2-25-22149/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Külli Pilv

Tsiviilasja number

2-25-22149

Määruse tegemise aeg ja koht

05. märts 2026, Pärnu

Tsiviilasi

A. hagi B. vastu laenuvõlgnevuse 8248,34 eurot, intressi

657,98 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot,

sissenõudekulude ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8927,07 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. (registrikood XXX), lepinguline esindaja: C.

(e-post: XXX);

Kostja: B. (isikukood

XXX, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada A. ja B. vahel sõlmitud, hageja lepingulise esindaja poolt 04. märtsil 2026 ja kostja

poolt 05. märtsil 2026 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromissleping:

1. Kostja tasub Hagejale 20.02.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevate kohustuste

katteks kokku 9277,07 eurot vastavalt punktis 1.1. ja 1.2. sätestatud kokkuleppele alljärgnevalt:

1.1.

Kostja tasub punktis 1 nimetatud kohustuse maksegraafiku alusel, tasudes alates 2026. a

märtsist kuni 2026. a augustini iga kuu 10. kuupäevaks hagejale 60,00 eurot;

1.2.

10.09.2026. a on kostja kohustatud tasuma hagejale võla jäägi ühekordse maksena.

2. Juhul, kui kostja täidab käesolevas kompromissis sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on

võimalik enne punktis 1.2 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada hagejale avaldus võla jäägi

tasumiseks täiendava tähtaja jooksul.

3. Hagiavalduse esitamisel tasus Hageja riigilõivu 700,00 eurot, millest 350,00 eurot taotleb Hageja

TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi. Ülejäänud menetluskulud, sealhulgas pool

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 350,00 eurot, tasub kostja hagejale. Nimetatud

kulud on arvestatud punktis 1 välja toodud võlgnevuses.

4. Pooled on leppinud kokku p-s 1 võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel, vastavalt

maksegraafikule tasub Kostja võlgnevuse Hageja arveldusarvele XXX märkides selgituseks „2-25-

22149, B. võlgnevus“.

5. Kui Kostja ei tasu p-des 1.1 ja 1.2. nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku

või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 25 (kakskümmend viis) päeva, on Hagejal õigus nõuda

kogu võlgnevuse kohest tasumist Kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks

kohtutäituri poole.

2-25-22149

6. Kui Kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele, ei oma pooled lepingu osas

üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone.

7. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud

kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud Pool tasuma kõik

sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.

8. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva

kompromissi sõlmimisega loobuvad Pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel

uued õigused.

9. Pooled kinnitavad, et käesolev Kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud

asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu Poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele.

10. Pooled kinnitavad, et Kompromissist tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus

tasakaalus, arusaadavad ning Kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele.

11. Pooled kinnitavad, et nad on Kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil

on kõik õigused (sh esindusõigus) Kompromissi sõlmimiseks Kompromissis toodud tingimustel.

12. Juhul, kui käesoleva Kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega

vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega

kohaldatavust

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-22149.

III. Menetluskulud on jaotatud poolte kokkuleppega. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud

jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Kohus täiendavalt menetluskulude suurust

kindlaks ei määra.

IV. Tagastada A.-le hagi esitamisel 17.12.2025 Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud

riigilõivust (700 eurot) pool, s.o 350 eurot, mis kanda A. arvelduskontole nr XXX, selgitusega

„Tsiviilasi nr 2-25-22149, B. riigilõivu osaline tagastamine.“

V. Vastavalt poolte kompromisslepingus sisalduvale konfidentsiaalsuse klauslile tuleb jõustunud

kohtumääruses enne selle arvutivõrgus avalikustamist asendada poolte ja nende esindajate

nimed initsiaalide või tähemärkidega ning eemaldada poolte registri- ja isikukoodid, sünniajad,

e-posti ja asukoha aadressid.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel saab määruse peale edasi kaevata 1 päeva jooksul

kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. 18. detsembril 2025 esitatud hagi B. vastu poolte vahel 20.

veebruaril 2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tuleneva laenuvõlgnevuse 8248,34 eurot,

intressi 657,98 eurot, lepingu haldustasu 10,75 eurot ja sissenõudekulu 10 eurot, kokku 8927,07 euro

väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kostja jättis maksmata 16.06.2025 – 15.09.2025 tasumisele

kuulunud osamaksed, mistõttu hageja ütles lepingu üles alates 25.09.2025.

2. Kohus 22. jaanuaril 2026 võttis hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja vastamiseks. Kostja esitas

19. veebruaril 2026 tähtaegselt hagile vastuse, milles tunnistab võlga, kuid majandusliku seisundi tõttu

soovib kompromissi võla tasumiseks osamaksetega. Kostja selgitas, et on valmis kohustust täitma

vastavalt oma tegelikule maksevõimele ja hetkel on reaalselt suuteline järjepidevalt tasuma ligikaudu

80 eurot kuus.

3. 05. märtsil 2026 saabus kohtule poolte vahel elektrooniliselt sõlmitud, hageja volitatud esindaja

poolt 04. märtsil 2026 ja kostja poolt 05. märtsil 2026 digitaalselt allkirjastatud kompromissleping.

Lk 2 / 4

2-25-22149

Kompromisslepingus on pooled leppinud kokku kostja poolt hagejale lepingust tuleneva võlgnevuse ja

menetluskulude katteks hüvitatava summa suuruse, selle osamaksetena tasumise korra ja tähtajad.

Osamaksete kokkulepitud korras tasumata jätmise puhuks on ette nähtud hageja õigus pöörduda kogu

kompromissi summa jäägi sissenõudmiseks kohtutäituri poole ning nõuda kostjalt lisaks viivise

tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest,

paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

4. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust. Krediidikulukuse määr 25,69% lepingu 17.02.2023

sõlmimise ajal (võttes aluseks laenusumma 9000 eurot, laenulepingu kestuse 120 kuud, intressimäära

21,90% aastas, igakuise haldustasu 2,50 eurot, ühekordse lepingutasu 135 eurot ning eelduse, et kogu

laenusumma võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus) ei ületanud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse kolmekordset määra (vastavalt 15,31% x 3 = 45,93%).

5. Hageja on hagiavalduses kirjeldanud ja lisatud tõenditega põhistanud, et on kostjale laenu andmisel

olnud vastutustundlik. Hageja on kogunud kostja majandusliku olukorra, sissetulekute ja kohustuste

kindlakstegemiseks andmeid andmebaasidest, küsinud täiendavalt kostjalt pangakonto väljavõtted.

Pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel tegi hageja enne laenu andmist kindlaks, et kostja viimase

kolme kuu regulaarseks keskmiseks sissetulekuks oli 2389 eurot kuus (palgatulu kolme kuu keskmine

summa 1272,45 eurot netos; peretoetuse kolme kuu keskmine 1165 eurot). Maksu- ja Tolliameti

andmetel oli võlgniku kehtiv töösuhe tööandjaga alates 03.08.2020, st kestnud üle 2,5 aasta, mille

põhjal hageja järeldas, et kostjal oli stabiilne sissetulek. Konto väljavõtte analüüsist selgus, et kostjal

on igakuiseid krediidikohustusi summas 335 eurot ja lisaks neile hagejalt võetava laenuga

refinantseerimisele kuuluvaid püsivaid finantskohustusi 459 eurot, mida refinantseerimise tõttu

krediidivõimelisuse hindamisel otseselt arvesse ei võetud. Hageja pakkus kostjale laenu igakuise

maksega 189,23 eurot kuus. Krediidikohustuste refinantseerimisega vähenes igakuiste kohustuse

suurus 269,77 euro (459,00- 189,23) võrra ja oli kokku 335+190= 525 eurot kuus.

Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust summas 2300 eurot kuus, moodustas kliendi

igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim

tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 22,79%. Kostjale koos ülalpeetavatega jäi

igakuiste elamiskuludena kasutusse 77,21% sissetulekutest ehk 1775,77 eurot. Hageja hinnangul oli

kostja krediidivõimeline.

6. Eeltoodu alusel kohus leiab, et laenuleping oli kehtiv ja hagejal on õigus kostjalt nõuda

kompromisslepingus märgitud summade tasumist.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused.

8. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Menetluse

lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav

kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav.

9. Kohus selgitab, et kohtumääruse resolutsiooniga kohus kinnitab kokkuleppe tingimused, mis

puudutavad võlgnevuse suurust ja tasumist ning sellega seotud poolte kokkuleppeid ja kinnitusi

(punktid 1-12). Kohtulikku kinnitamist ega kostja nõusolekut ei vaja hageja taotlus riigilõivu

tagastamiseks, kohus jätab määruse resolutsioonist välja kompromissi punkti 3 keskmine lause

riigilõivu tagastamise taotlusega. Samuti ei vaja määrusega kinnitamist poolte kokkulepe

edasikaebetähtaja lühendamise kohta ja kinnitused kokkuleppe määrusega kinnitamise ja menetluse

lõpetamise tagajärgedest teadmise kohta.

Lk 3 / 4

2-25-22149

10. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi

kokku teisiti. Selles asjas on pooled kokku leppinud ka kostja poolt hagejale menetluskulude osaliselt

hüvitamise. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad iga kulu kandnud poole enda kanda.

Kohus täiendavalt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

11. TsMS § 661 lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise tähtaega

lühendada. Seega saab selles asjas kompromissi määruse peale määruskaebust esitada lühendatud

tähtaja, 1 päeva, jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest.

12. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist tema pangakontole. Kohtute

infosüsteemi andmetel tasus hageja hagivalduse esitamise eest 17. detsembril 2025 riigilõivu 700

eurot.

TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled on

sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab asja viimati menetlenud kohus riigilõivu tasunud

menetlusosalise avalduse alusel ja tema näidatud kontole (TsMS § 150 lg 4). Kohus tagastab hagejale

350 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik

Lk 4 / 4