3-26-132/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

06.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-132

Haldusasi

Z.U kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 19.12.2025 otsuse

nr 2.1-1/25/1652-3527-10 ja 13.01.2026 vaideotsuse nr

2.3-6/25/1943-4153-6 tühistamiseks ning Andmekaitse

Inspektsiooni kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus

uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – Z.U

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta kaebaja võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda.

4. Kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252

lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.U (kaebaja) esitas 29.10.2025, 03.11.2025, 04.11.2025, 12.11.2025, Andmekaitse

Inspektsioonile (AKI) kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevuse peale seoses

võimaliku isikuandmete väärkasutusega.

2. AKI palus 14.11.2025 kirjaga nr 2.1-1/25/1652-3527-6 „Puuduste kõrvaldamine“ kaebajal

hiljemalt 28.11.2025 kõrvaldada kaebuses puudused. Kaebajal tuli esitada kaebus eesti keeles

ja allkirjastatult, esitada selge nõue, mida kaebaja haldusmenetluses tulemusena ootab, ning

lisada kaebusele asjakohane lisamaterjal. Kaebaja kõrvaldas 27.11.2025 kirjaga puudused.

3. AKI tegi 03.12.2025 kirjaga nr 2.1-1/25/1652-3527-8 järelepärimise PPA-le, milles soovis

teada, kas PPA-l on olnud perioodil 19.11.2022–22.11.2022 ja/või 03.05.2023 paiku kaebajaga

kokkupuudet või kas tema andmeid on sel perioodil PPA-s töödeldud (sh vaadatud, edastatud).

Kui on, esitada ülevaade, mis eesmärgil, mil viisil on kaebaja isikuandmeid kirjeldatuga seoses

töödeldud, sh edastatud.

4. PPA esitas 12.12.2025 vastuskirja nr 1.6-7/296-2 AKI järelepärimisele, milles selgitas

kokkuvõtvalt, et kaebaja suhtes on alustatud kriminaalmenetlus ning isik on alates 09.04.2024

kuni vastuse koostamise hetkeni tagaotsitav. Kaebaja isikuandmeid on töödeldud seoses

kriminaalmenetlusega. Kaebaja on teinud 2024. ja 2025. a PPA-le mitmeid pöördumisi,

väidetega, milles leiab, et politseiametnikud on toime pannud kuritegusid. PPA on

vastuskirjadega kaebajale selgitanud, et tõenäoliselt on ta langenud õngitsuskirjade ohvriks,

kuid õngitsuskirja saatmises (väidetavate politseiametnike poolt) kuriteokoosseis puudub, kuna

saadetud kirjadega ei ole tekitatud varalist kahju, nii nagu näeb ette karistusseadustiku (KarS) §

209. Arvestades, et kaebaja suhtes on käimas kriminaalmenetlus ning ta on selle raames

suhelnud ka PPA uurijaga, on PPA hinnangul kelmidel kaebajat ka lihtsam uskuma panna, et

tegemist võib olla PPA ametnikuga ja/või tema poolt saadetud e-kirjaga. PPA hinnangul ei saa

petuskeemi sattumist automaatselt seostada andmelekkega, kuna kelmid kasutavad erinevaid

meetodeid, mille abil proovitakse ära arvata võimalikke e-posti aadresse ja/või muid

kontaktandmeid, kombineerides sealjuures teavet, mis on isiku kohta avalikult leitav. Kahtlase

e-kirja või (video)kõne saamisel on kõige õigem saabunud e-kiri kustutada või kõne

katkestada. Tööülesannete täitmisel, mis eeldavad kirjalikku suhtlust, kasutavad PPA

ametnikud e-posti aadresse, mis on kujul eesnimi.perenimi@politsei.ee või edastatakse

dokument läbi PPA dokumendihaldussüsteemi (või olenevalt menetlusest, muu infosüsteemi

kaudu).

5. AKI lõpetas 19.12.2025 otsusega nr 2.1-1/25/1652-3527-10 menetluse (digitaalse

kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 23–24). AKI põhjendas menetluse lõpetamist järgmiselt.

5.1.

AKI saab kaebusest aru nii, et kaebaja hinnangul on PPA lekitanud kaebaja ülikooli e-

posti aadressi, millele hakkasid seejärel laekuma väljapressimiskirjad. AKI-le edastatud

kaebuses soovib kaebaja PPA-lt kõikide logide väljanõudmist, väljapressimiskirjade ajalise

seose uurimist ning andmekogus andmete töötlemise õigusliku aluse väljaselgitamist.

5.2.

AKI on seisukohal, et kaebaja on sattunud petuskeemi, kus politseiametnike nimel on

kaebajale saadetud petukirju, milles nõutakse raha. Sellised petuskeemid on väga levinud.

Kuigi kaebaja toob välja, et e-posti aadress oli teada üksnes PPA-le, siis ei ole tõsikindlalt

võimalik selgeks teha, kas ja kus on kaebaja enda ülikooli e-posti aadressi kasutanud. Kuna

tegemist on ülikooli e-posti aadressiga, siis tõenäoliselt kasutas kaebaja seda tõenäoliselt ka

õppetöös, mistõttu oli see teada kaasüliõpilastele ja/või õppejõududele. Samuti sisestas kaebaja

seda tõenäoliselt õppetööga seotud keskkondadesse. Seetõttu on vägagi tõenäoline, et e-posti

aadress oli teada laiemale isikute ringile ja ei ole välistatud, et e-posti aadress võis kelmidele

teatavaks saada muude kanalite kaudu.

5.3.

PPA on AKI-le saadetud selgitustes välja toonud, et erinevates petuskeemides esitlevad

kelmid ennast politseiametnikena – olukorra usutavamaks muutmiseks võivad kelmid kanda

näiteks politseivormi meenutavaid riideid, kasutada päris politseiametniku nime või näidata

kaamerasse väidetavat töötõendit, mis sealjuures sarnaneb esmasel vaatlusel originaalile.

Arvestades, et kaebaja on käimasolevas kriminaalmenetluses suhelnud PPA uurijaga, on PPA

hinnangul kelmidel kaebajat lihtsam uskuma panna, et tegemist võib olla PPA ametnikuga

ja/või tema poolt saadetud e-kirjaga. Arvestades, et erinevaid petuskeeme on liikvel palju, ei

saa PPA hinnangul sinna sattumist automaatselt seostada andmelekkega, kuna kelmid

kasutavad erinevaid meetodeid, mille abil proovitakse „ära arvata“ võimalikke e-posti aadresse

ja/või muid kontaktandmeid, kombineerides sealjuures teavet, mis on isiku kohta avalikult

leitav. Tööülesannete täitmisel, mis eeldavad kirjalikku suhtlust, kasutavad PPA ametnikud e-

posti aadresse, mis on kujul eesnimi.perenimi@politsei.ee või edastatakse dokument läbi PPA

dokumendihaldussüsteemi (või olenevalt menetlusest, muu infosüsteemi kaudu).

5.4.

Kokkuvõtvalt ei tuvastanud AKI, et kaebaja andmed oleksid PPA-st lekkinud, vaid

kaebuse lisamaterjal viitavad petuskeemile ning sellest tulenevalt lõpetab AKI menetluse.

6. Kaebaja esitas 22.12.2025, 02.01.2026 ja 11.01.2026 vaide AKI 19.12.2025 otsusele.

7. AKI jättis 13.01.2026 vaideotsusega nr 2.3-6/25/1943-4153-6 kaebaja vaide rahuldamata

(dtl 27–28). Vaideotsuse kohaselt jääb AKI enda 19.12.2025 menetluse lõpetamise otsuses

toodud seisukohtade juurde, esitades järgmised täiendavad põhjendused.

2(7)

7.1.

Menetluse lõpetamise otsus on põhjendatud ning konkreetse juhtumi näol ei ole tegemist

sellise olukorraga, mis vajaks inspektsiooni edaspidist sekkumist ja järelevalvemenetluse

jätkamist. Õiguskaitseasutuste menetlustoimingute õiguspärasuse kontrollimine, sh

tagaotsitavaks kuulutamise aluste ja põhjendatuse hindamine, ei kuulu AKI pädevusse. AKI ei

saa sekkuda PPA tegevusse või teostada järelevalvet PPA ametnike konkreetsete

menetlustoimingute, sh toimikute vaatamise või registrikannete tegemise üle. Petuskeemidega

tegelemine ja kurjategijate tabamine samuti ei kuulu AKI pädevusse, mistõttu ei saa AKI aidata

petukirja saatja tuvastamisega. Kahju tuvastamine ja sellega seotud vaidlused kuuluvad

tsiviilasjade hulka, mida lahendavad maakohtud, mitte AKI.

7.2.

Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM)1 ei kohusta inspektsiooni menetlema iga kaebust

selliselt, et menetluse tulemuseks on andmetöötlejale ettekirjutuse tegemine või karistuse

määramine. Vastupidi, IKÜM art 57 lg 1 p f sätestab, et järelevalveasutus uurib kaebusi

asjakohasel määral. AKI täitis oma uurimiskohustuse asjakohasel määral, sh uuris kaebuse ja

edastatud lisamaterjali ning tegi järelepärimise PPA-le. Menetluses tuvastatud asjaolude pinnal

asus AKI õigesti seisukohale, et tõenäoliselt on tegemist petuskeemiga, kus politseiametnike

nimel on saadetud petukirju, milles mh nõutakse raha. Menetluse tagajärjel ei tuvastanud AKI

andmeleket PPA poolt ehk PPA suhtes järelevalvemenetluse jätkamiseks alust ei esine

8. Kaebaja esitas 16.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib AKI 13.01.2026

vaideotsuse tühiseks tunnistamist; kohtuekspertiisi määramist, millega nõuaks kohus välja

Google’i teavitusahela, PPA ligipääsulogid ja finantsanalüüsid kelmi pangainfo jälitamiseks;

kaebaja tagaotsitava staatuse sisulise õigusvastasuse tuvastamist; riikliku pahatahtlikkusse

tuvastamist (PPA, AKI, Prokuratuuri koordineeritud tegutsemise tuvastamist kaebaja naasmise

takistamiseks).

9. Kohus palus 21.01.2026 kohtunõudega AKI-l esitada haldusmenetluse dokumendid. AKI

esitas 22.01.2026 haldusmenetluse dokumendid.

10. Kaebaja esitas 17.02.2026 esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt levitab kolmas

isik kaebaja kohta aktiivselt ebaõiget infot kaebaja tuttavatele ja endistele üliõpilastele. Selline

tegevus rikub kaebaja õigust au ja hea nime kaitsele, andmete õigsuse põhimõtet ja on aluseks

riigi vastutuseks tekitatud kahju eest. Isik levitab kaebaja kohta PPA veebilehel avaldatud

teadet kaebaja tagaotsitavaks kuulutamise kohta. Kaebaja soovib viivitamatult peatada PPA

märke avalik nähtavus, vältimaks edasist parandamatut kahju kaebaja karjäärile ja

turvalisusele.

11. Tallinna Halduskohus jättis 18.02.2026 kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta.

Kaebajal tuli tasuda kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõiv kokku

40 eurot, täpsustada kaebuse nõuet, esitada võõrkeelsed dokumendid tõlgituna eesti keelde,

täpsustada esialgse õiguskaitse taotlust ja põhjendada esialgse õiguskaitse vajadust.

