2-25-19336/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.03.2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-19336

Tsiviilasi

Menetlusosalised

OÜ Aktiva Finance Group hagi A. T. vastu võla nõudes

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479),

esindaja Sigrid Rahkema

Kostja A. T. (isikukood XXX, elukoht teadmata)

Hagihind

56 253,95 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. T.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus summas 37 200

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 9036,04 eurot.

3. Välja mõista A. T.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis põhinõudelt (15 000 eurot)

määras 8,9% aastas alates 14.11.2025 ja viivis põhinõudelt (22 200 eurot) VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates 14.11.2025 kuni põhinõuete täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group hagi A. T. vastu intressi 1849,56 euro,

haldustasu 17,60 euro, lepingutasu 300 euro, sissenõudmiskulude 100 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 2663,95 euro ja edasiulatuva viivise määras 16,9%

aastas väljamõistmiseks.

5. Määrata kindlaks OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud summas 1840 eurot

(riigilõiv 1540 eurot ja õigusabikulud 300 eurot). Ülejäänud osas jätta menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus rahuldamata kulude põhjendamatuse tõttu. A. T.l

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Jätta OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud 90% ulatuses A. T. kanda ja 10%

ulatuses OÜ Aktiva Finance Group kanda.

7. Välja mõista A. T.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhjendatud ja vajalik

menetluskulu summas 1656 eurot.

8. Välja mõista A. T.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

9. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja

hagiavaldusele ei vastanud.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus

tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel

kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p

18, C-495/19 p 17). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on krediidiandja kontrollinud kostja

maksevõimet avalikest andmebaasidest ning kostja esitatud andmete ja kostja pangakonto väljavõtte

alusel. Kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu, et kostjal oleks püsiv sissetulek ning, et kostja oleks

olnud võimeline laenu teenindama. Vastupidi, kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostjal

puudus perioodil 01.09.2022 – 15.03.2023 püsiv sissetulek ning kostja ei olnud seega

maksevõimeliseks isikuks. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija

krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub

vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse ning viivise põhivõlgnevuselt 15 000

eurolt määras 8,9% aastas ning põhivõlgnevuselt 22 200 eurolt seadusjärgses määras. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas

1540 eurot ja õigusabikulud summas 696 eurot, arvestusega 4 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus

leiab, et riigilõivukulu summas 1540 eurot on põhjendatud. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218

lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023

otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud

tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest

kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt

19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 169 eurot ilma

käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja

olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud

tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist

ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et

menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt põhjendatud ja hageja

esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud

tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 300 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi × 100

eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1840 eurot, millest 1540 eurot on riigilõiv

ja 300 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise

protsendile.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

10. /allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik