2-22-142483/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

5. märts 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-142483

Tsiviilasi

SIA Silver Vein hagi Tarmo Zimmeri vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. augusti 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tarmo Zimmeri määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: SIA Silver Vein

(Läti rg-kood

LV44103119855), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kalju Kutsar

Kostja: Tarmo Zimmer (ik XXXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Katarina Talumäe

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Tarmo Zimmeri määruskaebusele lisatud 24. märtsil

2025 Delfis avaldatud artikkel.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 11. augusti 2025 määrus osas, milles maakohus jättis

määramata Tarmo Zimmeri põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks

suuruseks täiendavalt 844,80 eurot, jättis välja mõistmata SIA-lt Silver Vein Tarmo

Zimmeri kasuks menetluskulu täiendavalt 236,54 eurot ning mõistis tasaarvestuse

tulemusena välja Tarmo Zimmerilt SIA Silver Vein kasuks menetluskulu 236,54 eurot.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata Tarmo Zimmeri põhjendatud ja

vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks täiendavalt 844,80 eurot, mõista välja

SIA--lt Silver Vein Tarmo Zimmeri kasuks täiendav menetluskulu 236,54 eurot ning

jätta tasaarvestuse tulemusena Tarmo Zimmerilt SIA Silver Vein kasuks välja

mõistmata 236,54 eurot.

4. Jätta maakohtu määrus ülejäänud osas muutmata.

5. Rahuldada Tarmo Zimmeri määruskaebus osaliselt.

6. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1) Määrata SIA Silver Vein põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks

suuruseks 1775 eurot (käibemaksuta).

2) Välja mõista Tarmo Zimmerilt SIA Silver Vein kasuks menetluskuluna 1353,60

eurot.

3) Määrata Tarmo Zimmeri põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks

suuruseks 4362,80 eurot (käibemaksuga).

4) Välja mõista SIA-lt Silver Vein Tarmo Zimmeri kasuks menetluskuluna 1221,58

eurot.

5) Tasaarvestada käesoleva määruse punktides 2 ja 4 märgitud menetluskulude

nõuded ning tasaarvestuse tulemusel välja mõista Tarmo Zimmerilt SIA Silver

Vein kasuks menetluskuluna 132,02 eurot (1353,60 – 1221,58).

6) Tarmo Zimmer peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist

käesoleva määruse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7) Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus rahuldas 23. detsembri 2024 otsusega SIA Silver Vein (hageja) hagi

osaliselt, mõistis Tarmo Zimmerilt (kostja) hageja kasuks välja 5225 eurot ning jättis

menetluskuludest 72% kostja ja 28% hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis 27. juuni

2025 otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutma ning

apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Kohtud märkisid, et menetluskulude suurus

määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Otsused jõustusid 29. juulil 2025.

2. Hageja nimekirjade järgi olid tema menetluskulud maakohtus 1495 eurot (õigusabikulu

840 eurot (ajakulu 7 t, tunnihind 120 eurot käibemaksuta) ja riigilõiv 655 eurot) ning

ringkonnakohtus 270 eurot (ajakulu 2,25 t, tunnihind 120 eurot käibemaksuta).

3. Kostja nimekirjade järgi olid tema menetluskulud maakohtus 5948,30 eurot (ajakulu 28,5

t, tunnihind 180 eurot 10. jaanuarini 2024 ja 200 eurot alates 20. juunist 2024, lisandub

käibemaks) ning ringkonnakohtus 3279 eurot.

4. Pooled ei esitanud teineteise menetluskulude nimekirjade kohta seisukohti.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Tartu Maakohus määras 11. augusti 2025 määrusega hageja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude rahaliseks suuruseks 1775 eurot käibemaksuta (p 1) ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 1353,60 eurot (p 2). Kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude

rahaliseks suuruseks määras maakohus 3518 eurot käibemaksuga (p 3) ning mõistis hagejalt

kostja kasuks välja 985,04 eurot (p 4). Maakohus tasaarvestas menetluskulude nõuded ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 368,56 eurot (p 5), märkides, et kostja peab hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni (p 6).

Maakohus pidas hageja põhjendatud menetluskuluks maakohtus 1505 eurot ja

ringkonnakohtus 270 eurot ning leidis, et menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjal

hüvitada hagejale maakohtu menetluskuludest 1083,60 eurot, s.o 72%, ja kogu

ringkonnakohtus kantud menetluskulu, kokku seega 1353,60 eurot.

Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust pidas maakohus põhjendatuks osaliselt.

Maakohus ei pidanud kostja lepingulise esindaja tunnitasu asja keerukust arvestades

põhjendatuks ega tsiviilasja tervikpilti arvestades mõistlikuks ning vähendas tunnitasu

mõistliku suuruseni, mis vastaks asja mahule ja keerukusele. Menetlus ei olnud ülemäära

mahukas tõendite ja asjaolude poolest ega kätkenud endas õiguslikult keerulisi või

harvaesinevaid spetsiifilisi küsimusi. Mõistlik tunnitasu on 24. jaanuari 2023 kuni 10. jaanuari

2024 toimingute eest 180 euro asemel 140 eurot ning järgnevate toimingute eest 200 euro

asemel 160 eurot; lisandub käibemaks. Kostja on füüsiline isik ega ole

käibemaksukohustuslane.

Maakohus pidas kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maakohtu menetluses

kokku 20 t. Ajakulu 25. jaanuaril 2023 on 4,5 t asemel põhjendatud 3 t ulatuses. Toimingute

tulemusel valminud dokumendi sisuline osa on kahel lehel, piirdutakse üldise vastuväitega

sisulisi asjaolusid avamata. Hagivastusega seotud ajakulu 30. märtsil ja 3. aprillil 2023 luges

maakohus põhjendatuks kokku 7,25 t asemel 5 t ulatuses, arvestades vastuse mahtu ning

osaliselt menetluslike avalduste esitamist juba varasemas dokumendis. 13. detsembril 2023

istungiks ettevalmistamise ajakulu luges maakohus kokku 1,5 t asemel põhjendatuks 45 min

ulatuses, sest asi ei olnud mahukas. 10. jaanuaril 2024 seisukoha ja vande all ülekuulamise

taotluse koostamise ajakulu luges maakohus põhjendatuks 3,5 t asemel 2,5 t ulatuses,

arvestades dokumentide tavapärast koostamise tempot ja sisulist raskusastet. Dokument

kajastab osaliselt varem käsitletud asjaolusid ja avaldusi, ajakulu ei ole proportsioonis

dokumendi sisulise mahukuse ja keerukusega. 27. augustil 2024 vastuväite ja seisukoha

koostamise ajakulu kokku 5 t, millest 1 t oli rahalise arvestuseta, luges maakohus

põhjendatuks 2 t ulatuses. Dokumendi sisuline osa on kolmel lehel, sisaldades mh seisukohta

hagi muutmise kohta, kuigi teema menetluses ei tõstatunud ja kohus selle kohta seisukohta ei

palunud. Vastus kohtunõudele on sisuliselt vaid poolel leheküljel. Maakohus ei lugenud

põhjendatuks 20. veebruari, 6. märtsi ja 3. aprilli 2023 ning 23. septembri 2024 ajakulu

kirjavahetusele ja telefonivestlustele kokku 1 t (4 × 15 min). Kohtupraktikast tulenevalt ei ole

esindaja ja kliendi omavahelise suhtlemise kulude vastaspoolelt sissenõudmine põhjendatud

(RKTKm 27. november 2019, 2-18-10073/22). Ülejäänud kulu pidas maakohus põhjendatuks.

Maakohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 3518 eurot, millest

tuli hagejal vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada 985,04 eurot, s.o 28%. Kostja

ringkonnakohtus tekkinud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks puudus vajadus.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Kostja vaidlustab 27. augusti 2025 määruskaebuses maakohtu määruse resolutsiooni p-d

3–5, leides, et määrus tuleb vaidlustatud punktide ulatuses tühistada ja teha uus lahend,

millega määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks 5948,30

eurot koos käibemaksuga, mõista hagejalt kostja kasuks välja 1665,52 eurot, tasaarvestada

menetluskulude nõuded ja mõista tasaarvestuse tulemusel hagejalt kostja kasuks välja 311,92

eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

Maakohus vähendas kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku ja sisulise põhjenduseta

40 euro võrra. Tunnihind 180 ja 200 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole ebamõistlikult

kõrge, vaid vastab turutingimustele ja kohtupraktikale. Vandeadvokaadi tunnihind on tema

vastutust ja kvalifikatsiooni arvestades kõrgem kui advokaadil või juristil.

Ka ajakulu vähendamine kokku 8,5 t võrra ei olnud õige. Suhtlus kliendiga võttis aega, sest

esindaja vajas asjatundliku õigusabi osutamiseks detailset ülevaadet asjaoludest. Lisaks

sisulisele osale teeb advokaat tööd ka dokumendi päise, taotluste, asjaolude, põhjenduste,

lisade nimekirja ja menetluslike avaldustega. 30. jaanuari ja 4. aprilli 2023

menetlusdokumentides on ainus samasisuline avaldus dokumendi esitamise viis kahel ja

poolel real. Istungiks valmistumisel kulus aega nii üksikasjade ülevaatamisele, kohtupraktika

kontrollimisele, kõne põhipunktide väljatöötamisele kui ka kliendiga võimaliku kompromissi

täpsustamisele; eelnev menetlus oli kestnud pea aasta, toimikus oli üle 100 lehekülje. 11.

jaanuari 2024 menetlusdokument sisaldas detailset ülevaadet hageja tõele mittevastavatest või

vastuolulistest väidetest, samuti varem esitamata kohtupraktikat, eelmisele seisukohale viidati

vaid ühes punktis. Hoolsalt tegutsev esindaja ei saa spekuleerida, kas kohus peab hageja

tuginemist uutele väidetele hagi muutmiseks ja küsib selle kohta kostja seisukohta; TsMS §

376 lg 1 kohustas kostjat esitama vastuväite juba ennetavalt ja seda kostja 27. augusti 2024

menetlusdokumendis ka tegi. Riigikohtu seisukohta, et advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse

kulusid ei hüvitata, tuleb vaadelda konkreetse tsiviilasja kontekstis. Suhtlus kliendi ja

advokaadi vahel on kohtumenetluse vältimatu osa ja sellega seotud kulud on põhjendatud.

7. Hageja palub jätta maakohtu määruse muutmata ja kostja määruskaebuse rahuldamata.

Hageja nõustub maakohtuga, et vaidlus ei olnud keeruline ega aeganõudev. Kostja esitas

hageja nõudele põhimõtteliselt kaks vastuväidet: a) hageja ei ole kostja kinnistule kaevu

rajanud ja kui see väide osutus põhjendamatuks, siis b) tehtud töö oli ebakvaliteetne.

Asjakohaseid tõendeid ühe või teise väite kinnitamiseks kostja ei esitanud. Kostja esindaja

koostas mahukaid ja ohtrasõnalisi menetlusdokumente, milles kordas samu väiteid. Menetluse

käiku ning menetlusdokumente arvestades on raske uskuda, et kostja esindajal kulus kliendi

huvide kaitseks ca neli korda rohkem aega kui hageja esindajal. Hageja ei pea tasuma

põhjendamatute ja asjakohatute vastuväidete esitamise eest ainuüksi seetõttu, et kostja

otsustas palgata esindaja pealinna advokaadibüroost, kus ajakulu ja tunnitasu on

märkimisväärselt suur. Määruskaebusele lisatud Delfi artikkel, mis väidetavalt peaks

tõendama kvalifitseeritud advokaatide töötunni hinda, ei ole asjakohane. Kostja esindaja

tasumäär ei ole tsiviilasja tervikpilti arvestades mõistlik.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel maakohtu määruse

osaliselt ja teeb tühistatud osas uue määruse. Ringkonnakohus tühistab määruse osas, milles

maakohus jättis määramata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks

suuruseks täiendavalt 844,80 eurot, jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulu

täiendavalt 236,54 eurot ning mõistis tasaarvestuse tulemusel kostjalt hageja kasuks välja

236,54 eurot. Ringkonnakohus määrab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude

rahaliseks suuruseks täiendavalt 844,80 eurot, mõistab hagejalt kostja kasuks välja täiendavalt

236,54 eurot ning jätab tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja mõistmata

236,54 eurot. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis ka kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

10. Asja materjalide juurde tuleb võtta määruskaebusele lisatud 24. märtsil 2025 Delfis

avaldatud artikkel „Ootamatute õigusvaidluste eest kaitseb end vaid kaks protsenti

inimestest“. Riigikohus ei ole välistanud keskmise tunnitasu hindamisel ajakirjanduses

avaldatuga arvestamist (vt nt RKTKm 11. veebruar 2015, 3-2-1-115-14, p 14).

11. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel esimese astme kohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu

määrust ei ole vaidlustatud osas, mis puudutab hageja põhjendatud ja vajalikke

menetluskulusid ning vastavalt menetluskulude jaotusele nende kostjalt väljamõistmist.

Ringkonnakohtus vaieldakse selle üle, kas maakohus vähendas alusetult kostja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalikku ajakulu ja tunnitasu, millest tulenevalt ei pidanud maakohus

kostja menetluskulude suurust 2430,30 euro ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks ning jättis

hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulu 680,48 eurot, mis omakorda mõjutas

tasaarvestuse tulemust.

12. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt

välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja

hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja

liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte

järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt nt RKTKm 21. juuni 2021, 2-17-

13164/62, p 9). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes

juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 5. veebruar 2020, 2-14-14536/153, p

15).

12.1.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus vähendas alusetult tema lepingulise

esindaja tunnitasu 40 euro võrra.

TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud

tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti

esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt RKTKm 29. jaanuar 2024 nr 2-21-9796/80, p

18).

Ringkonnakohus leiab, et tunnihind 24. jaanuari 2023 kuni 10. jaanuari 2024 toimingute eest

180 eurot, millele lisandub käibemaks, ning 20. juuni kuni 6. detsembri 2024 toimingute eest

200 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole ebamõistlikult kõrge, vaid vastab asja ja

toimingute keerukusele ja mahukusele ning esindaja kvalifikatsioonile ega ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Maakohus märkis iseenesest õigesti, et menetlus ei olnud tõendite ja asjaolude poolest

ülemäära mahukas ega kätkenud endas õiguslikult keerulisi või harvaesinevaid spetsiifilisi

küsimusi. Samas ei ületagi kostja esindaja tunnitasu määra, mis vastab sellisel juhul

vandeadvokaadist esindaja sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule. Riigikohus on

pidanud vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks 2022. a 180 eurot, millele lisandub,

käibemaks (RKTKm 30. november 2022, 2-21-13599/26, p 15; 29. jaanuar 2024, 2-21-

9796/80, p 19–20). 2023. a pidas Riigikohus põhjendatuks tunnihinda 190 eurot, millele

lisandub käibemaks (RKTKo 8. november 2023, 2-20-2851/30, p 14). Samas pidas

Riigikohus juba 2021.–2022. a vandeadvokaatide põhjendatud tunnihinnaks 205,58 eurot ilma

käibemaksuta, kusjuures vaidlus ei olnud tavapärasest keerukam ja mahukam ega nõudnud

mingit valdkonda puudutavaid eriteadmisi ning osaliselt korrati juba varem esitatud seisukohti

(vt RKTKo 18. mai 2022, 2-21-1824/23, p 13). Menetluskulude katteks antud tagatise

väljamaksmise üle toimuvas vaidluses pidas Riigikohus 2023.–2024. a põhjendatuks tunnitasu

210–295 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 28. mai 2024, 2-18-8743/162, p 16). Kostja

esitatud tõendist nähtub, et ka ajakirjanduses 2025. a märtsis avaldatu järgi on advokaatide

tunnihinnad keskmiselt ca 200 eurot, kuid võivad küündida 300 euroni (dtl 390).

12.2.

Maakohus pidas kostja lepingulise esindaja 28,5 t suurusest ajakulust põhjendatuks 20

t. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta

ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt

põhjendamatu. Ringkonnakohus on seisukohal, et ajakulu hindamisel ei ole maakohus

diskretsioonipiire ületanud.

Kostja leidis iseenesest asjakohaselt, et Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt advokaadi ja

kliendi vahelise suhtluse kulusid ei hüvitata, tuleb vaadelda konkreetse tsiviilasja kontekstis,

mitte üldise juhisena kõikides kohtuasjades. Maakohtu viidatud 27. novembri 2019 määruses

tsiviilasjas nr 2-18-10073/22 kontrollis Riigikohus vaid kassatsiooniastmes tekkinud

menetluskulude põhjendatust. Menetlus Riigikohtus erineb menetlusest maakohtus.

Riigikohus lahendab eelkõige tsiviilasjas kerkinud materiaal- või menetlusõiguslikke

küsimusi, mitte konkreetset kaasust (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud

väljaanne. Koostajad V. Kõve jt. Tallinn 2018, lk 1197). Seetõttu ei ole advokaadi suhtlus

esindatavaga Riigikohtus üldjuhul vajalik. Mitmes kohtuastmes toimunud vaidlusest tekkinud

menetlusekulude kindlaksmääramise asjas leidis Riigikohus aga, et esindaja ja kliendi vahelist

õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja

tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13. juuni 2016, 3-2-1-48-16, p 13).

Eeltoodu ei anna siiski praeguses asjas alust muuta maakohtu lõppjäreldust põhjendatud

ajakulu kohta.

Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus

eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna (RKTKm 17. aprill

2024, 2-17-124505/94, p 12). Asi ei olnud õiguslikult keskmisest keerulisem ega asjaolude ja

tõendite poolest mahukas. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu poolt vajalikuks peetud

ajakulu põhjendatud vaatamata sellele, et hilisemad menetlusdokumendid ei korda varasemaid

seisukohti sel määral nagu maakohu põhjendustest võiks järeldada ning maakohus ei pidanud

põhjendatuks ka eraldi ajakulu kliendiga suhtlemisele. Kliendiga suhtluse ajakulu saab lugeda

kaetuks ka menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate muude

toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument ja osalemine istungil.

Maakohtu hinnang kostja esindaja dokumentide koostamise ja istungiks valmistumise

ajakulule on põhjendatud, arvestades mh koostatud või tutvumist vajanud dokumentide sisu ja

mahtu ning võttes arvesse ka mõistlikku ajakulu kliendiga suhtlemisele ja asjaolude

selgitamisele, samuti seda, et kostjale osutas õigusabi kõrgelt kvalifitseeritud vandeadvokaat.

Eelduslikult kulub vandeadvokaadist esindajal dokumentide koostamiseks ja esitamiseks ka

vähem aega, kui kulub muul õigusteadmistega lepingulisel esindajal (RKTKo 28. november

2018, 2-17-10348/38, p 16).

12.3.

Eeltoodust lähtudes on kostja lepingulise esindaja kulu maakohtus põhjendatud kokku

4362,80 euro ulatuses: 24. jaanuari kuni 14. detsembri 2023 eest 2484 eurot (11,5 t (st 0,5 + 3

+ 0,25 + 4 + 1 + 0,25 + 0,5 + 0,25 + 0,25 + 1,5) × 180 eurot/t + käibemaks 20%); 2. jaanuari

2024 eest 109,80 eurot (0,5 t × 180 eurot/t + käibemaks 22%); 10. jaanuari 2024 eest 427

eurot; 20. juuni kuni 6. detsembri 2024 eest 1342 eurot (5,5 t (st 0,25 + 2,25 + 2 + 0,25 + 0,5

+ 0,25) × 200 eurot/t + käibemaks 22%). Seega on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu

lisaks maakohtu määratule 844,80 eurot (4362,80 – 3518).

Ringkonnakohus selgitab eraldi seda, miks tuleb kostja esindaja 10. jaanuari 2024 toimingu

puhul lähtuda maakohtus põhjendatuks peetud 427 eurost sellele vaatamata, et

ringkonnakohtu arvates vähendas maakohus alusetult kostja esindaja tunnitasu. Kuigi

menetluskulude nimekirja järgi oli kostja esindaja 10. jaanuari 2024 toimingu ajakulu 3,5 t

hinnaga 219,60 eurot/t (180 eurot/t + käibemaks 22%), arvestas kostja ise seda oma

menetluskulude nimekirjas 768,60 euro asemel 329,4 euro ulatuses (dtl 240). Maakohus pidas

põhjendatuks ajakulu 2,5 t ja tunnihinda 170,80 eurot (140 eurot/t + käibemaks 22%) ning

otsustas, et põhjendatud kulu on 427 eurot (dtl 349), seega kostja taotletust 97,60 eurot enam.

Ebaõige on määrata menetluskuluks suuremat summat kui kostja ise taotleb. Samas ei saa

kostja määruskaebuse alusel toimuvas menetluses tema olukord maakohtu lahendiga võrreldes

ka halveneda.

13. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb hagejal hüvitada kostja menetluskuludest 28%

ehk 1221,58 eurot, s.o lisaks maakohtu väljamõistetule 236,54 eurot (1221,58 – 985,04).

14. Poolte vastastikused menetluskulud tuleb tasaarvestada ning kostjalt tuleb mõista hageja

kasuks välja 132,02 eurot (1353,60 – 1221,58), s.o maakohtu märgitust 236,54 eurot vähem.

15. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4). Seega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)