12. Kaebaja täpsustas 25.02.2026 ja 27.02.2026 kohtule edastatud menetlusdokumentides

kaebust ja esialgse õiguskaitse taotlust.

Kaebaja nõustub kohtu tõlgendusega kaebuses menetletavate nõuete kohta ning taotleb AKI

19.12.2025 otsuse ja AKI 13.01.2026 vaideotsuse tühistamist ning AKI kohustamist vaadata

kaebaja avaldus uuesti läbi.

Kaebaja jääb enda esialgse õiguskaitse taotluse juurde ning põhjendab esialgse õiguskaitse

vajadust sellega, et tema professionaalne karjäär on saanud PPA kodulehel avaldatud info tõttu

kannatada. Kaebaja on jäänud ilma abiprofessori ametikohast, kuna potentsiaalne tööandja

leidis taustakontrolli käigus PPA poolt levitatava ebaõige info. Sarnastel põhjustel on ka teised

ülikoolid kaebaja kandidatuuri tagasi lükanud. Isik A. Mets kasutab riiklikke andmeid kaebaja

ja tema üliõpilase ründamiseks. Selline tegevus tõestab valeinfo aktiivset ja skandaalset levikut

ning hävitab kaebaja maine akadeemilises ringkonnas. Kaebaja vahetu eesmärk on õpingute ja

doktoriõppe jätkamise võimaluse taastamine, kuivõrd kaebaja on 9-aastase kogemusega

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

3(7)

õppejõud ja töötas abiprofessorina. Riikliku tegevusetuse ja AKI tegutsemisest keeldumise

tõttu on kaebaja akadeemiline areng tupikseisus. Kohtulik uurimine ja haldusliku omavoli

tuvastamine annaks olukorrale lahenduse ning kaebaja saaks jätkata teadustööd ja töötamist

matemaatika õppejõuna.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

13. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale

kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Tegemist on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele

tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja

kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, p 9;

14.12.2021 määrus nr 3-21-980, p 11; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Kaebaja õiguste

riive on vähese intensiivsusega, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või

leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt

Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk-d 22–23).

14. Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada.

15. Kohus selgitas kaebajale 18.02.2026 määruses, et HKMS § 4 lg 1 alusel on halduskohtu

pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette

teistsugust menetluskorda. Kohus tõlgendas kaebust selliselt, kaebaja soovib AKI 19.12.2025

menetluse lõpetamise otsuse ja 13.01.2026 vaideotsuse tühistamist ning AKI kohustamist

vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi. Kaebaja nõustus 25.02.2026 menetlusdokumendis kohtu

tõlgendusega.

16. Kohtule nähtub kaebuse asjaoludest, et kaebaja ei ole rahul sellega, et PPA kuulutas

kaebaja tagaotsitavaks ning avaldas selle kohta vastavasisulise teate enda veebilehel. Kaebaja

hinnangul on PPA kriminaalmenetluse käigus avaldanud kaebajale kuuluva ülikoolis õppetöö

käigus kasutatava e-posti aadressi, millele on juurdepääsu saanud kelmid, kes saatsid sellele e-

posti aadressile kaebajale väljapressimiskirju. Kaebaja leiab, et AKI-l tuleks läbi viia

järelevalvemenetlus, mille käigus nõuaks AKI PPA-lt välja vajaliku teabe, millega oleks

kaebajal võimalik tuvastada tema e-posti aadressi lekkimist PPA tegevusest tulenevalt

ajavahemikus 19.11.2022 kuni 22.11.2022 ja 03.05.2023 ning tuvastada petukirjade saatja.

17. Kohus selgitab, et AKI teostab riiklikku järelevalvet isikuandmete töötlemisele kehtestatud

nõuete täitmise üle ning võib isiku kaebuse alusel või omal algatusel algatada

järelevalvemenetluse (isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 51, § 56 lg 1 ja lg 3 p 8). Isikul

puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme

rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile

ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme

rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus

rikkuda) võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või

järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm

kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p-d 13, 14 ja 17).

18. IKÜM ega isikuandmete kaitse seadus (IKS) ei kohusta iga kaebuse alusel

järelevalvemenetlust algatama, vaid kaebuse kohta tuleb teha kaalutletud otsus.

Järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel kaalutlusõigust teostades peab AKI võtma

arvesse seda, kui süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase töötlemisega on tegu või

kas esineb muu oluline avalik huvi, mis võib sellises olukorras tingida AKI järelevalve

vajalikkuse (Riigikohtu 18.04.2022 otsus nr 3-20-1342, p 25). Kohtul on võimalik kaebuse

sisulisel lahendamise kontrollida üksnes seda, kas AKI on kaebaja kaebuse menetluse

lõpetamise otsustamisel pidanud kinni kaalutlusreeglitest. Kohus saaks kohustada vastustajat

üksnes kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ja kaaluma järelevalvemenetluse algatamist, mitte

järelevalvemenetlust algatama ega selle tulemusena PPA suhtes mingeid konkreetseid

4(7)

meetmeid rakendama. Seetõttu on kohtu hinnangul AKI (vt AKI 13.01.2026 vaideotsus)

õigesti kaebajale selgitanud, et õigusaktid ei kohusta iga kaebust menetlema selliselt, et

menetluse tulemuseks on andmetöötlejale ettekirjutuse tegemine või karistuse määramine.

19. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on AKI pöördunud kaebuse asjaolude

väljaselgitamiseks ja kaebuse lahendamiseks PPA poole selgituste saamiseks (AKI 03.12.2025

kiri nr 2.1-1/25/1652-3527-8, dtl 63). PPA selgitas vastuseks AKI pöördumisele (PPA

12.12.2025 vastuskiri nr 1.6-7/296-2, dtl 65–66), et kaebaja on teinud 2024. ja 2025. aastal

PPA-le erinevaid pöördumisi, mille sisu on seotud käimasoleva kriminaalmenetlusega aga ka

väidetega, millega kaebaja leiab, et politseiametnikud on toime pannud kuritegusid. PPA

vastuse kohaselt on kaebajale selgitatud tema langemist õngitsuskirjade ohvriks, kuid nende

saatmises puudub kuriteokoosseis, kuna ei ole tekitatud varalist kahju vastavalt KarS §-le 209.

PPA leidis, et arvestades kaebaja suhtes pooleliolevat kriminaalmenetlust ning et selle raames

on kaebaja suhelnud PPA uurijaga, on kelmidel lihtsam panna kaebajat uskuma, et tegemist on

võib olla PPA ametnikuga või tema poolt saadetud e-kirjaga.

20. AKI on 19.12.2025 menetluse lõpetamise otsuses selgitanud, et ei tuvastanud kaebaja

andmete lekkimist PPA-st, vaid kirjeldatud asjaolud viitavad petuskeemile. AKI asus

13.01.2026 vaideotsuses seisukohale, et konkreetse juhtumi näol ei ole tegemist sellise

olukorraga, mis vajaks AKI edaspidist sekkumist ja järelevalve jätkamist. AKI selgitas

vaideotsuses, et õiguskaitseasutuste menetlustoimingute õiguspärasuse kontrollimine, sh

tagaotsitavaks kuulutamise aluste ja põhjendatuse hindamine, ei kuulu AKI pädevusse ning

AKI ei saa sekkuda PPA tegevusse ega teostada järelevalvet PPA ametnike konkreetsete

menetlustoimingute, sh toimikute vaatamise või registrikannete tegemise üle. Petuskeemidega

tegelemine ja kurjategijate tabamine ei kuulu samuti AKI pädevusse, mistõttu ei saa AKI aidata

petukirja saatjate tuvastamisega.

