2-26-1354/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-26-1354

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märts 2026, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised

A. P. (P.) hagi S. P. (P.) vastu elatise nõudes

Kirjalik menetlus

Hageja: A. P. (ik XXX, elukoht XXX)

Hageja seaduslik esindaja: D. P. (ik XXX, elukoht: XXX

e-post XXX; XXX)

Kostja: S. P. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. A. P. (P.) hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista S. P.lt alates 19.01.2026.a elatis A. P. kasuks igakuise elatusrahana 301

(kolmsada üks) eurot 74 senti (sh baassumma 282,31 eurot, lisandub 59, 43 eurot so 3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast eelneval aastal ja millest on maha arvestatud

40 eurot (50% lapsetoetusest)) kuni A. P. täisealiseks saamiseni, so kuni XXX või kuni

lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.

Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja

lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Välja mõista S. P.lt A. P. kasuks elatis tagasiulatuvalt oktoobri 2025 ja novembri 2025

eest kokku 450 (nelisada viiskümmend) eurot.

4. Igakuised elatise maksed tuleb tasuda D. P. arvelduskontole hiljemalt iga kuu 15.

kuupäevaks selgitusega „A. P., elatis (kuu, aasta).

5. Elatise otsus igakuise elatise väljamõistmise osas (resolutsiooni p 2) kuulub täitmisele

viivitamatult.

6. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse ajal (so alates 19.01.2026 tasutud

elatisemakseid)

7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.

19.01.2026.a. esitas A. P. oma seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagiavalduse

S. P.lt elatise saamiseks.

Hageja nõuab kostjalt igakuise elatise väljamõistmist PKS § 101 järgi arvestatud

miinimummääras (muutuva suurusena PKS § 101 lg 3-5) ning tagasiulatuvalt 2025.a.

oktoobrikuu eest 301 eurot ja novembrikuu eest 301 eurot. Igakuist elatist soovib hageja saada

iga kuu 10. kuupäevaks.

Hagiavalduse kohaselt sündis D. ja S. P. abielust XXX.a. tütar A..

Vanemad lahutasid abielu 27.11.2025.a

Alates septembrist 2025.a. elavad vanemad eraldi. Kostja ei ole osalenud lapse igapäevaelus ega

pakkunud lapsele emotsionaalset või materiaalset tuge. S. P. on elatist tasunud detsembris 2025

301 eurot ja jaanuaris 2026 301 eurot. Oktoobri ja novembrikuu 2025 eest on elatis tasumata.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt oktoobri ja novembri 2025 eest ning

jooksva elatise igakuiselt PKS § 101 järgi arvestatud määras (muutuva suurusena), et katta lapse

vajadused pärast vanemate lahkuminekut.

Laps elab koos emaga üürikorteris ning tema igapäevased vajadused hõlmavad: toitu, sealhulgas

jätkupiimasegu; mähkmeid ja hügieenitarvikuid, riideid lapse kasvades, ravimeid ja

meditsiinitarvikuid, transpordikulusid lapse liikumiseks ja vajadusel meditsiinilistele

protseduuridele, muud lapse normaalseks arenguks ja heaoluks vajalikku.

Kummagi vanema töövõime piiratud ei ole; hageja on hetkel lapsehoolduspuhkusel. Hageja

igakuise sissetuleku moodustab vanemahüvitis kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni ning

lapsetoetus. S. P.l on püsiv töösuhe ja stabiilne sissetulek. Puuduvad terviseprobleemid või muud

asjaolud, mis võiksid tema töövõimet piirata. Samuti puuduvad S. P.l teised ülalpeetavad. Kostja

majanduslik seisund võimaldab tasuda lapsele elatist.

Kuigi kostjal ei ole mingil viisil takistatud lapsega suhtlemine või temaga tegelemine, ei osale

kostja tema igapäevaelus, ei paku emotsionaalset ega materiaalset tuge, ei huvitu lapse heaolust,

ei võta osa lapse kasvatamisest ega tema eest hoolitsemisest, ei kohtu lapsega.

Lapse igapäevaste vajaduste tagamine ja hooldamine on täielikult hageja kanda.

Kostja tegevusetus on püsiv ja süsteemne ning lapse heaolu ja toimetulek sõltub üksnes emast.

Kuigi hageja ja laps on ametlikult registreeritud kostja korteris XXX, elavad nad tegelikult

üürikorterites aadressil XXX.

2. Kostja vastuväidetega hageja seaduslik esindaja ei nõustu.

2.2.2026

seisukohas selgitab D. P., et väidetav 650-eurone makse ei ole elatis. Kostja

viitab 650 euro suurusele ülekandele, käsitledes seda elatisena oktoobri ja novembri eest.

Nimetatud summa ei olnud ega ole seotud lapse elatisega. Tegemist oli varasemate täiskasvanute

vaheliste kulude hüvitamisega (sõidukiga seotud kulud), mis ei puudutanud lapse ülalpidamist.

Poolte vahel puudus kokkulepe, mille kohaselt oleks makset arvestatud elatiseks konkreetsete

kuude eest, see ei nähtu ka ülekande selgitusest.

Lisaks kinnitab pooltevaheline kirjavahetus, et kostja ei käsitlenud makset elatisena selle

tegemise ajal, vaid püüab anda maksele sellise tähenduse alles tagantjärele. Seega puudub

õiguslik alus käsitleda 650-eurost ülekannet lapse elatisena.

Eluasemekulude tasumine ei asenda elatise maksmise kohustust. Kostja väidab, et ta ei tasunud

elatist oktoobrikuu eest põhjusel, et oktoobris tasus ta septembrikuu eluasemekulud, mil pooled

veel koos elasid. Hageja selgitab, et elatis on igakuine kohustus lapse ülalpidamiseks konkreetse

kalendrikuu eest. Varasemate ühiste elamiskulude tasumine ei ole õiguslikult seotud lapse elatise

maksmise kohustusega ega vabasta kostjat kohustusest tasuda elatist vastava kuu eest. Seega ei

saa septembrikuu kulude tasumist pidada elatise maksmiseks oktoobrikuu eest ega kasutada seda

elatise maksmata jätmise õigustusena.

Lapsele toodud mähkmed ja toit ei ole elatis. Kostja märgib, et ta on toonud lapsele mähkmeid ja

beebitoitu mitmel korral. Tegelikkuses leidis see aset üksnes 15. novembril ning hageja seaduslik

esindaja ei vaidle sellele vastu. Samas ka üksikute esemete ostmine või lapsele toomine ei ole

regulaarne, ei ole rahaliselt määratletud ega toimunud kokkuleppel elatise arvelt ning ei ole

käsitletav elatise maksmisena. Selliseid üksikuid kulutusi ei saa arvestada elatise kohustuse

täitmisena ega kasutada elatise vähendamise või sellest vabastamise alusena.

Hageja eluaseme üürileping ei mõjuta kostja kohustust maksta lapsele elatist ning ei ole

käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane.

Kostja ei vaidle vastu elatise summale (301 eurot) ning kinnitab oma valmisolekut seda edaspidi

maksta. Hageja on omalt poolt nõustunud, et elatis tasutakse igakuiselt hiljemalt iga kuu 15.

kuupäevaks, arvestades vastustaja töötasu laekumise aega.

Seega ei ole poolte vahel vaidlust elatise suuruse ega edaspidise maksmise korra osas. Vaidlus

puudutab üksnes varasema perioodi elatise tasumata jätmist.

Menetluskulud palub hageja jätta poolte enda kanda.

II KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja tunnistab nõuet osaliselt.

Kostja märgib, et D. P.ga oli suuline kokkuleppe selles, et S. P. maksab septembrikuu eest kõik

arved (pere elas koos XXX) ja ei pea siis oktoobri eest maksma elatist A.le. 2.10.2025 palus D.

P. aidata teda rahaliselt lapse jaoks ja kostja tegi ülekande naise arvelduskontole summas 650

eurot. Summa oligi elatis A.le oktoobri ja novembrikuu eest. Kostja lisab, et kui nii hagejale ei

sobi, palub ta tagasimakset 650 eurot ja tasub siis oktoobri ja novembri eest A.le elatist 301 eurot

mõlema kuu kotha.

Kostja väitel on ta aidanud paar korda oktoobri ja novembri kuus ostes lapsele mähkmeid ja

jätkupiimasegu kui laps oli külas tema vanemate juures.

S. P. kinnitab, et alates detsembrist 2025 maksab elatist 301 eurot kuus D. P. arvelduskontole

ning märgib, et töötab X, ettevõttes ei ole kindlaks määratud palgapäeva ning võib juhtuda, et

palk ei laeku kostja kontole 10. kuupäevaks (nagu soovib hageja). Kostja on valmis maksma

elatist igakuiselt 301 eurot iga kuu 15.kuupäevaks.

4.

8.02.2026 seisukohas selgitab S. P., et andis hagejale teada, et kui talle ei sobi 650 euro

ülekande selgituses konkreetse ajavahemiku viite puudumine, soovib kostja tagasimakset ja teeb

kaks eraldi ülekannet summas 301,74 eurot selgitustega “A. P. alimendid oktoober 2025” ja “A.

P. alimendid november 2025”. Hageja ise ütles kostjale 2.10.2025.a. kui palus abi, et ülekande

selgitusse panna “perevod” (“ülekanne”). Kostja andis D. P.le teada, et ei ole nõus summa

kahekordse maksega ning et hageja on kohtule edastanud valeinfot väites, et makes oli sõidukiga

seotud kulu.

5.02.2026 kirjutas kostja enda sõnul hagejale teise kompromissi variandi. Kuna oktoobri kuus

tehtud ülekanne summas 650 eurot hageja arvelduskontole oli poolte ühine raha, siis pakkus

kostja teha see summa pooleks, mõlemad saavad sellest 325 eurot ning hageja teeb kostja

arvelduskontole 325 euro suuruse ülekande, samal päeval teeb kostja ülekande 301,74 eurot

selgitusega “A. P. alimendid oktoober 2025” ja oktoobrikuu kotha on küsimus lahendatud,

Novembrikuu nõude osas pakkus kostja variandina, et tasub igakuisele elatisele lisaks 60 eurot 6

kuu jooksul.

8.02.2026 sai kostja hagejalt vastuse, et kompromissettepanekuga nõus ei ole.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on

seisukohal, et A. P. hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 230 lg 1).

TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud

perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.

7. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 järgi

arvestatud miinimummääras (alates 1.04.2025 301,74 eurot) ning tagasiulatuvalt 2025.a

oktoobri ja novembri eest 2 x 301 eurot.

Kostja kinnitas, et on alates detsembrist 2025 tasunud lapse ülalpidamiseks elatist 301,74 eurot ja

on valmis seda tegema ka edaspidi iga kuu 15. kuupäevaks, kuid ei ole nõus oktoobri ja

novembrikuu tagasiulatuva elatise nõudega.

8. PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus,

mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

D. P. ja S. P. abielust sündis XXX tütar A. (dtl 37, 49).

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13

ja 3-2-1-33-11).

Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda

mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).

Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei

ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele

perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-

13 p 12).

Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12,

22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

165-13, p 15).

Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras (PKS § 101 järgselt arvestatud määras), ei ole

lapse vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik.

9. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib

olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps.

Käesoleval juhul ei ole kumbki pool menetluses PKS § 102 lg 2 asjaoludele tuginenud.

10. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis

ühele

lapsele

olla

väiksem

kui

§ 101

alusel

arvutatud

summa.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Hageja palub elatise määrata muutuva suurusena vastavalt PKS § 101 sätestatule.

PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt:

- Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on alates 01.04.2025. a 282,31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

01. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma.

- Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse

ümber iga aasta 01. aprillil.

PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb elatise miinimumsuurus järgmiselt:

1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31+59,43 = 341,74 eurot.

- PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse

kohta 80 eurot.

Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot.

341,74 – 40 = 301,74 eurot.

PKS § 101 järgi arvestatav elatise miinimummäär on seega alates 1.04.2025 igakuiselt 301,74

eurot.

Vastavalt PKS § 101 lg 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga.

Käesoleval juhul ei ole kumbki pool märkinud, et laps viibiks isa juures keskmiselt 7-15 ööpäeva

kuus, seega PKS § 101 lg-t 6 kohaldatav ei ole.

11. Elatise väljamõistmise eeldused sätestab PKS § 100 lg 2.

Viidatud sätte kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Üldjuhul on lapse elukorralduse raskuskese peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes

korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse

lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Ootuspärane, et lapsest lahus

elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja

täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega.

Lapse elatise vaidlustes tuleb analüüsida mõlema vanema sissetulekut, varalist seisundit ja

võimet teenida sissetulekut (vt Riigikohtu 27.10.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-18082/74 p

11)

Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik

endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lapsele

ülalpidamise tagamiseks.

Kuivõrd S. P. on kinnitanud, et on valmis ja võimeline tasuma lapse ülalpidamiseks elatist

igakuiselt 301,74 eurot iga kuu 15. kuupäevaks ja sellega (tasumise kuupäevaga) on nõustunud

ka hageja seaduslik esindaja D. P., ei hinda kohus kummagi vanema majanduslikku olukorda.

Asjaolusid, mis viitaksid sellele, et vanem on PKS § 102 lg 2 olukorras, mis õigustaks elatise

tasumist alla PKLS § 101 järgi arvestatud miinimummäära, kohtu ette toodud ei ole.

Kohus mõistab S. P.lt välja elatise A. P. ülalpidamiseks PKS § 101 järgi arvestatud muutuva

suurusena (käesoleval ajal 301,74 eurot kuus) alates hagi esitamisest ehk alates 19.01.2026 kuni

lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi muutumiseni.

12. Pooltel on peamine vaidlus selles, ka hageja tagasiulatuv elatise nõue 2025.a oktoobri ja

novembri kuu eest (2 x 301 eurot) on põhjendatud või mitte.

Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

PKS § 108 sätte mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike

ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise

ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kandis hageja seaduslikule esindajale 2.10.2025 650 eurot.

Eeltoodu on tõendatud hageja seadusliku esindaja konto väljavõttega, millest nähtuvalt on S. P.

kandnud 2.10.2025 D. P.le 650 eurot selgitusega „perevod“ (ülekanne; dtl 14).

Kostja väidab, et pooltel oli kokkulepe selles, et kostja teeb ülekande ning ei pea siis maksma

elatist oktoobri ja novembri eest.

D. P. omakorda väidab, et 650 euro ülekanne ei ole seotud lapse ülalpidamisega ning sellena ei

lugenud ülekande tegemise ajal makset ka kostja ise.

Kohtu hinnangul on 11.10.2025 sõnumivahetusest (dtl 60-61) üheselt mõistetav, et D. P. palub S.

P. abi lapse toetamisel (vaja osta segu, mähkmeid ja viitab et elatis on hetkel 311 eurot kuus). S.

P. selgitab, et võib pool maksta kohe, kuna eelmisel kuul elati veel koos ning tuli temal üksi

tasuda kommunaalteenuste eest, aga järgmisest kuust (november 2025) saab maksta 300 eurot.

D. P. nõustub sellega (dtl 61).

Eeltoodut saab kohtu arvates lugeda poolte kokkuleppeks elatise tasumiseks vähemalt oktoobri ja

novembri 2025.a. kuude eest – oktoobri eest pooles ulatuses ehk 150 eurot ja novembri eest 300

eurot, kokku 450 eurot.

Põhjendamatu on aga tagantjärgi seda nõuda mõlema kuu eest summas 300 eurot.

Kui 2.10.2025 üle kantud 650 eurot oleks olnud lapse ülalpidamiskulude katteks, on arusaamatu

miks kostja seda 11.10.2025 kirjavahetuses ei märkinud, et loeb ülalpidamise antuks 2.10.2025

tehtud rahaülekandega.

Tõendamata ja paljasõnaline on ka hageja seadusliku esindaja väide, et ülekanne oli sõiduki vm

kulu.

Kohus on seisukohal, et mistahes abikaasade vahel varasemalt (enne 11.10.2025

sõnumivahetuses kokku lepitut) tehtud rahaülekannete hilisem lugemine lapse

ülalpidamiskohustuse täitmisena, on alusetu.

Tagasiulatuva perioodi ehk oktoobri-novembri 2025 nõue oleks täies osas põhjendamatu sel

juhul kui hagi esitamisele eelnenud ajal ei oleks nõutud elatise tasumist - käesoleval juhul saab

aga lugeda, et hageja soovis elatist saada oktoobris, novembris 2025 ning kostja nõustus sellega,

pooled leppisid kokku ka summas (dtl 60-61).

Seega rahuldab kohus tagasiulatuva elatise nõude summas 450 eurot.

13. Hagiavaldus on kohtule esitatud 19.01.2026.a

Üldjuhul mõistetakse elatis välja alates hagi esitamisest. Kui kohustatud vanem on menetluse

ajal tasunud elatise makseid, tuleb tasutud makseid/ülekandeid kohtuotsuse täitmisel arvestada

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada ka seda, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS

§ 100 lg 4).

14. Hageja palub lugeda otsuse viivitamata täidetavaks vastavalt TsMS § 468.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hageja taotlusel

viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus viivitamata täidetavaks otsuse jooksva (igakuise elatise)

tasumise osas, et tagada lapsele vajalik ülalpidamine koheselt ja katkematult.

15. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast

asja arutamise lõpetamist.

Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis

kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda

enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt

suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb

lapse vajadusi tõendada).

Menetluskulude jaotus

16. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik