2-26-1441/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-26-1441

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

05.03.2026, Jõgeva

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungisekretär

Pille Kaarepere

Tsiviilasja number

2-26-1441

Tsiviilasi

M.T. hagi M.T. M.T. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M.T. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxXXX-i,

xxxxx XXX),

Hageja seaduslik esindaja B.S. (isikukood: XXX ;

elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxXXX; e-post: XXX);

Kostja: M.T. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, xxxxx

XXX; e-post: XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

Kohtuistung

26.02.2026

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja M.T. esindaja ja kostja M.T. M.T. vahel 26.02.2026 istungil

suuliselt sõlmitud ja protokollitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. M.T. maksab M.T.-le elatist 300 eurot kuus alates 01.03.2026 kuni M.T. täisealiseks

saamiseni (xxxxxxxxxx).

1.2. Punktis 1.1 märgitud elatis tuleb M.T. M.T.-l maksta iga kuu 10. kuupäeval B.S.-i

pangakontole.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-26-1441 menetlus M.T. hagi M.T. M.T. vastu elatise

nõudes.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

Hageja esitas 20.01.2026 hagi ja 21.01.2026 hagi täienduse elatise nõudes. Hagi kohaselt ei

maksa kostja regulaarselt elatist. Kostja ebaregulaarne rahaline toetus ei kata lapse tegelikke

igakuiseid vajadusi. Hageja kulud ühes kuus on kokku 881 eurot. Hageja ema igakuine

sissetulek on umbes 1540 eurot. Hageja nõuab kostjalt elatist 300 eurot kuus hagi esitamisest

kuni hageja täisealiseks saamiseni.

2-26-1441

Tartu Maakohtu 22.01.2026.a määrusega võeti elatise nõue menetlusse. Kostja vaidles nõudele

vastu.

Kohus määras istungi 26.02.2026 elatise nõude arutamiseks. Pooled saavutasid kompromissi

elatise tasumise osas.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade

kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja

lõpetab asja menetluse.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita

kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist

avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik