Legislator Case Law & Legislation
3-25-4519/6 AI generated

3-25-4519/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-4519/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Asendada määruse avaldamise korral kaebaja nimi tähemärgiga. Jätta avaldamata otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 6. aprillil 2026 (halduskohtu-

Legislator headnote

AI generated

Art. 65 lg, Art. 5 p-i; 3-25-4519/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Jätta avaldamata otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 6. aprillil 2026 (halduskohtu-

Keywords

AI generated
loss of work psychiatric work incapacity depressive episode sick leave occupational disease voluntary unemployment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märtsil 2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-4519

Haldusasi

X. Xi kaebus Eesti Töötukassa 16. septembri 2025. a

otsuse ja 5. novembri 2025. a vaideotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Raido Rink

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada määruse avaldamise korral kaebaja nimi tähemärgiga. Jätta avaldamata

otsuse p-s 1 sõnad „X “ ja p-s 9 sõnad „X“.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 6. aprillil 2026 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X töötas Austrias. Kaebaja oli 20. märtsist kuni 30. aprillini 2025 haiguslehe

alusel töölt eemal. Aprilli lõpus esitas kaebaja tööandjale avalduse, mille järgi on

sunnitud lõpetama töölepingu tervislikel põhjustel. Kaebaja andis teada, et ei ole

võimeline oma töökohustusi täitma ning vajab taastumiseks ravi, aega ja rahu. Kaebaja

3-25-4519

märkis, et saadab avalduse lisana saksakeelse dokumendi töölepingu lõpetamise kohta

vastastikusel kokkuleppel vastavalt Austria seadustele. Tööleping lõppes 11. mail

2025.

2. Alates 12. maist 2025 sai kaebaja Austrias töötushüvitist. Kaebaja naasis

Eestisse, kus ta sai jätkuvalt Austria töötuskindlustushüvitist 4. juunist 2025 kuni 2.

septembrini 2025. Hüvitise maksmise aluseks oli Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse (EÜ) nr 883/20041 art 65 lg 5 p „b“ koosmõjus art-ga 64. Need sätted näevad

ette töötuskindlustushüvitise ekspordi, mille tõttu säilis kaebajal õigus saada Austrias

määratud hüvitist kolme kuu vältel pärast Eestisse naasmist.

3. Kaebaja esitas 3. septembril 2025 Eesti Töötukassale töötuskindlustushüvitise

avalduse.

4. Töötukassa jättis 16. septembri 2025. a otsusega nr 125056418 kaebajale

hüvitise määramata. Pärast Austria töötushüvitise ekspordi perioodi lõppu saab

inimene hüvitisi vastavalt elukohajärgse liikmesriigi, s.o Eesti õigusaktidele (määruse

883/2004 art 65 lg 5 p „a“). Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 2 p 3 järgi ei

ole töötuskindlustusele õigust inimesel, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõpetati

poolte kokkuleppel. Kaebaja viimane töösuhe Austrias lõppes Austria pädeva asutuse

koostatud tõendite U017 ja U1 järgi 11. mail 2025 poolte kokkuleppel.

5. Kaebaja esitas vaide, milles selgitas, et tööleping lõpetati poolte kokkuleppel

tervislikel põhjustel. Kaebajal diagnoositi depressiivne episood, mille tõttu arst

soovitas töölt pikemalt eemal olla ja stressi vähendada. Kaebaja otsustas tööandjaga

varakult kokku leppida töölepingu lõpetamises, et vältida töökorralduslikke probleeme

ja anda tööandjale võimalus leida uus töötaja. Kaebaja tegutses vastutustundlikult,

enda tervise ja tööandja huvides. Kaebaja palus töötukassal arvestada, et töölepingu

lõpetamise põhjus oli tervislik, ja võtta arvesse kaebaja erakorralisi asjaolusid.

6. Töötukassa jättis vaide 5. novembri 2025. a vaideotsusega VO/25/2661

rahuldamata.

6.1.

Kaebaja esitas saksakeelse töölepingu lõpetamise avalduse (Beendigung des

Arbeitsvertrags), mis kinnitab, et tema töösuhe lõpetati poolte kokkuleppel. See, et

kaebajal olid samal ajal tekkinud ka tervislikud probleemid, ei tähenda, et tema

töösuhe oleks lõppenud tervislikel põhjustel.

6.2. Määruse nr 883/2004 art 5 p-i „b“ alusel võtab töötukassa Austrias aset leidnud fakte või

sündmusi arvesse nii, nagu need oleksid aset leidnud Eesti territooriumil. Töötukassa peab

töösuhte lõppemise alust Austrias käsitama selliselt, nagu Austria pädev asutus selle tuvastas.

Teise liikmesriigi asutuse väljastatud dokumente tuleb aktsepteerida seni, kuni dokumendi

väljastanud liikmesriik ei ole neid tagasi võtnud või kehtetuks tunnistanud. Austria pädev

asutus tuvastas, et kaebaja töösuhe lõppes poolte kokkuleppel. Seetõttu ei ole kaebajal õigust

töötuskindlustushüvitisele Eestis (TKindlS § 6 lg 2 p 3).

6.3. Töötukassal pole pädevust anda hinnangut selle kohta, mis põhjustel kaebaja töösuhte

poolte kokkuleppel lõpetas. Kui kaebajal on pretensioone töösuhte lõppemise asjaoludega

seoses, tuleb tal esmalt pöörduda oma tööandja poole. TKindlS § 6 lg-s 2 sätestatud juhtudel

ei ole töötukassal võimalik otsustada teisiti ja teha kaebajale taotletud erandit.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004, 29. aprill 2004, sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimise kohta (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst).

2(4)

3-25-4519

7. X. X esitas 5. detsembril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

töötukassa otsuse ja vaideotsuse tühistada. Kaebaja palus kohustada töötukassat

hindama tema olukorda, arvestades tema tervist puudutavaid erakorralisi asjaolusid.

7.1.

Kaebaja viimane töösuhe lõppes küll poolte kokkuleppel, kuid tegelik põhjus

töölepingu lõpetamiseks oli kaebaja tervis. Kaebaja oli 20. märtsist kuni 30. aprillini 2025

haiguslehel depressiivse episoodi tõttu. Töötervishoiuarst ja perearst soovitasid talle töölt

pikemalt eemal olla ja stressi vähendada. Kaebajal soovitati veeta aega oma pere juures

Eestis. Psühhiaatri 24. aprilli 2025. a tervisetõendist nähtub, et järgmine visiit määrati alles

nelja nädala pärast. Juba varakult oli selge, et taastumine võtab aega.

7.2.

Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel oli üksnes formaalsus. Kaebaja otsustas

tööandjaga varakult kokku leppida töölepingu lõpetamises, et vältida töökorralduslikke

probleeme ja tagada enda tervise taastumine. Kaebaja ei soovinud oodata, kuni tööandjal on

põhjust katkestada töösuhe tema tervisest tingitud piirangute tõttu. Kaebaja ei olnud oma

tervise tõttu võimeline tööd nõuetekohaselt tegema. Seetõttu oli töölepingu lõpetamine

vastutustundlik otsus ning nii kaebaja kui ka tööandja huvides. Kaebaja ei osanud ette näha, et

tekkida võivad sellised arusaamatused.

7.3.

Kaebaja palub kohtul arvestada, et töölepingu lõpetamine toimus tervislikel põhjustel,

mis kuulub töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg-tes 1–4 ja § 107 lg-s 2 ning TKindlS § 6 lg 1 p-s

2 nimetatud erandite alla. Samuti palub kaebaja arvestada määruse (EÜ) nr 883/2004 art 65 lg

5 p-ga „a“. Kaebaja soovib, et tema Austria kindlustusperioodid ja hüvitised oleksid õigesti

kooskõlastatud ja et ta ei satuks teiste töötutega võrreldes halvemasse olukorda.

8. Töötukassa esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

Töötukassa jäi varem esitatud seisukohtade juurde. Töötukassa lisas, et tal ei olnud praegusel

juhul kaalumisruumi ega võimalust tõlgendada kaebaja töösuhte lõppemise alust selliselt,

nagu kaebaja seda soovib. Praeguse juhtumi asjaolusid võimalik tõlgendada muud moodi kui

poolte kokkuleppena. Kaebaja esitatud raviarstide hinnangud seda ei muuda. Esitatud

terviseandmed ei asenda Austria pädeva asutuse U1 tõendil märgitut: töösuhe lõppes poolte

kokkuleppel. Ka ei asenda need kaebaja esitatud ülesütlemisavaldust (Beendigung des

Arbeitsvertrag) tööandjale töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. TKindlS § 6 lg 2 p-i 3 järgi ei ole inimesel, kelle viimane töösuhe lõppes poolte

kokkuleppel, õigust töötuskindlustushüvitisele. Töötukassa on õigesti lähtunud sellest,

et kaebaja viimane töösuhe Austrias lõppes poolte kokkuleppel.

10. Kaebaja esitas oma tööandjale avalduse (digitoimiku leht (dtl) 7), milles andis

teada, et on sunnitud lõpetama töölepingu tervislikel põhjustel. Kaebaja andis teada, et

pole võimeline oma töökohustusi täitma ning vajab taastumiseks ravi, aega ja rahu.

Kaebaja selgitas, et saadab avalduse lisana saksakeelse dokumendi töölepingu

lõpetamise kohta vastastikusel kokkuleppel vastavalt Austria seadustele. Tööandja ja

kaebaja on allkirjastanud dokumendi, mille järgi tööleping lõpetatakse vastastikusel

kokkuleppel 30. aprillil 2025 (dtl 8; tõlge dtl 33).

11. Austria riigi pädev asutus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

987/20092 alusel koostanud kaebaja kohta tõendi, mille järgi tema tööleping Austrias

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009, 16. september 2009 , milles sätestatakse määruse

(EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (EMPs ja Šveitsis

kohaldatav tekst).

3(4)

3-25-4519

lõppes poolte kokkuleppel (vorm U1, dtl 9, p 3.2). Määruse 987/2009 lg 5 p 1 näeb

ette, et teise liikmesriigi asutuse väljastatud dokumente, mis näitavad isiku olukorda

määruse nr 883/2004 kohaldamisel, ning tõendusmaterjale, mille alusel need

dokumendid on välja antud, tuleb aktsepteerida niikaua, kuni need väljastanud

liikmesriik ei ole neid tagasi võtnud või kehtetuks tunnistanud. Seega oli töötukassa

praegusel juhul seotud Austria pädeva asutuse kindlaks tehtud töölepingu lõpetamise

alusega ega saanud seda ümber kvalifitseerida.

12. Kaebaja leiab, et alust oleks kohaldada TKindlS § 6 lg 1 p 2 koosmõjus TLS §

91 lg-tega 1–4 ja § 107 lg-ga 2.

12.1.

Kaebaja on eksinud TKindlS viitega: asjakohane norm on TKindlS § 6 lg 2 p 1.

See säte näeb ette juhtumid, mil õigus töötuskindlustushüvitisele tekkib töötaja

algatusel töölepingu ülesütlemise korral. Nendeks on TLS § 37 lg-s 5, § 91 lg-s 2 ja §

107 lg-s 2 kirjeldatud olukorrad. Seega ei näe TKindlS ette võimalust saada

töötuskindlustushüvitist TLS § 91 lg-tes 1, 3 ja 4 kirjeldatud olukordades.

12.2.

TLS § 91 lg 2 näeb ette, et töötaja võib töölepingu üles öelda tööandjapoolse

olulise kohustuste rikkumise tõttu, mh juhul kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga

töötaja tervisele (TLS § 91 lg 2 p 3). Seda alust pole praegu põhjust kohaldada. Ei

nähtu, et kaebaja tööandja oleks oma kohustusi oluliselt rikkunud. Ka ei ole praegusel

juhul tegemist TLS § 91 lg 2 p-des 1 või 2 kirjeldatud olukordadega (töötajat on tööl

koheldud ebaväärikalt või ähvardatud; tööandja on viivitanud töötasu maksmisega).

12.3.

TLS § 107 lg 2 käsitleb töölepingu lõpetamist kohtu või töövaidluskomisjoni

poolt. Selle olukorraga praegu tegemist ei ole. Ka ei ole praegu tegemist TLS § 37 lg-s

5 kirjeldatud olukorraga (töötaja õigus tööleping üles öelda, kui tööandja ei saa talle

ettenägematutest majanduslikest põhjustest tingituna kokkulepitud ulatuses tööd anda).

13. Kaebaja palub arvestada määruse 883/2004 art 65 lg 5 p-i „a“. Kaebaja palub

tagada, et tema Austria kindlustusperioodid ja hüvitised oleksid õigesti kooskõlastatud

ja et ta ei satuks võrreldes teiste töötutega ebasoodsamasse olukorda.

Töötukassa on õigesti kohaldanud määruse art 65 lg 5 p-i a, mis näeb ette töötu inimese

õiguse saada hüvitist kooskõlas elukohajärgse riigi, s.o praegusel juhul Eesti õigusaktidega.

Kaebaja ei ole halvemas olukorras, kui inimesed, kes töötasid enne töötuks jäämist Eestis ja

kelle tööleping lõppes poolte kokkuleppel.

14. Kaebus tuleb seega rahuldamata jätta. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Töötukassa pole taotlenud

menetluskulude kaebajalt väljamõistmist. Poolte võimalikud kulud jäävad seega nende

endi kanda.

15. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb tema nimi otsuse avaldamise korral asendada

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Avaldamata tuleb jätta otsuse p-s 1 sõnad „X“ ja p-s

10 sõnad „X“.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)