2-25-18255/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

6.märts 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-18255;

Aktiva Finance Group OÜ hagi P.V vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 14 368,52 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; aadress

XXX)

Hageja esindaja

Sigrid Rahkema (XXX)

Kostja

P.V (isikukood XXX; aadress XXX-i,; XXX)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista P.V-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingu nr

C85010626648 alusel põhivõlgnevus 8278,01 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

1868.65 eurot; välja mõista P.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt

(8278,01 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 7.03.2026 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 79% ja hageja kanda 21 %;

välja mõista P.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 813,70 eurot;

2.2 välja mõista P.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 813,70

eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid

kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte;

2.5 tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise

saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei

ole võimalik muul viisil kui avaliku kättetoimetamisega kostjale kätte toimetada, sest

kostja (rahvastiku-) registrikannet ei ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole

ilmnenud;

3.Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt S Inbank Finance ja P.V sõlmisid 28.11.2022 IN Pay

makselahenduse lepingu nr C85010626648, mille alusel sai kostja kasutada krediiti summas

8800 eurot. Lepingu nr C85010626648 tingimuste ja Euroopa tarbijakrediidi infolehe kohaselt

on krediidi kulukuse määr 20,69% aastas ja krediidi kogukulu 9595,97 eurot. Krediidi

kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 8800 eurot, intressimäära 18%

aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva krediidi kasutusse võtmisest ühe aasta

jooksul, osamaksete arv 12 kuud, lepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu/

kaardi kuutasu 2,50 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt,

mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.07.2023.a kostjale laenulepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 19.07.2023,

vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja võlgnevus

summas 2030,88 eurot. 27.07.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu

lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS

Inbank Finance loovutas 31.07.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis

saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Hageja palub välja mõista kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevus 8795,94 eurot, intress 365,03 eurot, sissenõudmiskulud 50

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3574,28 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks viivised

alates 30.10.2025 kuni põhinõude summas 8795,94 eurot täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 18% aastas. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas

riigilõiv summas 910 eurot ja hageja õigusabikulud 422,50 eurot. Mõista kostjalt

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 9.01.2026, kostja

tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut

eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

5. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt

teha asjas tagaseljaotsus.

6. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt kostja ja AS Inbank Finance vahel

sõlmitud 28.11.2022 laenulepingu nr. C85010626648 (dtl 15-28) krediidiga 8800 eurot.

8. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. AS Inbank Finance oli oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes

tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte

vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 27.07.2023 (dtl 29-30). Vaidlust

ei ole, et kostjale on antud krediiti 9900,51 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal

on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu

on rahaliste kohustuste täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

9. Kohus on seisukohal, et laenuandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Hagiavalduse kohaselt hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja

jõudnud positiivsete otsuseni. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud

Maksu- ja Tolliametist, mille kohaselt oli krediiditaotluse esitamise hetkel kostja viimase 6

kuu keskmine sissetulek 2947,11 eurot. Otsuse tegemisel võttis krediidiandja arvesse Maksu-

ja Tolliametist saadud andmeid. VÕS § 4034 lg-le 2 omandas esialgne võlausaldaja

muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta

taotluses. Võttes arvesse, et kostja keskmine sissetulek oli 2947,11 eurot ja muud

finantskohustused 150 eurot kuus, oli kostjal krediiditaotluse esitamise ajal vabu vahendeid ca

2797,11 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks (2947,11–150=2797,11). Seega jäi kostjale

kätte ca 95% tema igakuisest sissetulekust ning seega oli kostja igati krediidivõimeline.

Võrdluseks, arvestuslik elatusmiinimum 2022.a oli 303,38 eurot, leping sõlmiti 28.11.2022.

11. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute

ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole

piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks

finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda

ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija

regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et

krediidiandjad oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja

finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud

kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste

kontrollimiseks.

12. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu

jne).

13. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist.

14. Tarbijakrediidilepingu nr. C85010626648 alusel on kostja teostanud makseid kokku

1622,50 eurot (dtl 88-99), seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus

8278,01 eurot (9900,51- 1622,50).

15. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise

tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos

VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise

intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb

see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4,

RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes

seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Seadusjärgse intressi võlgnevus alates lepingu lõpptähtajale

järgnevast päevast so 6.03.2024 – 6.03.2026 eest on kostjal viivis 1868.65 eurot, mis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

16. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 8278,01 eurolt alates

7.03.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

17. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

19. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 79% ulatuses kostja ja 21%

ulatuses hageja kanda.

20. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

21. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 910 eurot ning õigusabikuludest

summas 422,50 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid

käesolevas menetluses kandnud.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest,

mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu

hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 120 eurot, mis on

tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks

tasuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb

kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 1030 x 79% = 813,70 eurot.

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(813,70 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

23. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik