2-22-8546/46 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-8546

Tsiviilasi

Oniar OÜ hagi OSAÜHINGU FORMET GRUPP vastu

kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. juuni 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OSAÜHINGU FORMET GRUPP määruskaebus

Oniar OÜ vastumääruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): OSAÜHING FORMET

GRUPP (registrikood 10580719), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

Vastumääruskaebuse esitaja (hageja): Oniar OÜ

(registrikood

10936116),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Erko-Andreas Roosik ja advokaat Kaspar

Kaljurand

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 20. juuni 2025 määrus menetlusosalistelt välja mõistetavate

menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata

Oniar OÜ menetluskulude põhjendatud suuruseks maakohtu menetluses 10 996,93

eurot ja ringkonnakohtu menetluses 1890 eurot; OSAÜHINGU FORMET GRUPP

menetluskulude põhjendatud suuruseks maakohtu menetluses 2545,50 eurot. Mõista

OSAÜHINGULT FORMET GRUPP Oniar OÜ kasuks välja 90% Oniar OÜ

maakohtu menetluskuludest ja 100% ringkonnakohtu menetluskuludest, kokku 11

787,24 eurot. Mõista Oniar OÜ-lt OSAÜHINGU FORMET GRUPP kasuks välja 10%

OSAÜHINGU FORMET GRUPP maakohtu menetluskuludest, kokku 254,55 eurot.

Tasaarvestada menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud ja tasaarvestuse

tulemusena mõista OSAÜHINGULT FORMET GRUPP Oniar OÜ kasuks välja 11

532,69 eurot.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Rahuldada Oniar OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja

määrata Oniar OÜ menetluskulude põhjendatud suuruseks maakohtu menetluses 10

996,93 eurot ja ringkonnakohtu menetluses 1890 eurot.

2.2. Mõista OSAÜHINGULT FORMET GRUPP Oniar OÜ kasuks välja 90% Oniar OÜ

maakohtu menetluskuludest ja 100% ringkonnakohtu menetluskuludest, kokku 11

787,24 eurot.

2.3. Rahuldada OSAÜHINGU FORMET GRUPP avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata OSAÜHINGU FORMET GRUPP

menetluskulude põhjendatud suuruseks maakohtu menetluses 2545,50 eurot.

2.4. Mõista Oniar OÜ-lt OSAÜHINGU FORMET GRUPP kasuks välja 10%

OSAÜHINGU FORMET GRUPP maakohtu menetluskuludest, kokku 254,55 eurot.

2.5. Tasaarvestada menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud ja mõista

OSAÜHINGULT FORMET GRUPP Oniar OÜ kasuks välja 11 532,69 eurot.

2.6. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb OSAÜHINGUL FORMET GRUPP tasuda

viivist alates menetluskulude kindlaksmääramise määruse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

3. Rahuldada OSAÜHINGU FORMET GRUPP määruskaebus osaliselt.

4. Rahuldada Oniar OÜ vastumääruskaebus osaliselt.

5. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul kohtumääruse kaebuse esitajale kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus rahuldas 30. jaanuari 2024 otsusega Oniar OÜ (hageja) hagi OSAÜHINGU

FORMET GRUPP (kostja) vastu osaliselt ning jättis menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega (90% / 10%). Tartu Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2024 otsusega täiendati

Viru Maakohtu 30. jaanuari 2024 otsuse resolutsiooni maakohtu 8. juuni 2022 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätmisega, muus osas (sealhulgas menetluskulude jaotuse

osas) jäeti maakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud jättis

ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 16. detsembril 2024.

2. Hageja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja 18. jaanuaril 2024, selle kohaselt olid hageja

kulud maakohtu menetluses kokku 18 214,93 eurot, sellest õigusabikulu 16 636,63 eurot (107,30

tundi tunnihinnaga 131, 144 ja 171 eurot (käibemaksuta)), tasutud riigilõiv 1470 eurot ja

transpordikulu 108,30 eurot. Hagejat esindasid maa- ja ringkonnakohtus vandeadvokaadid Erko-

Andreas Roosik ja Kaspar Kaljurand.

Hageja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja 20. septembril 2024, selle kohaselt olid

hageja kulud apellatsioonimenetluses kokku 4174,05 eurot, sellest õigusabikulu 4066,65 eurot

(26,45 tundi tunnihinnaga 144 ja 171 eurot (käibemaksuta)) ja istungil osalemisega seotud

sõidukulu 107,4 eurot.

Kokku taotles hageja menetluskulude kindlaksmääramist 22 388,98 euro ulatuses (maakohtu

määruses ekslikult 22 281,58 eurot).

3. Kostja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja 28. novembril 2023, selle kohaselt olid kostja

kulud maakohtu menetluses kokku 5121 eurot, sellest õigusabikulu 5025 eurot (33,5 tundi

tunnihinnaga 150 eurot) ja transpordikulu 96 eurot. Kostjat esindas maa- ja ringkonnakohtus jurist

Vassili Kosteitšuk.

Kostja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja 20. septembril 2024, selle kohaselt olid

kostja kulud apellatsioonimenetluses kokku 4058 eurot, sellest õigusabikulu 2550 eurot (17 tundi

tunnihinnaga 150 eurot), riigilõiv 1400 eurot ja transpordikulu 108 eurot.

Kokku taotles kostja menetluskulude kindlaksmääramist 9179 euro ulatuses.

4. Viru Maakohus rahuldas 20. juuni 2025 määrusega hageja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 11 598,23

eurot, rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt

kostja menetluskulude katteks välja 450,32 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte nõuded ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 11 147,91 eurot.

4.1. Maakohus leidis, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu 131, 144 ja 171 eurot ilma

käibemaksuta oli mõistliku suurusega, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, kuid ajakulu 107,30

tundi oli mõnevõrra ülepaisutatud ning toimingutele väidetavalt kulutatud ajahulk põhjendamatult

suur. Maakohus leidis, et tsiviilasja saab lugeda tavapärasest keerukamaks ja mahukamaks ning

osaliselt on seda põhjustanud kostja käitumine menetluses, kuid hageja kahe esindaja osalemine oli

osaliselt dubleeriv ja ei olnud kogu menetluse vältel vajalik.

Hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamisel luges maakohus 39,47 tunni (24,77 + 14,70)

asemel põhjendatuks 25 tundi. Hageja 9. novembri 2022 seisukoha koostamisel luges maakohus

16,45 tunni asemel põhjendatuks 8 tundi. Maakohtu 18. novembri 2022 istungiga seoses luges

maakohus 8,9 tunni asemel põhjendatuks 3 tundi, samuti sõidule kulutatud aja eest 30 eurot.

Ajavahemikul 12. jaanuar 2023 kuni 13. veebruar 2023 kulutatud 2,73 tundi maakohus

põhjendatuks ei lugenud, sest nende toimingute tulemusena ei esitatud ühtegi menetlusdokumenti.

Hageja 6. septembri 2023 seisukoha koostamisel luges kohus 13,45 tunni asemel põhjendatuks 8

tundi, 31. oktoobri 2023 seisukoha koostamisel 9,80 tunni asemel 4 tundi ja 18. jaanuari 2024

lõplike seisukohtade ja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamisel 13,65 asemel 8

tundi.

Kokku pidas maakohus hageja menetluskuludest maakohtu menetluses 107,30 tunni asemel

põhjendatuks 56,83 tundi. Arvestades esindaja(te) töötunni hinda 131, 144 ja 171 eurot, luges

maakohus põhjendatud esindaja kuluks maakohtu menetluses kokku 9397,93 eurot, sellest 8 x 131

= 1048 eurot (Kaljurand) ja 48,83 x 171 = 8349,93 eurot (Roosik). Sõidukulu pidas maakohus

põhjendatuks 99 euro ulatuses (2 x 165 x 0,30), kuivõrd istungi toimumise koht asub

advokaadibüroost 165 km kaugusel.

Kokku olid hageja põhjendatud kulud maakohtu menetluses 10 996,93 eurot, sh:

-

õigusabikulud 9397,93 eurot;

-

maakohtu 18. novembri 2022 istungile jõudmiseks ajakulu 30 eurot;

-

tasutud riigilõiv 1470 eurot;

-

sõidukulu 99 eurot.

Hageja esindajate ajakulust apellatsioonimenetluses pidas maakohus 26,45 tunni asemel

põhjendatuks kokku 12 töötundi, sellest 6 tundi hinnaga 144 eurot ja 6 tundi hinnaga 171 eurot,

seega põhjendatud õigusabi kulu oli 1890 eurot.

Kokku luges maakohus hageja menetluskulud põhjendatuks 12 886,93 euro ulatuses.

4.2. Maakohus kostja lepingulise esindaja tunnihinda 150 eurot ilma käibemaksuta põhjendatuks ei

pidanud ja vähendas selle 120 eurole. Õigusabi ajakulu maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses

kokku 50,5 tundi pidas maakohus ebamõistlikult suureks ja luges sellest põhjendatuks 24,16 tundi,

sellest maakohtu menetluses 16,33 tundi ja ringkonnakohtu menetluses 7,83 tundi (6 + 1,83). Kostja

esindaja sõidukulu luges maakohus põhjendatuks kogu taotletud ulatuses 204 eurot, st maakohtu

menetluses 96 eurot ja ringkonnakohtu menetluses 108 eurot. Lisaks luges maakohus kostja

põhjendatud menetluskuluks apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 1400 eurot.

Kokku luges maakohus kostja menetluskulud põhjendatuks 4503,20 euro ulatuses.

4.3. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb välja mõista 90% hageja menetluskuludest ehk 11 598,23

eurot ja hagejalt tuleb välja mõista 10% kostja menetluskuludest ehk 450,32 eurot. Tasaarvestuse

tulemusena mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 11 147,91 eurot (11 598,23 – 450,32).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kostja esitas maakohtu 20. juuni 2025 määrusele määruskaebuse. Kostja vaidlustab maakohtu

määrust osas, milles on määratud kindlaks hageja lepingulise esindaja kulud, samuti osas, milles

vähendati kostja menetluskulusid. Kostja palub teha uus lahend, millega määrata hageja kulud

kindlaks põhjendatud ja vajalikus määras ning rahuldada täies ulatuses kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus.

Hagejat esindas asjas mitu lepingulist esindajat (advokaati) ja kohus on määranud hüvitamisele

samuti mitme esindaja kulud. Maakohus ei ole põhjendanud, milles on seisnenud käeoleva asja

keerukus või mahukus, mis õigustaks mitme esindaja kulude hüvitamist TsMS § 175 lg 3 kohaselt.

Hagi sisuks oli kahju hüvitamise nõue, mille puhul on esiplaanil tõendite hindamine, mitte

keerulised õiguslikud küsimused.

Ka mahukuselt ei saa kohtuvaidlust esile tõsta, digitoimikus on kokku 460 lehekülge, mis on

võrreldes tavapäraste tsiviilvaidlustega pigem väiksemamahulisem või alla keskmise. Asjas on

esitatud hagiavaldus, sellele vastus, vahetatud on seisukohti, toimunud on vaid üks istung, millele

järgnesid veel seisukohad ja teesid. Menetlus on viidud läbi pigem kiiresti ja takistusteta.

Maakohus on viidanud, et vaidluse keerukuse ja mahukuse on põhjustanud kostja käitumine, kuid

lähemalt ei ole maakohus seda etteheidet põhjendanud. Toimiku kohaselt on suurema osa seisukohti

ja tõendeid esitanud hoopis hageja, ning seda ka ilma kohtu nõudmiseta. Asjas tuleks piirduda ühe

lepingulise esindaja kulude hüvitamisega, kuna mitme esindaja kulude hüvitamise eeldused ei ole

TsMS § 175 lg 3 järgi täidetud.

Maakohus on vähendanud hageja kulude suurust, kuid mitte piisavalt. Maakohus on määranud

hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamiseks, vormistamiseks, asjaolude väljaselgitamiseks,

tõendite kogumiseks ning asjaolude analüüsiks ajakulu kokku 25 tundi. Sellise hagiavalduse

koostamisele ja tõendite komplekteerimisele võiks mõistlikult kuluda 4–5 tundi.

Hagi esemeks on muu hulgas ka kahju hüvitamise nõue, mis koosneb kohtueelselt kantud

õigusabikuludest 6697,58 eurot. Hagiavalduse lisadeks olevate õigusabiarvete kohaselt on see juba

tähendanud kahju hüvitamise asjaoludega tutvumist, tõendite kogumist, nõuete formuleerimist ja

kohtuvälist esitamist. Seega on kohtueelsetes õigusabikuludes juba sees kulud, mida nüüd

näidatakse hagiavalduse koostamise kuludena – need kulud on dubleerivad. Hageja esindajad ei

saanud asjaoludega tutvuda ja neid analüüsida mitu korda.

Riigikohtu praktikaga ei ole kooskõlas hageja ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamine

(RKTKm 27.11.2019, 2-18-10073/22), seetõttu tuleb vähendada õigusabi ajakulu 30. mail, 8.

juunil, 15., 18., 19. ja 25. juulil, 26. augustil, 14. oktoobril, 4. novembril ning 7. detsembril 2022

toimunud suhtluse eest.

Ebamõistlik on ka ajakulu 8 tundi täiendavate tõendite esitamiseks ja nende asjakohasuse

selgitamiseks. Kulude hüvitamine on põhjendatud ainult nende protsessidokumentide puhul, milleks

kohus on eraldi nõude esitanud, mitte nende puhul, mida pool on esitanud omal algatusel.

Kostja vaidlustab hagiavalduse lisa 21 esitamisega seonduva kulu (3 tundi tunnihinnaga 171 eurot)

väljamõistmise. Hageja on sellega seonduvalt koostanud 17. novembri 2022 protsessidokumendi,

mis on hagiavalduse esitamisega seonduv puuduste kõrvaldamine. Kostja ei pea maksma kinni

hageja tehtud vigade parandusi.

Maakohus on pidanud hageja lepinguliste esindajate kulu maakohtus põhjendatuks 56,83 tunni

ulatuses, aga kostja esindaja kulu 24,16 tunni ulatuses. Maakohtu järeldused ei ole proportsioonis,

poolte esindajate ajakulu peaks suures plaanis olema võrreldav.

Maakohtus oli kostja lepinguliseks esindajaks jurist, kelle tunnitasu 150 eurot ei pidanud maakohus

põhjendatuks ja vähendas seda, lugedes põhjendatuks 120 eurot tunnis. Kostja sellega ei nõustu,

advokaatide tunnitasu Tallinna piirkonnas ületab 200 eurot ja kohtud on pidanud seda mõistlikuks,

järelikult tuleb põhjendatuks lugeda ka juristi tunnitasu 150 eurot.

6. Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja määruskaebus

on ebaselge, jõustunud lõpplahend näeb ette, et kostja kanda jääb 90% hageja menetluskuludest.

Kostja nõuab endiselt kõiki kulusid koos käibemaksuga ega ole esitanud selgitust, miks ta

käibemaksu maha arvata ei saa. Kostja ei ole määruskaebuses selgitanud, millises osas ta peab

hageja menetluskulusid põhjendatuks ehk mis on see lõppsumma, mida kostja peab põhjendatuks

ning millest lähtudes saaks kohus rahuldada kostja määruskaebuse kasvõi osaliselt.

Põhjendatud ei ole kostja väide, et asi oli tavapärasest väiksema mahukusega. Asja menetlus

maakohtus kestis 602 päeva, samas kui tsiviilasjade keskmine menetlusaeg Viru Maakohtus oli

2024. aastal 115 päeva. Toimiku maht 460 lehekülge ei näita asja vähest keerukust, hageja tõendid

olid asjakohased, sest kohus neid ei tagastanud, samas kui tagastas osaliselt kostja tõendeid.

Tegemist oli deliktilise nõudega, mis eeldas hageja poolt kõikide hüvitisnõude eelduste tõendamist

ja mis on keerulisem kui lepinguline nõue. Kostja käitumine menetluses oli vastuoluline ja hageja

ajakulu suurendav.

Hageja ja kostja õigusabi ajakulu ei pidanud olema võrreldav. Hageja pidi hagi rahuldamiseks

tõendama kõiki enda nõude eeldusi ja lükkama ümber kostja vastuväiteid, kostja saab hageja väite

tõendamatuse korral piirduda paljasõnalise vastuväitega. Tõendamiskoormise välja selgitamine ja

selle täitmine eeldab selgelt õigusteadmisi, mitte lihtsalt „tõenditega tegelemist“.

Mitme esindaja osavõtt oli asja keerukust arvestades põhjendatud. Maakohus hindas kõiki

toiminguid, kuid ei tuvastanud ühegi konkreetse toimingu puhul tööde dubleerimist, vaid pidas

mõlema esindaja kulusid vähemalt osaliselt põhjendatuks.

Kostja on viidanud Riigikohtu lahendile, milles Riigikohus leidis, et advokaadi suhtlus kliendiga ei

ole hüvitatav kulu. Samas lahendis leidis Riigikohus ka seda, et menetluskulude nimekirja

koostamine ei ole hüvitatav kulu, mida nüüdseks on juba muudetud. Alama astme kohtute praktikas

on suhtlust kliendiga peetud põhjendatud kuluks ja ka kostja ise nõuab sellise kulu hüvitamist.

Õigusteenuse osutamine ei ole mõeldav ilma selleta, et advokaat kliendiga suhtleb.

Hagejal on õigus vastata kostja väidetele, tõenditele ja taotlustele ka ilma kohtu määratud tähtajata

(TsMS § 5 lg 2 ja § 328 lg 2).

Kostja menetluskulusid ei saa määrata kindlamaks suuremas ulatuses kui maakohus on leidnud.

Menetlusosaliste kindlaksmääratud kulude suurused ei pea olema võrreldavad.

Kostja esindaja tunnihind on põhjendamatult kõrge. Maakohus luges põhjendatuks 120 eurot tunnis,

kuigi kohtupraktikas on peetud juristide õigusteenuse põhjendatud tunnihinnaks 60–100 eurot.

Kostja ei ole põhjendanud, miks tema juristi tunnihind 150 eurot on turuhind.

Kostja põhjendatud menetluskuludeks ei saa olla kulud, mis on seotud asjakohatute tõendite ja

rahuldamata jäetud taotluste ning apellatsioonkaebusega. Kostja pole selgitanud, miks ta ei saa

menetluskuludelt käibemaksu maha arvata.

7. Hageja esitas 1. augustil 2025 vastumääruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse osas,

milles maakohus pidas hageja menetluskulusid põhjendamatuks ning osas, milles pidas kostja

menetluskulusid põhjendatuks 4503,2 euro ulatuses.

Maakohus on ekslikult lugenud kostja apellatsioonimenetlusega seotud kulud osaliselt

põhjendatuks, kuigi kostja apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata ning ringkonnakohus jättis sellega

seotud kulud kostja kanda.

Maakohus on ekslikult pidanud põhjendatuks kostja menetluskulusid, mis on seotud väidete,

tõendite ja taotlustega, mille kohus jättis arvestamata või rahuldamata.

Maakohtu määrus on hageja kulude vähendamise osas vastuoluline. Maakohus on ilma mõjuva

põhjuseta vähendanud hageja menetluskulusid pea 40% ulatuses, kuigi pidas vaidlust keeruliseks ja

mahukaks. Maakohus on põhjendamatult vähendanud hageja kulusid, leides, et mingit tõendit

kohtule ei esitatud ning et osaliselt dokumendid kordasid varem öeldut.

Maakohus on ekslikult jaotanud apellatsioonimenetluse kulud maakohtu kulude jaotuse järgi, kuigi

need pidid jääma täielikult kostja kanda.

Kostja kulud tuleb kogu ulatuses lugeda põhjendamatuks, alternatiivselt lugeda põhjendatuks 1000

eurot või 2272,5 eurot. Hageja menetluskulud tuleb lugeda põhjendatuks kogu ulatuses ning välja

mõista vastavalt kohtu määratud jaotusele.

Hageja menetluskulude kogusuurus on 22 388,33 eurot, sellest 18 214,93 eurot oli kantud maakohtu

menetluses ning 4173,4 eurot apellatsioonimenetluses. Kohus määras kindlaks hageja

menetluskulud 12 886,93 euro ulatuses. Seega taotleb hageja ringkonnakohtult määrata täiendavalt

hageja menetluskuluna kindlaks 9502,05 eurot. Menetluskulude jaotusest tulenevalt palub kohus

mõista kostjalt välja hageja maakohtu menetluskulud 90% ulatuses ning apellatsioonimenetluse

kulud 100% ulatuses ehk vastavalt 16 393,44 eurot ja 4173,4 eurot ning kokku 20 566,84 eurot.

Kostja menetluskulud tuleb jätta kogu ulatuses kindlaks määramata ja välja mõistmata.

Alternatiivselt leiab hageja, et kostja menetluskulud tuleb kindlaks määrata mitte enam kui 1000

euro või 2275,2 euro ulatuses. Alternatiivse käsitluse puhul tuleb tasaarvestuse tulemusena kostjalt

välja mõista 20 466,84 eurot või 20 339,32 eurot.

8. Kostja vaidles hageja vastumääruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja jäi oma

määruskaebuses esitatud seisukohtade juurde.

9. Maakohus leidis, et kostja määruskaebuses ja hageja vastumääruskaebuses esitatud põhjendused

ei anna maakohtule alust määruskaebusi rahuldada ja edastas 18. detsembril 2025 määruskaebuse ja

vastumääruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus

määrus (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659). Kostja apellatsioonimenetluse kulud jäetakse hagejalt välja

mõistmata, samuti mõistetakse hageja apellatsioonimenetluse kulud kostjalt välja kogu ulatuses.

Kostja esindaja tunnitasu põhjendatud suuruseks loeb ringkonnakohus 150 eurot ilma

käibemaksuta. Nii määruskaebus kui ka vastumääruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

11. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt apellatsioonimenetlusega seotud kulude küsimuse,

seejärel kostja esindaja tunnitasu suuruse ja lisanduva käibemaksu küsimuse, seejärel võtab

ringkonnakohus seisukoha muudes määruskaebemenetluses tõstatatud küsimustes.

12. Viru Maakohtu 30. jaanuari 2024 otsusega jäeti poolte menetluskulud 90% ulatuses kostja ja

10% ulatuses hageja kanda, Tartu Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2024 otsusega jäeti kõik

apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Seega erines jõustunud kohtulahenditega määratud

menetluskulude jaotus ringkonnakohtu menetluses kulude jaotusest maakohtu menetluses.

Maakohus ei ole seda erinevust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel arvestanud,

lugedes põhjendatuks ka kostja apellatsioonimenetluses kantud kulud (maakohtu määruse p 10.3.1–

10.3.3).

13. Kuigi Riigikohtu praktika kohaselt on lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes diskretsioonipiiride

ületamise korral (RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 15; RKTKo 11.09.2019, 2-16-19005/66,

p 17), ei hõlma kaalutlusõigus jõustunud kohtulahendiga kindlaks määratud menetluskulude jaotuse

muutmist. Seega on põhjendatud hageja vastumääruskaebuse väide, et maakohus on eksinud

apellatsioonimenetluse

kulude

kindlaksmääramisel,

lugedes

põhjendatuks

kostja

apellatsioonimenetluse kulud kokku 2228 euro ulatuses (720 eurot õigusabikuluna 6 tunni eest, 108

eurot sõidukuluna ja 1400 eurot riigilõivuna). Selles osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja jätta

kostja apellatsioonimenetluse kulud hagejalt välja mõistmata. Samuti tuleb maakohtu määrus

tühistada osas, milles hageja apellatsioonimenetluses kantud põhjendatud kulud mõisteti kostjalt

välja 90% ulatuses ja mõista need välja kogu ulatuses.

14. Maakohus leidis, et kostja esindaja tunnihind 150 eurot ei olnud kogu ulatuses põhjendatud ja

vähendas selle 120 eurole (ilma käibemaksuta). Kostja on määruskaebuses vaidlustanud tunnitasu

vähendamise, hageja leiab vastumääruskaebuses, et kostja nõuab menetluskulude hüvitamist koos

käibemaksuga ega ole põhjendanud, miks ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

14.1. Riigikohtu praktika kohaselt saab põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna vastaspoolelt välja

mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt

tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks

tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele (RKTKm 14.04.2021, 2-

19-10324/42, p 19). Maakohus viitas kostja esindaja tunnitasu vähendamisel Riigikohtu 2013. aasta

lahendile, mille kohaselt on põhjendatuks ja vajalikuks peetud juristi tunnitasu nii 120 eurot koos

käibemaksuga kui ka 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13).

Ringkonnakohtu hinnangul saaks selline viide olla asjakohane ainult juhul, kui tol ajal põhjendatuks

peetud tunnihinda oleks indekseeritud tarbijahinnaindeksiga vms koefitsiendiga, kuid seda ei ole

maakohus teinud. Hilisemas praktikas on Riigikohus põhjendatuks pidanud advokaadiks mitte oleva

pankrotihalduri õigusabi tunnihinnaga 150 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 21.12.2022, 2-21-

2685/110, p 16), samuti advokaadi tunnitasu 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 29.05.2025, 2-

20-17399/67, p 26.1; RKTKm 28.05.2025, 2-22-14922/143, p 25.1).

14.2. Maakohtu määrusest ega asja materjalidest ei nähtu, et kostja esitatud menetlusdokumendid

oleksid olnud oluliselt madalama kvaliteediga või et kostja lepingulisel esindajal oleks esinenud

muid olulisi probleeme materiaal- või menetlusõiguse tundmisega. Ainuüksi asjaolu, et tegemist on

advokatuuri mittekuuluva juristiga, ei tähenda, et osutatud teenuse tunnihind peab olema väiksem

kui samas asjas osutatud advokaadi teenuse tunnihind. Ka asjaolu, et kostja on hageja nõudele

kõigis aspektides vastu vaielnud, kuid hagi on sellest hoolimata siiski rahuldatud, ei tähenda, et

kostja esindaja oli menetluses asjatundmatu. Kui esindaja teeb menetluses põhjendamatuid

menetlustoiminguid, siis saab kohus vähendada põhjendatuks loetavat ajakulu ning seda on

maakohus ka teinud. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus ületas kaalutlusõiguse

piire, kui vähendas kostja esindaja tunnitasu.

14.3. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja esitas menetluskulude nimekirja maakohtu menetluses

28. novembril 2023, selles on märgitud kostja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot, kuid mitte

seda, kas see sisaldab käibemaksu ega kinnitust, et käibemaksu tagasi arvestamine ei ole võimalik

(dtl 262). Maakohtu määruse kohaselt on kostja menetluskulud arvestatud ilma käibemaksuta ja

kostja taotluses on lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot ilma käibemaksuta (määruse p 10.1).

Äriregistri andmetel on kostja käibemaksukohustuslane alates 1. detsembrist 1999. Asja materjalide

kohaselt osutas kostja lepinguline esindaja õigusteenust LEGALIDEA Law Office OÜ kaudu, mis

oli äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane ajavahemikul 23. august 2021 kuni 7. mai 2023.

14.4. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kostja menetluskulude nimekiri oli puudulik käibemaksu

puudutava teabe osas, on maakohus siiski põhjendatult leidnud, et kostja esindaja tunnihind 150

eurot ei sisaldanud käibemaksu. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt

arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta, samuti

on kohtul kohustus kontrollida, kas menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga on alust või

mitte (vt RKTKm 10.11.2021, 2-18-16519/61, p 15).

14.5. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli tsiviilasja menetluse ajal ja on jätkuvalt

käibemaksukohustuslane. Samas tuleb arvestada, et selleks, et menetlusosaline saaks talle esitatud

arvetelt käibemaksu tagasi arvestada, peaks käibemaksukohustuslane olema ka arveid esitav isik.

TsMS § 174 lg-s 10 nimetatud kinnituse puudumine ei saa viia olukorrani, kus menetlusosalise

kasuks välja mõistetavalt menetluskulult arvestatakse maha käibemaks ka siis, kui teenuse osutaja

hinnas käibemaksu ei sisaldu. Menetluskulude nimekirja esitamise ajal 28. novembril 2023 ei olnud

kostjale õigusteenust osutav äriühing enam kui kuus kuud (alates 7. maist 2023) olnud

käibemaksukohustuslane. Seetõttu ei saanud kostjale alates 7. maist 2023 osutatud õigusteenuse

hind sisaldada käibemaksu ja põhjendatud on eeldada, et kostja esindaja ilma käibemaksuta

tunnihind oli sama suur ka enne 7. maid 2023, kui sellele lisandus käibemaks.

14.6. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja esindaja põhjendatud tunnihinnaks lugeda taotluses märgitud

150 eurot ilma käibemaksuta.

15. Ülejäänud osas ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul kaalutlusõiguse piire ületanud,

mistõttu puudub alus maakohtu määruse muutmiseks. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus

andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega

seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale, mitte hindama

iga üksikut kuluartiklit eraldi (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Maakohus on

vähendanud mõlema poole põhjendatuks loetava menetluskulu suurust ja on ringkonnakohtu

hinnangul teinud seda kaalutlusõiguse piirides.

16. Arvestades ringkonnakohtu eelnevaid põhjendusi, tuleb poolte menetluskulud lugeda

põhjendatuks ja teiselt poolelt välja mõista järgmises ulatuses.

16.1. Hageja menetluskulud maakohtu menetluses tuleb lugeda põhjendatuks 10 996,93 euro

ulatuses ja sellest tuleb kostjalt välja mõista 90% ehk 9897,24 eurot. Ringkonnakohtu menetluses

tuleb hageja kuludest põhjendatuks lugeda 1890 eurot ja sellest tuleb kostjalt välja mõista 100%.

Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 11 787,24 eurot.

16.2. Kostja menetluskulud maakohtu menetluses tuleb lugeda põhjendatuks 2545,50 euro ulatuses

(16,33 tundi õigusabi ajakulu x 150 eurot ja 96 eurot sõidukulu) ja sellest tuleb hagejalt välja mõista

10% ehk 254,55 eurot. Kostja ringkonnakohtu menetluses kantud kulud jäävad Tartu

Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2024 otsuse kohaselt kogu ulatuses kostja enda kanda.

16.3. Tasaarvestades menetlusosalistelt välja mõistetavad kulud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista 11 532,69 eurot (11 787,24 – 254,55).

17. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid, mistõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)