21. Käesoleval juhul ei ilmne kohtule, et AKI oleks menetluse lõpetamise otsuses

kaalutlusvigu teinud. Kohus leiab, et AKI täitis oma uurimiskohustuse asjakohasel määral, kui

uuris kaebuse ja selle lisamaterjali ning tegi järelepärimise PPA-le kaebuse asjaolude

väljaselgitamiseks. AKI selgitas, et menetluse tagajärjel ei tuvastatud andmeleket PPA poolt.

Sealjuures kinnitas PPA haldusmenetluse käigus, et kaebaja andmeid on töödeldud

käimasolevas kriminaalmenetluses, mistõttu selgitas AKI kaebajale õigesti, et AKI pädevus ei

ole hinnata õiguskaitseorgani konkreetsete menetlustoimingute õiguspärasust, sekkuda PPA

tegevusse ega teostada järelevalvet konkreetsete PPA ametniku menetlustoimingute üle. Kohtu

hinnangul ei taga järelevalve menetluse algatamise üle uuesti otsustamine kaebajale tema

soovitud eesmärgi saavutamist, milleks on hinnata PPA tegevuse põhjuslikku seost kaebajale

petukirjade edastamisel ning petukirja saaja isikuline tuvastamine. Kohus leiab, et AKI ei ole

menetluse lõpetamise otsustamisel lähtunud asjakohatutest kaalutlustest, nõustudes AKI

lõpliku järeldusega, et järelevalvemenetluse jätkamine ei ole põhjendatud. Sellest tulenevalt on

kohus seisukohal, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

22. Olukorras, kus kaebuse eesmärgiks on hinnata AKI tegevuse õiguspärasust, kuid kaebuse

sisulise lahendamisega ei ole kaebajal võimalik saavutada enda tegelikku eesmärki, milleks on

PPA tegevuse üle järelevalve jätkamine ning kaebajale petukirjade saatja isikuline tuvastamine,

tuleb riivet kaebaja õigustele pidada väheintensiivseks. Kaebuse lahendamise tulemusena, kui

kohus peaks AKI haldusaktid tühistama ja kohustama AKI-t kaebaja avalduse üle uuesti

otsustama, on AKI-l võimalik asja uuel läbivaatamisel otsustada jätkuvalt järelevalvet mitte

algatada. Sealjuures riikliku järelevalve käigus ei ole kaebajal võimalik saavutada tema

soovitud eesmärki õngitsuskirja saatja isikuliseks tuvastamiseks, samuti ei saa kaebaja kaebuse

sisulise lahendamisega kõrvaldada tema tagaotsitavaks kuulutamise mõjusid. Riive vähesele

intensiivsusele viitab seegi, et õngitsuskirjad edastati kaebajale 2022. ja 2023. aastal tema

ülikooli e-posti aadressile, mis on avalikult kättesaadav ka veel käesoleva määruse koostamise

hetkeks. Kuna tegemist on kaebaja avaliku e-posti aadressiga, mis on kättesaadav väga laiale

isikute ringile, siis ei ole välistatud, et e-posti aadress sai kelmidele teatavaks avalike kanalite

kaudu. Sealjuures võtab kohus arvesse asjaolu, et PPA poolt tagaotsitavaks kuulutamise teates

5(7)

puudub kaebaja e-posti aadress. Kui kaebaja ei soovi, et tema e-posti aadress oleks

avalikkusele (sh võimalikele kelmidele) kättesaadav, saab kaebaja kasutada muid

õiguskaitsevahendeid oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja õiguste realiseerimine ei ole

oluliselt raskendatud ilma AKI sekkumiseta, sest AKI hilisem järelevalve ei muudaks asjaolu,

et kaebaja on petukirju saanud avalikult kättesaadavale e-posti aadressile, ega tagaks kaebajale

seda, et tema avalikult kättesaadavale e-posti aadressile edaspidi õngitsuskirju ei edastataks.

23. Kokkuvõttes tuleb kaebus kaebajale HKMS § 121 lõike 2 p-i 2¹ alusel tagastada, kuna

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

24. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

25. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele, kuna kohus tagastab kaebuse

HKMS § 121 lõike 2 p-i 2¹ alusel (HKMS § 104 lg 5 p 2).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

26. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse

õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja

õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (HKMS § 249 lg 3 ja Riigikohtu 14.12.2004

määrus nr 3-3-1-85-04, p 15; 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse

kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas

tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse

kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine

kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgset õiguskaitset tuleb

kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik.

27. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub alus.

28. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt ei ole kaebaja rahul sellega, et tema suhtes algatatud

kriminaalmenetluses on ta kuulutatud tagaotsitavaks ning vastav teadaanne on jätkuvalt

avaldatud PPA kodulehel. Taotluse asjaoludes on kaebaja kirjeldanud, et vastavat teavet levitab

kolmas isik kaebaja kohta kaebaja tuttavatele ja üliõpilastele. Seega saab kohus saab kaebaja

esialgse õiguskaitse taotlusest aru selliselt, et kaebaja soovib keelata kolmandal isikul kaebaja

kohta teabe levitamist ning peatada kaebaja tagaotsitavaks kuulutamise märke avalik nähtavus

PPA veebilehel.

29. Kohtumenetluse käigus esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks kohaldatavad

abinõud peavad olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (HKMS § 251 lg 1).

Esialgse õiguskaitse taotlusega ei ole reeglina lubatav tagada kaebajale enamat, kui tal oleks

võimalik saavutada põhivaidluse lahendamisega. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus

suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda

(HKMS § 4 lg 1). Halduskohtu ülesanne isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest

täidesaatva võimu teostamisel (HKMS § 2 lg 1), mitte eraõiguslikest suhetest tulenevate

vaidluste lahendamine. Tsiviilasju lahendatakse tsiviilkohtumenetluses ning tsiviilasju

lahendab maakohus (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1, § 9 ja § 11). Kolmanda

isiku tegevusest tulenevaid mõjusid ei ole kaebajal võimalik käesolevas asjas esialgse

õiguskaitse taotlusega kõrvaldada. Kaebaja saab oma õigusi suhetes eraõiguslike isikutega

kaitsta tsiviilkohtumenetluses.

30. Kaebaja tagaotsitavaks kuulutamisega seonduvalt on kohus kaebajale 18.02.2026 määruses

selgitanud, et tema tagaotsitavaks kuulutamise vaidlustamiseks on ette nähtud teistsugune

menetluskord. Tagaotsitavaks kuulutamine toimub PPA määruse alusel, mida saab kaebaja

vaidlustada prokuratuurile kaebuse esitamisega. Prokuratuuri määrust on kaebajal võimalik

6(7)

vaidlustada Riigiprokuratuuris ning kui kaebaja ei nõustu ka Riigiprokuratuuri määrusega, on

tal võimalik pöörduda maakohtusse. Kaebajal ei ole võimalik halduskohtule esitatavas esialgse

õiguskaitse taotlusega tema tagaotsitavaks kuulutamisega ja vastava teabe avaldamisega

kaasnevaid mõjutusi ära hoida, sest halduskohtu pädevuses ei ole sekkuda kriminaalmenetluse

toimingutesse.

31. Käesoleva vaidluse esemeks on AKI 19.12.2025 menetluse lõpetamise otsus ning

13.01.2026 vaideotsus, seega väljuvad kaebaja taotletavad esialgse õiguskaitse abinõud

kaebuse esemest. Kaebajal puudub seetõttu esialgse õiguskaitse vajadus tema ja AKI vahelise

õigussuhte ajutiseks reguleerimiseks. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral ei ole

tarvis analüüsida kaebuse rahuldamise tõenäosust ega kolmandate ja avalike huvide riivet.

32. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

33. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

kohtunik

7(7)