2-25-22493/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

A. Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-22493

Kohtuasi

I.R-i hagi D.J-i vastu ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I.R (isikukood XXX)

Kostja D.J (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta I.R-i hagi D.J-i vastu menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud I.R-i kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. I.R (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi D.J-i (kostja) vastu ühisvara jagamiseks.

2. Kohus määras 28.01.2026 kohtumäärusega hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste

kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks tuli hagejal välja tuua selged nõuded ja hagi aluseks

olevad asjaolud. Hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus 02.03.2026.

1 (4)

3. Hageja esitas 01.02.2026 kohtule tõendid ja 02.02.2026 menetlusdokumendis palub hageja

vaadata üle vastaspoole kontod. Hageja oma nõudeid ei täpsustanud ega hagi aluseks olevaid

asjaolusid välja ei toonud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada

kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.

5. TsMS 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

TsMS § 3401 lg 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei

kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba

menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Riigikohus on

selgitanud, et kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu

ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus TsMS § 3401 lg 1 alusel

andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Juhul kui hageja kohtu

määratud tähtajaks hagi ebaselgust ei kõrvalda, peab kohus jätma hagi menetlusse võtmata (vt

nt RKTKm 09.10.2013, 3-2-1-95-13, p 12).

5.1. Hageja on hagis märkinud, et soovib ühisvara jagamist 50/50. Vara, mida hageja jagada

soovib on garaažiboks Lepa 23 ja SEB Pangas olev raha. Hagi aluseks olevaid asjaolusid hagis

ei sisaldunud.

Kohus määras hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli hagis

esinevate puuduste kõrvaldamiseks välja tuua selged nõuded.

Kohus selgitas hagejale, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete

kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui

kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab

kohus hageja nõudel:

1) kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades;

2) või anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele

kaasomanikele välja nende osad rahas;

3) või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha

jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Kohus selgitas, et kohus saab kaasomandi (ühisomandi) lõpetada ja kinnisasja jagada, andes

kinnisasja ka ühele kaasomanikule ja pannes temale kohustuse maksta teisele kaasomanikule

välja tema osa rahas, üksnes juhul, kui kaasomanik (ühisomanik), kes kinnisasja endale soovib,

on valmis ja võimeline maksma teisele kaasomanikule (ühisomanikule) hüvitise.

2 (4)

Kohus märkis, et juhul, kui hageja soovib kinnisasja ühisvara jagamise järgselt endale, siis

tuleb kinnisasja (kinnistusraamatusse kantud kinnisasja) üleandmiseks taotleda kohtult, et

kohus kohustaks:

-

kostjat sõlmima asjaõiguslepingu vaidlusaluse korteriomandi omandiõiguse

üleandmiseks hagejale;

-

kostjat andma nõusolekud vaidlusaluse korteriomandi registriosa II jao omanikukande

kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse hageja ainuomanikuna

kinnistusraamatusse.

Kui hageja ei soovi kinnisasja jätmist enda ainuomandisse, siis on võimalik paluda ühisomandi

lõpetamist selliselt, et kinnisasi jagatakse müümisega avalikul enampakkumisel ja müügist

saadud raha jagatakse järgmiselt: hageja saab ½ ja kostja saab ½.

Lisaks selgitas kohus hagejale, et SEB Pangas oleva raha osas tuleb hagejal selgelt haginõudes

välja tuua, kellele SEB Pangas olevad pangakontod kuuluvad; võimalusel pangakontode

numbrid; ja pangakontode rahaline seis abielu lahutamise päeva seisuga. Kohus märkis, et

hagejal on võimalik sõnastada oma nõue näiteks järgmiselt: lõpetada poolte ühisomand ja jätta

X ainuomandisse tema pangakontodel [abielu lahutamise päev]. a seisuga olnud raha 100

eurot. Mõista X-lt Y kasuks välja hüvitis 50 eurot. Kui hageja taotleb pangakontode osas

ühisvara jagamist selliselt, et hagejale kuuluvatel pangakontodel olevad rahalised vahendid

jäävad hagejale ja kostjale kuuluvatel pangakontodel olevad rahalised vahendid jäävad

kostjale, siis tuleb hagejal see selgelt hagi esemes välja tuua.

Hageja oma nõudeid ei täpsustanud.

5.2. Hagi aluseks olevaid asjaolusid hagis ei sisaldunud. Kohus määras hagejale tähtaja hagis

sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks

välja tuua hagi aluseks olevad asjaolud. Kohus ei saa ise esitatud tõenditest asjaolusid otsida,

vaid pool peab vastavad asjaolud hagis välja tooma.

Hagejal tuli hagis välja tuua järgmised asjaolud:

1) kas garaažiboks Lepa 23 on kantud kinnistusraamatusse; mis on kinnisasja registriosa

number; kes on kantud kinnisasja omanikena registrisse; millal kinnisasi omandati; kas

kinnisasi omandati abielu ajal.

2) SEB Pangas oleva raha osas tuleb hagejal välja tuua, kellele SEB Pangas olevad

pangakontod kuuluvad; võimalusel pangakontode numbrid; ja pangakontode rahaline

seis abielu lahutamise päeva seisuga.

Hageja hagi aluseks olevaid asjaolusid välja ei toonud.

5.3. Hageja ei ole kohtule selget nõuet esitanud ega nõuete aluseks olevaid asjaolusid välja

toonud. Selge nõude ja hagi aluseks olevate asjaolude välja toomata jätmine on hagi

menetlemist takistavateks puuduseks, mistõttu ei saa hagi pidada õiguslikult perspektiivikaks.

Hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi

õiguslikult veenvaks, mistõttu jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi

menetlusse võtmata. Hagejal on võimalik taotleda hagilt juba tasutud riigilõivu tagastamist.

3 (4)

Kohus juhib hageja tähelepanu ka sellele, et ühisvara on võimalik jagada notari juures

sõlmitava notariaalse ühisvara jagamise kokkuleppega. Notariaalne kokkulepe on sobiv

lahendus juhul, kui pooled saavutavad omavahelise kokkuleppe. Notariaalne ühisvara jagamine

on kiirem, paindlikum ja menetlusökonoomsem kui kohtumenetlus ning väldib täiendavaid

kulusid ja ajakulu. Kui pooled jõuavad kokkuleppele, ei ole kohtusse pöördumine vajalik.

6. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1

alusel hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel

kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus

keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei

ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi

menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

A. Roonet

kohtunik

4 (4)