2-24-4062/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-24-4062

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märts 2026, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Kohtuasi

U.L ja U.P hagi V.P vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. mai 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

V.P apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

U.L osas 3062,97 eurot ja U.P osas 1167,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I U.L (isikukood XXX)

Hageja II U.P (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja O.O

Hagejate lepinguline esindaja advokaat Helen-

Lumelille Tomberg

Kostja: V.P (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja Helen Reinvart

Menetluse liik

Avalik kohtuistung 10. veebruaril 2026

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 9. mai 2025 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. U.L (hageja I) ja U.P (hageja II) esitasid 12.03.2024 Harju Maakohtule hagi V.P (kostja)

vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad on sündinud O.O ja kostja abielust. Vanemate

abielu lahutati 2012.a aprillis ja kuna O.O elas ja töötas sel ajal Soome Vabariigis, jäid

lapsed elama kostjaga. Harju Maakohtu 21.06.2012 määrusega tsiviilasjas 2-12-19117

kinnitati vanemate kompromiss ja määrati kindlaks isa ja laste suhtluskord. Tallinna

Ringkonnakohtu 30.04.2014 otsusega tsiviilasjas 2-13-5634 mõisteti O.O-lt hageja I

kasuks välja igakuine elatis summas 210 eurot ja hageja II kasuks summas 200 eurot ning

ühekordne tagasiulatuv elatis hagejate peale kokku summas 620 eurot. Ajast, mil elatise

seadusjärgne alammäär hakkas ületama väljamõistetud elatist, tasus O.O hagejatele elatist

seadusjärgses alammääras. Kuni 2024.a jaanuarini (kaasa arvatud) on O.O tasunud

hagejatele elatist kummalegi 292 eurot kuus.

2. Hagejate isa ei tööta enam Soomes. Lapsed kolisid 21.01.2024 elama isa juurde ning

hagejate isa annab ülalpidamist lastele vahetult. Kostja keeldub elatise maksmisest. Ehkki

laste isa esitas Sotsiaalkindlustusametile avalduse lapsetoetuste isa nimele

vormistamiseks, keeldus kostja selleks oma nõusolekut andmast.

3. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista igakuise elatise PKS § 101 lg 1 järgi

arvutatud summas, arvestades, et lastetoetus laekub kostjale. Samuti palusid hagejad välja

mõista tagasiulatuva elatise perioodi 22.01.2024 - 11.03.2024 eest, hagejale I summas

570,87 eurot ja hagejale II summas 485,25 eurot.

4. 15.10.2024 täpsustas hageja II oma nõuet, kuna hageja II otsustas 12.07.2024 ema

juurde jääda. Seetõttu on hageja II nõue kostja vastu perioodi 21.01.2024 - 31.03.2024

eest 289,28 eurot kuus ja alates 01.04.2024 - 11.07.2024 367,72 eurot kuus. Kokku on

hageja II nõue kostja vastu 1914,85 eurot.

Vastus hagile

5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on andnud hagejatele ülalpidamist. Harju Maakohtu

21.06.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-19117 on kinnitatud suhtluskord, mille

kohaselt elavad hagejad ema juures ja käivad üle nädala nädalavahetustel isa juures. Ühel

nädalal alates neljapäevast pühapäevani ja teisel reedest pühapäevani. Puudub vaidlus, et

kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorda ei ole muudetud. Eeltoodu tähendab, et

kostja on sõltumata hagejate faktilisest viibimiskohast kohustatud tagama kõik tsiviilasjas

nr 2-12-19117 kehtiva kohtumääruse täitmise tagamiseks vajalikud tingimused, sealhulgas

hagejatele vajaliku eluruumi koos selleks vajalikuga ning eluks vajaliku toiduvaru kodus,

sõltumata sellest, kas lapsed seda lõpuks tarbivad või mitte. Samuti on kostja kandnud

hagejate muid kulusid, s.h sidekulusid, vaba aja veetmise ja huvitegevusega seotud

kulusid, riiete ja jalanõude kulusid ning koolikohustuse täitmisega seotud kulusid.

6. Kui kohus leiab, et elatise rahuldamise nõude eeldused on täidetud, siis taotleb kostja

kohtult PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatise vähendamist PKS § 102 lg 2 järgi.

Hagejate tegelikud vajadused on PKS § 101 sätestatud ulatuses elatisest väiksemad.

Samuti osutuks kostja teised alaealised lapsed hagejate poolt nõutud määras elatise

väljamõistmise korral varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. Kostjal ei ole võimalik

maksta kõigile oma lastele võrdväärselt miinimumelatist oma töötasust. Ajavahemiku

01.01.2024 -01.04.2024 eest on kostja saanud töötasu kokku summas 4704,88 eurot, mis

teeb keskmiseks töötasuks 1568,29 eurot (4704,88/3) kuus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas 09.05.2025 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt elatise

hageja I kasuks perioodi eest 12.03.2024 kuni 30.09.2024 kokku 2172,15 eurot, alates

01.10.2024 kuni 31.03.2025 summas 367,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ning pool lapsetoetust 40 eurot) ning

alates 01.04.2025 kuni 30.04.2025 summas 381,74 eurot (baassumma 282,31 eurot,

millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ning pool lapsetoetust 40

eurot). Alates 01.05.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o 04.04.2026) mõistis

kohus kostjalt hageja I kasuks välja 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot). Maakohus märkis, et elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust. Samuti määras kohus, et elatise summad tuleb kanda

hageja pangakontole. Jooksev elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu esimeseks kuupäevaks.

Maakohus mõistis kostjalt välja elatise hageja II kasuks perioodi eest 12.03.2024 kuni

11.07.2024 kokku 1167,65 eurot, mis tuleb kanda hageja II pangakontole. Hagejate

tagasiulatuva elatise nõude jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jäid poolte endi

kanda.

8. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga I käesoleval ajal igapäevaselt koos ning samuti

tuvastas kohus, et kostja ei elanud hagejaga II perioodil 22.01.2024 kuni 11.07.2024

igapäevaselt koos. Kostja on menetluses väitnud, et on oma ülalpidamiskohustust

täitnud vahetult ning esitanud selle kohta ka erinevaid arveid ja maksekorraldusi. Kohus

märkis, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse

heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude

planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei

anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Seega saab kohus elatise suuruse

määramisel arvestada üksnes vajalike ja põhjendatud kuludega, mille ka teine lapsevanem

on heaks kiitnud, s.h hagejate telefoniteenuste kuludega. Asjakohased võivad olla ka

kulud seoses hagejate kooliga. Kohus ei arvesta aga ülalpidamiskohustuse täitmisena

Spotify, Youtube ja Netflix eest tasumise kulusid. Tegemist on mugavusteenustega, mitte

hädavajaliku igakuise kuluga. Samuti ei saa kohus arvestada ülalpidamiskohustuse

täitmise tõenditena tšekke ja maksekorraldusi, mis puudutavad erinevate toodete, riiete ja

söögi maksumust. Esiteks on osad kulud tehtud enne 22.01.2024 ning ei ole seega

asjakohased. Teiseks tõendavad maksekorraldused üksnes teatud kulude tegemist teatud

hinnaga, kuid ei tõenda, et tegemist oleks igakuiste hädavajalikke kuludega, mis on tehtud

seoses hagejatega. Samuti ei arvesta kohus erinevate ülekannetega hagejatele endale, kuna

tegemist on taskurahaga, mitte ülalpidamiskohustuse täitmisega. Ülalpidamiskohustuse

täitmisena ei saa kohus arvestada ka kostja poolt esitatud tõenditega, mis puudutavad

kostja enda elukoha eluasemekulusid (s.h kommunaalkulud, elekter, TV jms). Võimalikud

kostja eluasemekulud, söögikulud, hügieenikulud jms on ülalpidamiskohustusena

käsitletavad juhul, kui hagejad viibivad kostja juures keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva

kuus ning sel juhul on võimalik kohtul vähendada elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6).

9. Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses. Riigikohus on

varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele

elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust

tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks vähemalt

seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. Vaidlus puudub, et hagiavalduse

esitamise ajal sai hagejate eest lapsetoetust kostja. Alates 01.05.2025 on hageja I osas

lastetoetuse maksmine kostjale lõpetatud (dtl 409). Kohus saab nimetatuga elatise suuruse

määramisel ka arvestada.

10. Harju Maakohtu 21.06.2012 määrusega tsiviilasjas 2-12-19117 on määratud kindlaks

hagejate ja nende isa suhtluskord, mille kohaselt elavad hagejad ema juures ja käivad üle

nädala nädalavahetustel isa juures ühel nädalal alates neljapäevast pühapäevani ja teisel

reedest pühapäevani (dtl 76-79). Samas on tõendamist leidnud, et hageja I on kolinud isa

juurde 22.01.2024 ning ka hageja II on elanud perioodil 22.01.2024 kuni 11.07.2024 isa

juures. Suhtluskorras märgitud olukord on seega muutunud oluliselt ning vanemad on

laste soove aktsepteerinud. Kuna puuduvad tõendid, et hagejad oleksid viibinud kostja

juures vähemalt keskmiselt 7 ööpäeva kuus, siis puudub alus elatise vähendamiseks PKS

101 lg 6 alusel.

11. Kostja on välja toonud, et tal on lisaks hagejatele veel ülalpeetavaid - XX.XX.XXXX

sündinud poeg G (dtl 152) ja XX.XX.XXXX sündinud tütar Q (dtl 153), kes hagejate

kasuks miinimumelatise väljamõistmisel jääksid vähem kindlustatuks, kuna kostjal ei ole

võimalik maksta kõigile oma lastele võrdväärselt miinimumelatist oma töötasust. Kohus

luges tõendatuks, et ajavahemiku 01.01.2024 -01.04.2024 eest on kostja saanud töötasu

kokku summas 4704,88 eurot, mis teeb keskmiseks töötasuks 1568,29 eurot (4704,88/3)

kuus (dtl 155). Kostja ei ole menetluses esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis

annaksid aluse arvata, et kostja ja tema teiste laste ülalpidamine hagejatele elatise

väljamõistmisel miinimumsuuruses kahjustuks. Kohus märkis täiendavalt, et vanemal on

kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.

12. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagejate nõue elatise saamiseks miinimummääras

alates hagiavalduse esitamisest on iseenesest põhjendatud. Samas tuleb kohtul arvestada

teatud kostja poolt tehtud kuludega kuni 30.09.2024. Kohus ei arvesta lõplikes

seisukohtades lisatud tõenditega, kuna need on esitatud hilinemisega ning lisaks ei ole

suurem osa neist ka ülalpidamiskohustusena arvestatavad (dtl 370-390).

13. Kohus luges tõendatuks, et kostja tasus hageja I sidekulud perioodil 12.03.2024-2024.a

august summas 66,19 eurot ja hageja II sidekulud perioodil 12.03.2024-11.07.2024

summas 57,51 eurot. Nimetatut saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning maha

arvestada elatise suurusest. Samuti saab eelnimetatud perioodil ülalpidamiskohustuse

täitmiseks lugeda järgmisi kostja poolt tehtud kulutusi: hageja I kooli lõpureisi kulu

summas 179,85 eurot (dtl 125) ning lõpetamise fotograaf summas 7,70 eurot (dtl 237) ja

hagejaga II seotud loengu kulu summas 10 eurot (dtl 127). Muude kulude kandmine

ülalpidamiskohustuse täitmisena ei ole tõendatud ega põhjendatud.

14. Seega on põhjendatud kostjalt hageja I kasuks välja mõista elatis perioodi eest 12.03.2024

kuni 30.09.2024 kokku 2172,15 eurot (2425,89 – 66,19 – 179,85 - 7,70) ja edasi elatis

miinimummääras ja hageja II kasuks perioodi eest 12.03.2024 kuni 11.07.2024 kokku

1167,65 eurot (1235,22-57,51-10).

15. Tagasiulatuva elatise, perioodi 22.01.2024 - 11.03.2024 eest, väljamõistmist pidas

maakohus põhjendamatuks.

Apellatsioonkaebus

16. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada

osas, milles hagi rahuldati ja uue otsusega jätta hagi täielikult rahuldamata või

alternatiivselt saata asi maakohtule uueks arutamiseks.

17. Kostja on hagejatele alates hagi esitamisest 12.03.2024 kuni 12.07.2024, mil kujunes

lõplikult välja olukord, kus hageja II elab ema juures ja hageja I isa juures, ülalpidamist

andnud, kandes hagejate vajaduste rahuldamisega seotud kulusid ning andes vahetult

ülalpidamist lähtudes Harju Maakohtu 21.06.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-19117

kinnitatud suhtluskorrast. Kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorra järgi on hagejate

peamine elukoht ema elukoht, mis tähendab, et kostja on, sõltumata hagejate faktilisest

viibimiskohast, kohustatud tagama kõik kehtiva kohtumääruse täitmise tagamiseks

vajalikud tingimused, et hagejatel oleks igal ajal tagatud eluruum koos selleks vajalikuga

(elekter, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu jmt) ja toiduvarud kodus, sõltumata sellest, kas

hagejad seda lõpuks tarbivad või mitte. Seega tuli kostjal teha hagejate igapäevaste

vajaduste rahuldamiseks kulutusi ka ajal, mil lapsed olid isa juures. Asjaolu, et hagejad

käisid peale kooli, õhtuti, nädalavahetustel ja koolivaheaegadel ema juures, ei ole hagejad

ümber lükanud.

18. Puudub vaidlus, et alates 12.07.2024 elab hageja II kostja juures, kes katab üksinda terves

ulatuses hageja II vajadused, kuna isa hageja II ülalpidamiskohustust ei täida, ning hageja

I elab isa juures, kes katab hageja I vajadused valdavas osas. Olukorras, kus kumbki

vanem peab vahetult ülal ühte last ja kannab tema põhivajadustega seotud kulud ning

teisele lapsele elatist ei maksa, ei ole alust elatise väljamõistmiseks.

19. Maakohus jättis tuvastamata hagejate tegelikud vajadused ja välja selgitamata, millises

ulatuses kumbki vanematest on hagejatele ülalpidamist andnud nii enne hagi esitamist kui

menetluse kestel. Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veetsid

hagejad ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastata, kui suured on tegelikult laste

vajadused ja kummagi vanema kulud laste vajaduste rahuldamiseks.

20. Kostja on tõendanud, et ta on kohtumenetluse kestel teinud kulutusi hagejate vajaduste

rahuldamiseks. Kostja on selgitanud, et olenemata hagejate isa juurde kolimisest, on

kostjal tulnud teha kulusid hagejate sidekulule, arengu- ja huvitegevusele, hügieenile,

toidule, kooli kohustuse täitmisele, riietele, jalanõudele ja muudele kuludele. Kohus on

otsuse tegemisel ignoreerinud kostja tehtud ülalpidamiskulutusi. Kuni otsuse jõustumiseni

ei ole kostja jaoks siduvat elatise maksmise korda ning seetõttu on kostja vaba valima, mis

viisil ta lastele ülalpidamist annab.

21. Maakohus on vastuoluliselt jätnud arvestamata hagejate arveldusarvetele tehtud

ülekanded, võttes arvesse, et resolutsioonis on maakohus ise märkinud, et elatis tuleb

maksta laste arveldusarvele.

22. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust kui leidis, et pole alust elatist

vähendada proportsionaalselt kostjaga koos veedetava ajaga. Hagejad viibisid kostja

juures mitte ainult üle nädala nädalavahetustel, vaid ka koolivaheaegadel ja nädala sees.

Isegi kui PKS § 101 lg 6 eeldused ei ole täidetud, ei välista selline praktikas

väljakujunenud elukorraldus võimalust, et kohustatud vanema juures viibimise aeg on

mõjuv põhjus elatise vähendamiseks.

23. Maakohus jättis välja selgitamata vanemate majanduslikud võimalused. Olukorras, kus

kohus leidis, et kostja töötasu on 1568 eurot kuus ning kostja on tõendanud, et tal on nelja

alaealise lapse ülalpidamiskohustus, siis ei jagu kostja sissetulekust kõigile lastele

miinimumelatise maksmiseks.

Vastus apellatsioonkaebusele

24. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, milles hagi rahuldati. Osas,

milles hagi jäi rahuldamata, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Ringkonnakohus

kontrollib maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1). Kolleegium leiab,

et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657

lg 1 p 1).

26. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus põhjendatult laste faktilisest elukorraldusest,

mitte tsiviilasjas nr 2-12-19117 kinnitatud suhtluskorrast. Riigikohus on 29.10.2025

otsuses tsiviilasjas 2-21-16454 (p 16) selgitanud, et kui lapse ja vanema suhtluskorda

reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava

vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud

ulatuses (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691/35, p 13.1; 31.03.2025, 2-17-6713/196, p 29;

12.05.2021, 2-18-6491/96, p 14.1). Kui aga tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või

kokkuleppes toodule, on sellele mittevastavusele tugineda soovival vanemal võimalik

asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata (RKTKo 13.06.2025, 2-23-

8691/35, p 13.1). Maakohus tuvastas, et hageja I on alates 22.01.2024 elanud isa juures

ning hageja II elas isa juures perioodil 22.01.2024-11.07.2024. Kuna on tõendatud, et

laste tegelik elukorraldus ei vastanud kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorrale, siis

lähtus maakohus käesoleval juhul põhjendatult tegelikust elukorraldusest.

27. Kostja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et maakohus jättis kindlaks tegemata laste

vajadused. Ringkonnakohus märgib, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kuna

hagejad nõudsid elatist PKS § 101 järgi arvutatud summas, siis ei pidanud hagejad oma

igakuiseid vajadusi tõendama. Kostja ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid, mille pinnalt

saaks asuda seisukohale, et hagejate vajadused on väiksemad, s.t sellised, mis annaksid

aluse mõista välja elatise alla PKS § 101 järgi arvutatud summa.

28. Kostja on seisukohal, et ta on oma ülalpidamiskohustuse täitnud, kuna ta tagas hagejatele

vajalikud elamistingimused ja toidu ka enda juures ning lisaks on kostja kandnud hagejate

muid vajalikke kulutusi. Ringkonnakohus selgitab, et lahuselava vanema poolt tehtavaid

tavapäraseid kulutusi eluasemele, toidule, hügieenile ja muid sarnaseid tavapäraseid

kulutusi arvestatakse elatise väljamõistmisel siis, kui laps viibib lahuselava vanema

juures vähemalt seitse ööpäeva kuus. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib

kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava

ajaga. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et hagejad on viibinud kostjaga vähemalt seitse

ööpäeva kuus.

29. Seoses kostja poolt muude erinevate kaupade ja teenuste eest tasumisega, märgib

ringkonnakohus, et ebaõige on kostja seisukoht, et ta on vaba valima, kuidas ülalpidamist

anda. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks

anda ülalpidamist muul viisil. Käesoleval juhul on hagejad hagis taotlenud elatise rahas

väljamõistmist ja märkinud ka arvelduskonto numbri, millele see tasuda. Kolleegium

nõustub maakohtu põhjendustega, et ülalpidamise andmine rahas igakuiselt ettemakstult

võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud

summaga kulude planeerimisel. Kui lapsest lahuselav vanem soovib osta lapsele asju või

tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või

saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega, mis puudutavad kostja poolt erinevate teenuste ja kaupade eest tasutud

summade väljamõistetavast elatisest maha arvamata jätmisega. Lisaks väljuvad kostja

poolt tehtud osad kulud vaidlusalusest ajavahemikust, st need on tehtud enne 12.03.2024

ja hageja II osas pärast 11.07.2024. Hageja I osas on kostja apellatsioonkaebuses ka ise

nõustunud, et hageja I on valdavas osas isa ülalpidamisel.

30. Kostja leiab, et maakohus on vastuoluliselt jätnud arvestamata kostja poolt hagejate

arvelduskontole tehtud ülekanded, võttes arvesse, et otsuse resolutsioonis on maakohus

kohustanud kostjat tasuma elatise hagejate arvelduskontole. Ringkonnakohus märgib, et

üksnes asjaolust, et kostja on teinud hagejate arvelduskontodele makseid, ei saa järeldada,

et tegemist on elatise maksmise kohustuse kohase täitmisega. Hagejad on hagis märkinud

konkreetsed arvelduskontod, millele elatist tasuda. Tegemist on hagejate isa poolt avatud

hagejate arvelduskontodega. Kostja ei ole teinud ülekandeid nimetatud arvelduskontodele,

vaid muule kontole. Maakohus ei ole lõppjärelduses eksinud, kui on jätnud need

arvestamata.

31. Kostja märgib apellatsioonkaebuses, et alates 12.07.2024 elab hageja II kostja juures, kes

katab üksinda terves ulatuses hageja II vajadused, kuna isa hageja II ülalpidamiskohustust

ei täida, ning hageja I elab isa juures, kes katab hageja I vajadused valdavas osas. Kostja

leiab, et olukorras, kus kumbki vanem peab vahetult ülal ühte last ja kannab tema

põhivajadustega seotud kulud ning teisele lapsele elatist ei maksa, ei ole alust elatise

väljamõistmiseks.

Ringkonnakohus selgitab, et seadusest ei tulene võimalust jätta kostja kirjeldatud

olukorras elatis välja mõistmata. Kummalgi lapsel on iseseisev nõudeõigus selle vanema

suhtes, kes ülalpidamiskohustust ei täida (PKS § 97 p 1).

Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2014 otsusega tsiviilasjas 2-13-5634 mõisteti O.O-lt

hageja I kasuks välja elatis 210 eurot kuus ja hageja II kasuks 200 eurot kuus. Tsiviilasjas

esitatud arvelduskonto väljavõtte kohaselt on RV Õigusbüroo OÜ teinud O.O eest alates

2020.a aprillist kuni 2023.a lõpuni elatise makseid kummalegi lapsele 292 eurot kuus.

Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohtu 06.01.2026 otsusega tsiviilasjas 2-

24-3508 muudetud tsiviilasjas 2-13-5634 ringkonnakohtu otsusega välja mõistetud elatisi

järgmiselt: vähendada alates 01.03.2024.a hagejale I väljamõistetud elatist 0 euroni kuus,

kuivõrd O.O annab hagejale I ülalpidamist vahetult; vähendada perioodil 01.03.2024.a

kuni 11.07.2024.a hagejale II väljamõistetud elatist 0 euroni kuus. Alates 12.07.2024.a

kuni hageja II täisealiseks saamiseni tasub O.O hagejale II elatist Tallinna

Ringkonnakohtu 30.04.2014.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-13-5634 alusel.

Kolleegium osundab, et juhul kui O.O enam ei täida kohtuotsust hagejale II

väljamõistetud elatise osas, siis on hagejal II õigus pöörduda kohtutäituri poole, kuid see

ei anna alust jätta käesolevas asjas esitatud elatisenõuded rahuldamata.

32. Vaidlus puudub, et lisaks hagejatele on nii hagejate isal veel kaks alaealist last ning ka

hagejate emal veel kaks alaealist last. Kostja palub elatise suurust vähendada, kuna tema

sissetulekust ei jätku kõigi tema laste ühetaoliseks ülalpidamiseks. Samuti annab kostja

arvates elatise vähendamiseks alust hagejate viibitud aeg kostja juures. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole kostja esile toonud PKS § 102 lg 2 sätestatud asjaolusid elatise

vähendamiseks. Esmalt ei ole kostja välja toonud, kui suures osas osaleb kostja kahe

noorema lapse vajaduste katmisel. Teiseks ei iseloomusta vanema varalist olukorda üksnes

igakuine sissetulek. Piisava sissetuleku puudumisel peab vanem andma ülalpidamist muu

vara arvel. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub muu vara, mille arvelt ülalpidamist

anda. Ka hagejate viibitud aeg kostja juures ei anna käesoleval juhul alust elatise

vähendamiseks PKS § 102 lg 2 järgi.

33. Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

34. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud

ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)