasuks välja
menetluskulud 680 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras viivis menetluskuludelt (680 eurot) alates tagaseljaotsuse
jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Hagejad võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada
tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale
kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis
hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib
esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.
Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates
päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100
eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu
määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada
tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud.
Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. AS DECORA(hageja) esitas 12.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse
avalduse Aarde Grupp OÜ (põhivõlgnik) ja Q.J-i (kostja) vastu 4761 euro 75 sendi saamiseks.
Kohus tegi põhivõlgnikule makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohus
tegi põhivõlgnikule 27.10.2025 maksekäsu. Pärnu Maakohus lõpetas 27.10.2025 määrusega
kostja osas maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse
jätkamiseks hagimenetluses, sest kostja oli esitanud maksekäsule vastuväite. Harju Maakohus
edastas 08.12.2025 määrusega tsiviilasja kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule, kuna kostja
ning hageja vahel sõlmitud lepingu kohaselt lahendatakse TsMS § 71 mõttes vaidlused
kokkuleppe mittesaavutamisel Tartu Maakohtus.
2. Hageja esitas 04.11.2025 hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista
põhivõlg 2498 eurot 28 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 2498 eurot 28 senti.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja põhivõlgnik 07.08.2023 tähtajatu müügilepingu nr
34547 kaubakrediidina (leping), millega hageja andis põhivõlgnikule krediiti 5000 eurot.
Hageja ja kostja sõlmisid 04.08.2023 käenduslepingu, milles leppisid kokku, et kostja
vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Käendaja
vastutuse ülempiir oli 15 000 eurot. Hageja saatis ostetud kauba eest põhivõlgnikule
31.01.2025 arve 30015867, mille järgi oli maksetähtpäev 14.02.2025 ja tasuda tuli 2498 eurot
28 senti. Põhivõlgnik seni arvet tasunud ei ole. Hageja palub kohtul kostjal välja mõista
põhivõlg 2498 eurot 28 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 2498 eurot 28 senti. Hageja
palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista menetluskuludelt menetluskulude suurust
kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses
sätestatud määras viivis.
3. Tartu Maakohus võttis 29.12.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale
tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas Kohtute Infosüsteemi
andmetel kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte Avaliku e-toimiku
kaudu 08.01.2026 kl 11.02. Kostjal oli võimalik esitada hagile kirjalik vastus kuni
29.01.2026. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui
kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja
poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega
õiguslikult põhjendatud.
5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse
tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes tagaseljaotsuse tegemist
välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus
TsMS § 71 kohaselt Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja
hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3
kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas
kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus
teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega
õiguslikult põhjendatud ulatuses.
6. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja
rahalise suuruse. Hageja esitas 04.11.2025 koos hagiga menetluskulude nimekirja (dtl 74),
milles palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 918 eurot,
millest 560 eurot on riigilõiv, 20 eurot menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses ning 358
eurot lepingulise esindaja kulud kahe tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 169 eurot.
Hageja kinnitas, et kõik kulud on TsMS § 176 lg 5 kohaselt kantud seoses käesoleva
tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja lepinguline esindaja märkis TsMS § 174 lg 10 mõttes, et
hageja on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu tagasi arvutada ning palus seetõttu
mõista menetluskulud TsMS § 174 lg 10 järgi välja käibemaksuta.
6.1. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja
kanda. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv 560
eurot. Riigilõiv on menetluskulu, mille tasumise kohustus tuleneb TsMS § 138 lg 2 kohaselt
seadusest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 20 eurot menetluskuludena maksekäsu
kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja
maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude
hulka. kuludest hüvitatakse TsMS § 4842 järgi 20 eurot.
6.2. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja
põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1
kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et
menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid
tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus
peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu
lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu
tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab
kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust,
menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei
ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj;
RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
6.3. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu
arvestades on põhjendatud ajakulu tundi aega ning põhjendatud juristi tunnitasu määr
tüüphagi eest 100 eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud
100–120 eurot. Kohus arvestab seejuures, et tegemist on tüüphagiga ning sarnase teenuse
turuhind on tavapäraselt olnud kindlaks määratud summana 85–100 eurot. Põhjendatud
ajakulu tund aega hõlmab täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja nende analüüsi,
hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, lisade kogumist ja komplekteerimist ning
dokumentide esitamist kohtule.
6.4. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike
menetluskulude suuruseks TsMS § 175 lg 1 mõttes 680 eurot (riigilõiv 560 eurot +
kiirmenetluse kulu 20 eurot + lepingulise esindaja kulu 100 eurot). Kohus mõistab
menetluskulud välja käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes märkinud, et ta
on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
6.5. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks
välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise alates
käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab
tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtunik
Susann Liin