3-25-2775/49 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2775

Haldusasi

X. X kaebus Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi

kohustamiseks väljastama gümnaasiumi lõputunnistust

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Terje Krais

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi ja andmed Tallinna Täiskasvanute

Gümnaasiumis õppimise aja kohta tähemärkidega.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 06.04.2026

(HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega

ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata tuleb apellatsioonkaebus

esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X palus xx.xx.xxxx kustutada end Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi

(TTG) nimekirjast (dtl 40). Eelnevalt oli ta pöördunud Tallinna Haridusameti poole,

selgitades, et soovis juba aastatel xxxx/xxxx koolilt kirjalikku vastust, mis tal täpselt

kooli lõpetamisest puudu on (dtl 49 jj).

3-25-2775

2. Tallinna Haridusamet selgitas X. Xle 12.07.xxxx vastuskirjas (dtl 29 jj), et

alates 2011. aastast kehtib gümnaasiumi riiklik õppekava ning kuna X. X enne seda

oma õpinguid lõpule ei viinud, tuleb lähtuda kehtivast õigusraamistikust. Selgitati, et

ilma matemaatika riigieksamit sooritamata ei ole X. Xl võimalik gümnaasiumi

lõputunnistust saada. Samas kirjas viidati ka Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM)

üldhariduspoliitika osakonna nõuniku Z. Z poolt X. Xle 25.03.xxxx saadetud

vastusele, milles ta soovitas X. Xl jätkata õpinguid eksternõppes.

3. X. X on 2025. a juunis ja juulis pöördunud nii TTG, Tallinna Haridusameti kui

ka HTM poole küsimustega, mis puudutavad temale gümnaasiumi lõputunnistuse

väljastamist. Ta on pöördumistes selgitanud, et on kõik kooli nõuded täitnud, ent

sellest hoolimata keeldub kool lõputunnistuse väljastamisest, samuti on kool rikkunud

tema õigusi, avaldades tema andmeid kolmandatele isikutele ja teda vaimselt

mõjutades.

3.1.

HTM õppekava valdkonna töötaja Y. Y saatis X. Xle 19.06.2025 e-kirja (dtl

25), milles õnnitles teda lõpetamise tingimustest viimase täitmise puhul ja selgitas, et

X. X võtaks kaasa matemaatika riigieksamitunnistuse ja läheks koolist läbi, kuna

gümnaasiumi lõputunnistust saab väljastada kool.

3.2.

X. X pöördus TTG poole, teatades, et tal on matemaatika riigieksam sooritatud

ja uurides, kas tal on võimalik saada koolist haridust tõendav dokument. TTG sekretär

vastas X. Xle 19.06.2025 e-kirjas (dtl 47), et gümnaasiumi lõputunnistust saab TTG

väljastada ainult õpilasele, kes on ametlikult kooli õpilasnimekirjas, kuid X. X

kustutati kooli nimekirjast Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel xx.xx.xxxx.

Kuna ta ei ole xxxx/xxxx õppeaastal kooli nimekirjas, ei saa talle gümnaasiumi

lõputunnistust väljastada. Sekretär palus pöörduda kooli õppejuhtide poole alates

21.08.2025.

3.3.

HTM õigusnõunik C. C saatis X. X pöördumisele vastuseks 01.07.2025 e-kirja,

milles leiab, et ta on andnud selged käitumisjuhised, kuidas X. X saab liikuda

gümnaasiumi lõputunnistuse väljastamise suunas. Kirjas on viidatud, et soov saada

lõputunnistus juba käimasoleval aastal on mõistetav, kuid X. X on ise jätnud

asjaajamise liiga hilise aja peale (juuni lõppu), mis ei võimalda gümnaasiumitel

koheselt reageerida ja hakata X. X varasemaid õpinguid arvestama, et ta saaks ülikooli

sisseastumisavalduse esitada hiljemalt 1. juuliks. Kirjas selgitas C. C, et gümnaasiumi

lõputunnistuse väljastamiseks peab X. X olema gümnaasiumi õpilane (ühe

gümnaasiumi õpilaste nimekirjas), et gümnaasium saaks tema varasemad õpingud ära

arvestada ning tuvastada, kas ta on gümnaasiumi lõpetamiseks kehtestatud tingimused

täitnud või mitte. Gümnaasiumi lõpetamise tingimuste tuvastaja ja otsustaja, et

tingimused on täidetud, ei ole õpilane/gümnaasiumit lõpetada sooviv isik. C. C selgitas

ka seda, et kui kaebaja ühegi gümnaasiumi õpilaste nimekirja asumiseks avaldust ei

kirjuta, siis ei olegi talle võimalik kunagi gümnaasiumi lõputunnistust väljastada.

Seega tuleb alustada avaldusest kooli vastuvõtmiseks. Seejärel kool tuvastab, kas X. X

on tingimused täitnud. Kui midagi on puudu, siis tuleb see tingimus täita.

3.4.

Tallinna Haridusamet vastas X. X pöördumisele 10.07.2025 vastuskirjaga (dtl 3

jj), et lõputunnistuse väljastamine on võimalik vaid juhul, kui kool, mille nimekirjas

isik asub, on tuvastanud, et kõik gümnaasiumi lõpetamise tingimused on täidetud.

Lõputunnistust saab väljastada ainult see gümnaasium, mille nimekirjas isik on. Kirjas

selgitati, et vastavalt EHIS andmetele kustutati X. X nimi TTG nimekirjast xx.xx.xxxx

tema enda avalduse alusel, seega ei ole võimalik väita, et ta on nimetatud kooli

2(6)

3-25-2775

lõpetanud. Samuti selgitati, et lõputunnistuse saamiseks peab X. X esmalt olema

kantud mõne gümnaasiumi õpilaste nimekirja. See võimaldab koolil hinnata tema

varasemaid õpinguid ning teha otsuse selle kohta, kas kõik gümnaasiumi lõpetamiseks

vajalikud tingimused on täidetud. Seda otsust ei saa teha õppur ise. Kui X. X ei ole

ühegi kooli nimekirjas, ei ole võimalik talle lõputunnistust väljastada.

4. X. X käis xx.xx.xxxx TTG vastuvõtu vestlusel. Samal päeval saatis koolijuht

talle e-kirja (dtl 66), mille kohaselt ei saa kool teda vastu võtta, kuna ta ei soovi koolis

õppida. Ühtlasi selgitati, et antud tulemuste põhjal ei ole võimalik väljastada

lõputunnistust, kuna gümnaasiumi õppekava täitmiseks on õppeaineid puudu. Lisaks

viidati kirjas, et sooritamata on inglise keele võõrkeele riigieksam.

X. X kinnitas hiljem kohtule, et ta ei ole pöördunud kooli juhtkonna poole taotlusega ennast

uuesti kooli nimekirja kanda.

5. HTM küsis 28.08.2025 TTG pidajalt selgitust, millistel õiguslikel alustel ei ole

kool seni väljastanud X. Xle kooli lõputunnistust ja millise otsuse kool tema suhtes

kooli õppenõukogu xxxx/xxxx õppeaasta lõpul tegi (dtl 64).

HTM kirjale vastuseks selgitas Tallinna Haridusamet 05.09.2025 kirjas (dtl 14), et

lõputunnistuse saamiseks on X. Xl vajalik asuda õppima TTG-sse, sooritada puudulikud

kirjanduse kursused (puudub kooliastmehinne) ning koostada ja kaitsta praktiline uurimistöö.

Samuti selgitati, et 28.08.2025 õppenõukogul X. Xga seotud küsimusi ei arutatud, kuna

selleks puudus alus. Kinnitati, et kuna X. X ei ole TTG õpilane, ei ole võimalik talle

lõputunnistust väljastada.

6. X. X esitas 22.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse TTG keeldumisele

väljastada kaebajale lõputunnistus. Kaebus on kohtu menetluses nõudes kohustada

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi väljastama kaebajale gümnaasiumi

lõputunnistus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebuse põhjendused on järgmised.

1)

Kaebaja on õppinud TTG-s õppeaastatel xxxx/xxxx–xxxx/xxxx. Lõpetamiseks sooritas ta

riigieksamid ja koolieksamid aastal xxxx. Pärast pikaajalist õpingutega seotud pingutust on ta

jäänud ilma gümnaasiumi lõputunnistuseta. Aastal xxxx teatas kool, et lõputunnistus jääb

väljastamata, kuna kaebajal puudus vene keele eksami suuline osa – väidetavalt põhjusel, et

kaebaja oli ainus, kes seda sooritas. Kaebaja on alates xxxx. a korduvalt pöördunud kooli,

esitanud küsimusi, suhelnud õiguskantsleri, haridusameti ja ministeeriumiga, kohtuga.

2)

Kaebaja kirjutas 29.05.2025 TTG direktorile (vt dtl 103), selgitas, et tegi matemaatika

riigieksami, mille eest loodab saada positiivse tulemuse, ja küsis, kas saab koolist dokumendid

kätte. Seepeale küsis kooli õppejuht kaebajalt 30.05.2025 e-kirjas, mis dokumente ta soovib,

millele kaebaja vastas 30.05.2025, et temalt ei ole kaebaja midagi küsinud ega soovinud (dtl

105). Kaebaja ei saanud vastust, et ta peaks ennast kooli õpilaste nimekirja lisama. Talle

vastati 02.06.2025, et kirjutagu ta otse kooli, kui soovib dokumente kätte saada.

3)

Viimane tingimus kooli lõputunnistuse saamiseks oli matemaatika riigieksami

sooritamine, mille kaebaja sooritas xxxx. a. Kuna kaebajale jäi arusaam, et ta ei pea olema

kooli nimekirjas tunnistuse saamiseks ja ainsaks tingimuseks pidi väidetavalt olema

matemaatika riigieksami tulemus (vastavalt Y. Ylt saadud elektronkirjale), pole ta pöördunud

3(6)

3-25-2775

kooli juhtkonna poole taotlusega kanda teda uuesti kooli nimekirja. Pärast matemaatika

riigieksami sooritamist andis HTM töötaja kaebajale positiivse tagasiside ning soovis õnne

viimase tingimuse täitmise puhul. Samuti anti juhis minna lõputunnistusele järgi. Kaebaja läks

kooli, kuid siis selgus, et lõputunnistuse väljastamiseks on veel takistus, mis on seotud

kirjanduse ja inglise keele hindega. Kaebaja on oma õpingud lõpetanud ja kõik hinded on

olemas, kuid talle ei ole selgitatud, miks viimased takistused on jäänud lahendamata ning mis

põhjusel talle lõputunnistust ei ole väljastatud.

4)

Kaebaja on korduvalt kooliga ühendust võtnud ning käinud koolis, paludes lahendust, ka

xxxx. a-l. Saadud vastused muutuvad. Kuna kõik vajalikud hinded on olemas ning talle on

antud positiivne tagasiside, ei peaks olema takistusi lõputunnistuse väljastamiseks. Kõik

eksamid, lõputöö/praktiline töö/uurimistöö on tehtud (vt dtl 95). Kirjanduses on positiivsed

hinded 12. klassis saadud (vt dtl 76). Kaebaja saadetud hinnetelehelt on näha, et 10. ja 11.

klassi hinded on korrektselt esitatud ja loetavad. Märkus „lõpetanud 11. klassi“ kinnitab

vastava õppeaasta edukat läbimist. 12. klassi hinnete arv on ebaproportsionaalselt suur

võrreldes teiste õpilastega, mis viitab võimalikule ebaõiglasele kohtlemisele või kiusamisele.

5)

Võttes arvesse kõiki dokumente, on kaebaja veendunud, et ta on täitnud kõik tingimused

gümnaasiumi lõputunnistuse saamiseks ja puudub õiguspärane põhjus tunnistuse mitte

väljastamiseks. Jääb arusaamatuks, miks lisandusid uuele tingimusele suvel uued tingimused.

Kooli juhtkond suhtub kaebajasse vaenulikult.

2. Vastustaja palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1)

TTG ei ole kaebajale lõputunnistust väljastanud ja selle väljastamine ei ole ka võimalik.

Kaebajat lahutavad lõputunnistusest puudulikud sooritused õppeaines „kirjandus“ ning samuti

on tal tegemata uurimis- ja praktiline töö. Kaebajal on võimalik lõpetada kool ka uurimis- ja

praktilist tööd teostamata, kui ta asuks õppima eksternina (PGS § 22 lg 8 ja § 31 lg 6 p 2).

2)

Kuna kaebaja esitas xx.xx.xxxx TTG-le avalduse, milles palus end kustutada kooli

õpilaste nimekirjast, ei saa kool väljastada talle lõputunnistust ega osutada kaasabi õppeaines

„kirjandus“ positiivse hinde saamisel. Lõputunnistuse väljastamise eeldusena tuleb kaebajal

asuda (eksternina) TTG-sse või mõnda teise kooli, mis pakub mittestatsionaarset õpet

täiskasvanutele.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kaebuse eesmärgiks on kohustada Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumit

väljastama kaebajale gümnaasiumi lõputunnistus.

4. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja seoses lõputunnistuse väljastamisega

pöördunud varasemalt TTG, aga ka Tallinna Haridusameti ning HTM poole. Tema

pöördumistele vastuseks on kaebajale kokkuvõttes selgitatud, et gümnaasiumi

õppekava täitmiseks ja lõputunnistuse väljastamiseks tuleb tal asuda kooli õppima,

sooritada puudulikud kursused kirjanduses, milles tal praegu puudub kooliastmehinne,

ning sooritada uurimis- ja praktiline töö (viimast ei ole vastustaja selgituste järgi ja

tulenevalt PGS § 31 lg 6 punktist 2 vaja teha kooli lõpetamisel eksternina).

5. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja on TTG-st välja astunud ega ole

soovinud uuesti kooli astuda – kaebaja on avalduse alusel xx.xx.xxxx TTG õpilaste

nimekirjast kustutatud ning ta on 26.09.2025 vastuses kohtunõudele kinnitanud, et ta ei

ole esitanud taotlust sellesse kooli uuesti sisseastumiseks.

4(6)

3-25-2775

6. Kaebaja leiab, et ta on varasemalt TTG-s õppides juba täitnud kõik

gümnaasiumi lõputunnistuse saamise eeldused, ent kool keeldub õigusvastaselt talle

lõputunnistust väljastamast. Seega seisneb asjas vaidlus küsimuses, kas kaebaja on

täitnud gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kas TTG-l on sellest tulenevalt

kohustus talle lõputunnistus väljastada.

7. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 31 lg 1 kohaselt sätestatakse

gümnaasiumi lõpetamise tingimused gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Sama

paragrahvi lg 10 kohaselt väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus gümnaasiumi

lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile.

8. Gümnaasiumi lõpetamise tingimuste täitmise osas on vastustaja 23.09.2025

seisukohas selgitanud, et kaebajat lahutavad lõputunnistusest puudulik sooritus

õppeaines „kirjandus“ ning samuti on tal tegemata uurimis- ja praktiline töö.

Vastustaja selgituste järgi oleks kaebajal võimalik lõpetada kool ka uurimis- ja

praktilist tööd teostamata, kui ta asuks õppima eksternina.

8.1.

Sellega seoses märgib kohus kõigepealt, et kuigi kohtule edastatud

kirjavahetuses on kohati viidatud ka kaebaja poolt inglise keele riigieksami

sooritamise vajadusele, ei nähtu praegusel juhul siiski, et inglise keele riigieksami

puudumine olnuks vastustaja hinnangul kaebajale lõputunnistuse väljastamise

takistuseks. Tuleb aga möönda, et sellised lahknevad selgitused olid segadust tekitavad

ega võimaldanud kaebajal kergesti mõista, millised tingimused lõputunnistuse

saamiseks olid tal täitmata.

8.2.

Kuigi kaebaja viitab sellele, et tal on kõik hinded olemas ja ta on kirjanduses ka

12. klassis positiivseid hindeid saanud, siis vastustaja 23.09.2025 vastusele lisatud

dokumendist „Kirjavahetus_.eml“ (vt dtl 57) nähtub, et kaebajale ei ole 12. klassis

välja pandud muuhulgas kirjanduse hinnet. Kaebaja enda poolt kohtule esitatud

tunnistuse väljavõttelt (dtl 76) nähtub põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse

kirjanduse aastahindena „2“.

8.3.

Arvestades, et Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määruse nr 2 „Gümnaasiumi

riiklik õppekava“ § 18 lg 3 kohaselt annab gümnaasium lõputunnistuse õpilasele, kelle

kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad, ent kaebaja kirjanduse aastahindeks oli

„2“, ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et tema puhul olid kõik gümnaasiumi

lõpetamise tingimused täidetud. Gümnaasiumi riiklik õppekava ei võimalda anda

gümnaasiumi lõputunnistust õpilasele, kelle kõik kooliastme hinded ei ole vähemalt

rahuldavad.

8.4.

Kohus märgib lisaks, et kaebajale on juba enne 2025. a matemaatika

riigieksami sooritamist selgitatud, et puuduliku kooliastmehindega ei saa ta

gümnaasiumi lõpetada. Näiteks kirjutas HTM ametnik Z. Z kaebajale 27.03.xxxx e-

kirjas (vt dtl 120 jj): „TTG hinnangul on Teil lõpetamiseks vaja sooritada

matemaatika riigieksam ning saada kirjanduses kooliastme hinne positiivseks. Olete ju

ka ise varasemalt möönnud, et Teil on see hinne „2“.“ Kaebaja on xxxx. a märtsis

küsinud, kuidas ei saa hindega „2“ lõpetada gümnaasiumi, kuna ta teab inimesi, kes on

seda teinud. Sellele vastuseks selgitati talle gümnaasiumi riiklikule õppekavale

viidates, et gümnaasiumi lõpetamiseks peavad olema kõik kooliastme hinded vähemalt

rahuldavad (dtl 137). Samuti on kaebajale xxxx. a selgitatud, et kuna valdavalt on tal

hinded olemas, on kõige mõistlikum jätkata eksternõppes, mis ongi mõeldud üksikute

ainete läbimiseks. Kaebajale on xxxx. a seega korduvalt selgitatud vajadust TTG

lõpetamiseks sooritada matemaatika riigieksam ja saada kirjanduse kursuse kooliastme

5(6)

3-25-2775

hinne positiivseks. (nt dtl 136, aga ka dtl 117 01.04.xxxx vastus) ning antud soovitus

jätkata õpinguid eksternina, et kaebaja saaks vajalikud puudused likvideerida.

9. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka vastustaja seisukoht, et PGS § 31 lg-st 10

tulenevalt peab lõputunnistuse saamiseks selle eeldused täitnud õpilane olema vastava

kooli õpilaste nimekirjas.

9.1.

Seda kinnitab PGS § 31 lg 10 sõnastus, mis näeb ette gümnaasiumi

lõputunnistuse väljastamise vastavad tingimused täitnud õpilasele või eksternile.

Seejuures on PGS § 72 lg 1 kohaselt õppealaste otsuste tegemine kooli õppenõukogu

pädevuses. Õppenõukogu konkreetsed ülesanded ja töökord on PGS § 72 lg 3 alusel

kehtestatud haridus- ja teadusministri 23.08.xxxx määrusega nr 44 „Kooli

õppenõukogu ülesanded ja töökord.“ Selle määruse § 4 p 6 sätestab, et seoses õpilaste

kooli lõpetamisega otsustab õppenõukogu põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise ning

lõputunnistuse väljaandmise. Seega saab õppenõukogu teha otsuseid kooli õpilaste

gümnaasiumi lõpetamise ja neile lõputunnistuse väljaandmise osas.

9.2.

Nagu ülal viidatud, ei ole kaebaja TTG õpilaste nimekirja kantud. Olukorras,

kus kaebaja ei olnud taotluse esitamise ajal TTG õpilaste nimekirjas, ei saanud ega

pidanud vastustaja väljastama kaebajale lõputunnistust. Vastustajal ei ole seadusest

tulenevat kohustust kaebajale lõputunnistust väljastada enne, kui kaebaja uuesti kooli

astub ning kooli õppenõukogul avaneb võimalus hinnata, kas õpilane on täitnud kõik

gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikud tingimused. Kuna kaebaja ei ole TTG õpilane

ega ekstern, ei ole koolil võimalust ega kohustust kaebajale lõputunnistust väljastada –

seda sõltumata sellest, kas kaebaja enda hinnangul on tal kõik gümnaasiumi

lõpetamise sisulised tingimused täidetud. Selleks, et kooli õppenõukogu saaks hinnata,

kas kaebajal on gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikud tingimused täidetud ning talle

põhjendatud juhul väljastada lõputunnistuse, tuleb kaebajal esmalt esitada avaldus

vastavasse õppeasutusse sisseastumiseks. Eelnevat on kaebajale selgitatud ka Tallinna

Haridusameti 10.07.2025 vastuskirjas nr 2-4/2492 – 4.

9.3.

Kokkuvõttes ei ole TTG-l seega võimalik kaebajale lõputunnistust väljastada

enne, kui kaebaja uuesti sellesse kooli astub (sh eksternina) ning kooli õppenõukogul

avaneb võimalus hinnata, kas õpilane on täitnud kõik gümnaasiumi lõpetamiseks

vajalikud tingimused. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et talle väljastaks

lõputunnistuse kool, mille õpilaste nimekirjas ta ei ole. Nagu vastustaja 23.09.2025

vastuses kohtunõudele selgitas, on kaebajal võimalik lõputunnistuse saamise eeldusena

astuda (eksternina) TTG-sse või ka mõnda teise kooli, mis pakub mittestatsionaarset

õpet täiskasvanutele.

10. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus rahuldamata.

11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108

lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta

andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109

lg 1 alusel samuti tema endi kanda.

12. Otsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime ning andmed Tallinna

Täiskasvanute Gümnaasiumis õppimise aja kohta tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)