2-25-128766/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Kohtujurist

Katalyn Tähismaa

Määruse tegemise aeg ja koht

5. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-128766

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X vastu

võlgnevuse 110 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

110 eurot

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja asjas menetluse

lõpetamine ning riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagist loobumine.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-25-128766 menetlus.

3. Tagastada hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot,

EFTA Legal OÜ arvelduskontole nr EE507700771007682828 (LHV Pank),

märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-128766, riigilõivu osaline tagastamine“,

kasutades viitenumbrit 6480789.

4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud X kanda.

2. Välja mõista Xlt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks riigilõiv summas

82,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 330 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal X tasuda Osaühingule

EUROPARK ESTONIA käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 30.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 130 euro saamiseks. Kostja esitas 05.12.2025 nõudele

vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 23.12.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning

edastas asja menetlemiseks Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 15.01.2026 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse (leppetrahvid) 110

euro saamiseks.

3. Kohus võttis 27.01.2026 määrusega hagi menetlusse.

4. Kostja esitas 05.02.2026 vastuse, milles palus jätta hagi rahuldamata. Vastuse kohaselt ei

olnud kostja parkimislepingu pooleks. Ilma vastutust tunnistamata ning üksnes vaidluse

lõpetamise eesmärgil on kostja valmis tasuma põhivõlgnevuse summas 110 eurot kompromissi

korras. Kostja ei ole nõus tasuma hageja menetluskulusid, esindajatasusid ega muid

kõrvalnõudeid.

5. 19.02.2026 esitas hageja seisukoha kostja vastusele ning leiab, et hageja ja kostja vahel oli

sõlmitud kehtiv parkimisleping. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning

lepingulise esindaja õigusabikulud: 1) hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine,

riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine

2h (120*2); 2) 19.02.2026 kostja vastusega tutvumine ja analüüs 15 minutit (140*0,25) ja 3)

19.02.2026 hageja seisukoha koostamine ja maakohtule esitamine 1 h 45 min (140*1,75).

Kokku 520 eurot. Lepingulise esindaja tasu on 120 eur/h, alates 2026. a veebruarist 140 eur/h.

6. 02.03.2026 esitas kostja vastuse, milles annab teada, et hageja poolt esitatud põhinõue

summas 110 eurot on kostja poolt tasutud 02.03.2026. Kostja leiab, et käesolevas asjas tuleb

menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 162 lg-st 2 ja hea usu põhimõttest. Menetluskulude

maht on ilmselgelt ebaproportsionaalne võrreldes vaidluse esemega (110 eurot). Kostja palub

jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda ning välja mõista hagejalt kostja menetluskulud

summas 290 eurot, mis on kulunud juriidilisele konsultatsioonile antud kaasusele vastamiseks.

7. 04.03.2026 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks, taotluse menetluse lõpetamiseks,

menetluskulude kindlaksmääramiseks ja riigilõivu tagastamiseks. Taotluse esitamisel

(04.03.2026 seisuga) on kostjal hagejale tasumata võlgnevus summas 675 eurot: menetluskulu

20 eurot TsMS § 172 lg 9 ja § 484² alusel, 555 eurot esindajakulu TsMS § 174 lg 1 ja 175

alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Hageja

selgitab, et menetluskulu on välja toodud 19.02.2026 seisukohas, millele on lisandunud 15

minutit käesoleva taotluse koostamise ja esitamisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks tuleb TsMS § 429 lg 1

alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes

tsiviilasja menetluse.

9. Kohus ei näe aluseid hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus peab vajalikuks

seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel.

Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

10. Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud

hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg-st 4 tuleneb, et kui

hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul,

kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. Antud paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja

menetluskulud. Kuna praegusel juhul on hageja hagist loobunud seetõttu, et kostja on pärast

hagi esitamist tema nõude rahuldanud, jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel

kostja kanda.

11. Kohus märgib lisaks järgmist. Kuigi TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse

eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, saaks teatud

asjaolude esinemisel kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus

jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist

loobumise tõttu (vt Riigikohtu 28.09.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14).

Kohtu arvates aga käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine, mis annaksid aluse jätta hageja

menetluskulud tema enda kanda.

12. Seoses kostja poolt väidetevalt kantud menetluskulude (juriidiline konsultatsioon) osas

selgitab kohus, et tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks mingeid menetlustoiminguid

teostanud lepingulise esindaja vahendusel. Samuti ei nähtu, et kostja oleks üldse mingisuguseid

menetluskulusid kandnud. Seega ei saaks kohus neid hagejalt välja mõista isegi juhul kui

menetluskulud oleksid jäänud hageja kanda (vt TsMS § 138 ja § 144).

13. Järgnevalt hindab kohus, millised hageja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista.

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist.

14. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle

kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et

hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt

kantavad õigusabikulud menetluskulud.

15. TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita

menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st

kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole

esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste

esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

16. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot ja

hagiavalduse esitamisel lisaks 35 eurot, kokku 100 eurot, millest taotleb hagimenetluses tasutud

riigilõivu summas 17,50 euro tagastamist. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu summas

82,50 eurot näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt

hüvitada.

17. TsMS § 4842 kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise

suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse üleminekul

hagimenetluseks arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda

lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele ka

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

18. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on hagejale

osutatud õigustoiminguid kokku 4 tunni ja 15 minuti ulatuses, tunnihinnaga 120 eurot (alates

2026. aastast tunnihinnaga 140 eurot, käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude nimekirjale

moodustavad seega hageja kulud õigusabile kokku 555 eurot. Kohus peab hageja esindaja

õigusabiteenuse tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks. Arvestades esindaja eeldatavat

tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise

esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista ajakulu 2,5 tundi ulatuses summas 330 eurot: 1)

hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid

ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine 1h (120*1); 2) 19.02.2026 kostja

vastusega tutvumine ja analüüs 15 minutit (140*0,25); 3) 19.02.2026 hageja seisukoha

koostamine ja maakohtule esitamine 1h (140*1) ja 4) 04.03.2026 loobumise taotluse esitamine

15 minutit (140*0,25).

19. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja riigilõivu

summas 82,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud summas 330

eurot.

20. Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva

määrusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses

viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.

21. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagimenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub

rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust,

kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või

kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või

tema korraldusel muule isikule.

22. Hageja on tasunud hagi esitamisel 15.01.2026 täiendavat riigilõivu 35 eurot. Seega

tagastamisele kuulub pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot. Vastavalt hageja

taotlusele tuleb kanda tagastatav riigilõiv, s.o 17,50 eurot, EFTA Legal OÜ arvelduskontole nr

EE507700771007682828 (LHV Pank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-128766,

riigilõivu osaline tagastamine“, kasutades viitenumbrit 6480789.

23. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)